← Eesti

4-19-4402/14

4-19-4402 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-4402 (2440,18,000326) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis P

§ 2071

lg 1 alusel üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

§ 2071lg 2 alusel kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. 1

(3)4-19-4402

§ 210

lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. 1 Välja mõista Alla Simonovalt KrMS § 173 lg 1 p 2 ja lg 3 ja § 176 lg 1 p 2 alusel väärteomenetluse erikuluna sundtoomise kulud 24 (kakskümmend neli) eurot ja 70 senti. Sundtoomise kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumber 99920700003919 selgitus: sundtoomise kulud, nimi ja isikukood. Väljamõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole tähtaegselt täies ulatuses tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Antud määrus edastada teadmiseks Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuurile, kohtutäiturile, täitmiseks Alla Simonovale, pärast kohtumääruse jõustumist Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 20.02.2018 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,18,000326 tunnistati Alla Simonova süüdi NPALS § 15-1 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 60 trahviühikut ehk summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Otsus jõustus 09.03.

  1. Kuna süüdlane Alla Simonova ei ole tasunud rahatrahvi õigeaegselt, alustas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman 19.04.2018 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud, tasumata endiselt 240 eurot. 08.05.2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas kohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Taotluse esitaja palub KarS § 72, TMS § 201 lg 1 alusel otsustada väärteoasjas nr 2440,18,000326 rahatrahvi summas 240 eurot asendamine arestiga. Kohtuväline menetleja istungil osaleda ei soovi. Kohus määras käesolevas asjas kohtuistungi 03.10.2019, kuhu ei ilmunud süüdlane A. Simonova. Kohtukutse sai A. Simonova 19.09.2019 aadressil xxx isiklikult kätte, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud ning ei teavitanud ka kohut oma mitteilmumise põhjustest. Kohus lükkas kohtuistungi edasi ning määras uueks