1-17-11095/36

1 Kriminaalasi nr 1-17-11095 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11095 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergey Vasendini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEY VASENDIN, isikukood 37309033714, Venemaa Föderatsiooni kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 08.08.2017 ja lõpp 23.04.2020 Kaitsja v.-adv. abi Andrei Matvejev määratud korras RESOLUTSIOON Jätta SERGEY VASENDIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakonna (asukoht Tallinna mnt 9, 21008 Narva) kasuks 216,60 (kakssada kuusteist eurot ja 60 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 36,10 eurot) eurot v.-adv. abi Andrei Matvejevi poolt määratud korras süüdimõistetu Sergey Vasendini kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergey Vasendinilt menetluskuluna kaitsjatasu 216,60 (kakssada kuusteist eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Andrei Matvejevi poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 216,60 eurot tuleb Sergey Vasendinil tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700083638 ning selgitus: „Sergey Vasendin, 1-17-11095, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies 2 ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergey Vasendini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergey Vasendin kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 20.12.2017 otsusega nr 1-17-11095 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.05.2014 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 8 kuud ja 17 päeva) ning Sergey Vasendinile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.08.
3. Sergey Vasendinit on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Isik on toime pannud eriliigilisi kuritegusid nii vägivallaga kui ka ilma. Vägivaldsuse aste on vähenenud. Kuriteod on üldiselt toime pandud impulsiivselt, ette planeerimata, v.a narkokuritegu. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik on töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena ning alates 13.09.2018 töötas toidujagajana, kuid eemaldati töölt seoses distsipliinirikkumisega tööl olles. Käesoleval hetkel töötab isik toidujagajana. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. 26.04.2019 teavitas PPA kinnipeetavat sellest, et tema tähtajaline elamisluba nr xxxx on kehtetuks tunnistatud. Sellega tehti isikule ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele pärast Sergey Vasendini kinnipidamiskohast vabanemist. Samuti kohaldatakse isikule sissesõidukeeld kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Isiku sõnade kohaselt vaidlustas ta otsuse kohtus. Kinnipeetav on sündinud ja hariduse omandanud Eestis. Vene kodakondsuse omandas umbes 20 aastat tagasi. Viimati käis isik xxxx
4. aastal. Xxxx elasid sugulased, kes nüüdseks on surnud. Kinnipeetav ei soovi xxxx karistust kanda ega sinna elama asuda. Kõik isiku lähedased ja tuttavad elavad Eestis. Kinnipeetaval on võimalus vabanemise korral elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanik on G V. Käesoleval hetkel elavad korteris kinnipeetava ema ja isa, kes on nõus, et poeg asub vanglast vabanemise järgselt samale aadressile elama. Kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressile andsid kodukülastuse käigus kinnipeetava vanemad, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. Enne vangistust elas isik üksinda samal aadressil, kuna vanemad elasid ajutiselt xxxx ning üritasid xxxx olevat maja maha müüa ning lõplikult Eestisse kolida. Kinnipeetav omandas põhihariduse xxxx, misjärel läbis väidetavalt koka kursused. Töötukassa kaudu käis isik
5. aastal puusepa 3 kursustel. Riigikeele oskus on hinnatud tasemele A
6. Isik on motiveeritud eesti keelt õppima, kuid kuna ta on väljasaadetav, siis vangla seda ei võimalda. Isik saab aru hariduse vajalikkusest, kuid ei näe ennast õppimas. Ametlikult on isik töötanud plekksepana xxxx OÜs, xxxx firmas xxxx, xxxx ja xxxx valajana. Peamiselt on isik töötanud mitteametlikult.
7. aastal on isik olnud Töötukassas töötuna arvel. Varasemalt avavanglas olles töötas isik ametlikult 08.07.2015-22.01.2016 väljaspool vanglat xxxx ja xxxx OÜ-s xxxx. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, et soetada endale narkootikume. Käesoleval hetkel on isiku peamiseks sissetulekuallikaks palk, millest kohtutäitur igakuiselt osa võlgade katteks võtab. 06.05.2019 seisuga on isikul K-raha andmetel tasumata nõudeid 4020,55 eurot. Vabanemisel puudub isikul kindel töökoht. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema G V ja isa V V. Suhted vanematega on head, suheldakse telefoni ja kirja teel. Vend K V suri
8. aastal. Noorena oli isikul mitmeid lühiajalisi suhted. Kinnipeetaval on poeg, keda ta pole kasvatanud ja kellega omavahel ei suhelda. Poeg on täiskasvanud ja elab Venemaal. Väidetavalt on kinnipeetaval tüdruksõber, kellega hakkas suhtlema vangistuse ajal ja kellega on lähemalt suheldud umbes aasta. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis, mis viitab sellele, et tema suhtlusringkonnas on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid. Enda sõnul isikul vabaduses kriminaalkorras karistatud sõpru/tuttavaid ei ole. Mõjutatavust ei ole täheldatud. Toimepandud süüteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Esimest korda proovis isik alkoholi 14-aastaselt. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust ei ole diagnoositud. Kahel korral on isik alkoholijoobes toime pannud vägivaldse kuriteo. Varasemalt on isik rikkunud käitumiskontrollil olles kohustust mitte tarvitada alkoholi. Enda sõnul tal probleemi alkoholiga ei ole. Isik on motiveeritud vabanemisjärgselt alkoholi mitte tarbima. Enda sõnul hakkas isik narkootikume tarvitama 20aastaselt, tunnistades, et siis oli ka sõltuvuses. Kinnipeetav süstis heroiini, opiaate. Ta on proovinud ka amfetamiini, kokaiini ja ecstasyt, kuid peamiselt tarvitas kanepit. Väidab, et enne vangistust ei tarvitanud narkootilisi aineid, kuid meditsiiniosakonna andmetel süstis iga päev, diagnoositud on narkosõltuvus. Varasema karistuse kandmise ajal Viru Vanglas on paiknenud SRS osakonnas. Eelmise karistuse kandmise ajal 06.11.2014-08.01.2015 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja 01.08.-28.11.2014 läbis MTÜ Teekond. Karistusregistri andmetel on teda peale programmi läbimist karistatud NPALS § 151 alusel, viimati 10.04.
9. Isik on olnud ka metadooni asendusravil, viimati 27.08.
10. Kinnipeetav väidab, et viimasel aja tarvitas narkootikume periooditi. Mõistab, et tal on narkootikumidega probleeme ja soovib nendest täiesti loobuda. Meditsiiniosakonna poolt on diagnoositud krooniline haigus. Hetkel saab pidevalt ravi ning vajab ravi jätkamist vanglast vabanemisel. Isikul on psühhiaatrilised probleemid seoses pikaajalise narkoainete tarvitamisega. Kinnipeetav on kahel korral toime pannud vägivaldse kuriteo, kuid igapäevases käitumises vägivalla ilmingud puuduvad. Vabanedes on isik seadnud realistlikud eesmärgid, mis on seotud pere loomise ja töötamisega. Isik mõistab, miks on vanglas, kuid ei tunnista oma süüd. Vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel probleeme ei ole täheldatud. Isik pani mõlemal katseajal toime uue kuriteo. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43% ning seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Tulenevalt eeltoodust toetab vangla Sergey Vasendini tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja tema suhtes KrMS § 426 lg 3 sätete kohaldamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergey Vasendini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll kuni 23.04.
11. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sergey Vasendinile KarS 4 § 75 lg 2 p-des 2,21,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Sergey Vasendin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valvega. Ta ei tea, mis on saanud PPA otsuse vaidlustamisest Eestist lahkumise osas. Kuni vangistuseni töötas ta iga päev ametlikult. Tööle saaks ta xxxx OÜ-sse plekksepana. Garantiikirja selle kohta ei ole, kuna ülemus ei tea, et ta on vanglas. Ta on veendunud selles, et teda uuesti tööle võetakse. Sõltuvusaineid ta ei tarvita enam ning tal ei ole soovigi neid tarvitada. Viimati tarvitas ta rasket narkootikumi
12. aastal. See, et teda on viimati karistatud narkootikumide tarvitamise eest
13. aastal, on eksitus. Vaatamata tema halvale iseloomustusele eelnevate aastate kohta, on inimesele omane eksida ning ta on juba ammu alustanud oma muutumisega. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergey Vasendini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Sergey Vasendini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. abi Andrei Matvejev palus vabastada kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt. Taotluses on kajastatud küll ka negatiivset, kuid siiski tuleb lähtuda sellest, et vangla tegeleb antud isikuga igapäevaselt ja on asunud ka seisukohale, et ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Kinnipeetav seletas, et viimasena toimepandud kuritegu oli juhuslik. Tema kindel soov muuta oma elu tuleneb sellest, et ta on läbinud kõik programmid, töötas majandustöödel. Kõik need asjaolud annavad võimaluse eeldada, et viibides vabaduses ta uusi kuritegusid toime ei pane. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergey Vasendin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Eeltoodu viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Käesolev kuritegu on toime pandud vägivalda kasutades, varem on kinnipeetav toime pannud narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo enda tarbimisharjumuste rahuldamiseks ja materiaalse kasu saamiseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Sergey Vasendini käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Ta on küll läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, sealhulgas sotsiaalprogrammi 5 Eluviisitreening ja töötanud vanglas, käesoleval ajal töötab ta toidujagajana, kuid samas on tal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest tulenevalt ei ole õiguspärase käitumise kriteerium täidetud. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalus elama asuda emale kuuluvas korteris koos vanematega. Enne vangistust elas ta samas korteris üksinda. Seega vabaneb ta samasse keskkonda. Enne vangistust töötas ta nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Enda sõnul saaks ta tööle xxxx asuvasse xxxx OÜ-sse plekksepana, kus töötas ka enne vangistust, kuid sellekohane garantiikiri puudub. Isiku varasemat elukäiku ja toimepandud narkokuritegu arvestades võib järeldada, et garanteeritud töökoha ja kindla igakuise sissetuleku puudumine, samuti tasumata võlgnevused võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskiks olukorras, kus isikul tekivad majanduslikud raskused. Alkoholisõltuvust isikul meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud ei ole, kuid ta on pannud toime vägivaldse kuriteo alkoholijoobes olles, samuti kriminaalhooldusel olles rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Eeltoodu viitab sellele, et isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus. Isik soovib edaspidi narkootikumide tarvitamisest täielikult loobuda. Arvestades, et isik on ka varasemalt üritanud narkootikumide tarvitamisest loobuda, viibides Viru Vanglas eelmise vangistuse kandmise ajal SRS osakonnas, kuid tulemusteta, siis puudub kohtul kindlus, et isik suudab sel korral narkootikumide tarvitamisest täielikult loobuda. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel. 06.01.2016 Viru Maakohtu määrusega vabastati isik 06.05.2014 Viru Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.10.2017, kuid isik rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu, samuti oli teda katseajal 10.04.2017 karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi (tegu oli toime pandud 10.01.2017), mistõttu 17.05.2017 Viru Maakohtu määrusega pöörati 06.05.2014 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ja kandmata karistuse osa täitmisele, lisaks sellele pani isik 01.05.2017, s.o katseajal toime uue KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltoodut arvestades puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Sergey Vasendini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Andrei Matvejev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 253,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ alates 01.09.2019 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas kohtuistung 17.10.2019 kell 09.59 ja lõppes kell 10.32, kestes seega 33 minutit, mis kehtiva redaktsiooni kohaselt kuulub tasustamisele ümardatuna järgmise täiseuroni summas 30 eurot. Sama korra § 151 lg 1 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 15 eurot, kui vahemaa on 41–50 kilomeetrit ning 25 eurot, kui vahemaa on 101–150 kilomeetrit. Käesoleval juhul on advokaat 15.10.2019 külastanud klienti Viru Vanglas ning 17.10.2019 käinud Rakveres kohtuistungil. Samas on advokaat samadel päevadel kriminaalasja nr 1-185374 raames samuti külastanud klienti Viru Vanglas ning käinud kohtuistungil Rakveres. 6 Korra § 151 lg 2 sätestab, et kui advokaat lõikes 1 ette nähtud juhul osutab riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates kohtueelsetes menetlustes või kohtumenetlustes, jagatakse tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tasu sõidule kulutatud aja eest, arvestades ühte sõidusuunda, jagada mõlema kliendi vahel võrdselt. Seega kuulub käesolevas kriminaalasjas tasu sõidule kulutatud aja eest 15.10.2019 marsruudil Narva-Jõhvi tasustamisele summas 7,50 eurot ning 17.10.2019 marsruudil NarvaRakvere summas 12,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsjatasu rahuldamisele ja väljamõistmisele kinnipeetavalt summas 216,60 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
14. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 31.10.2019 kohtumäärus jõustus 29.01.2020 Riigikohtu määrusega.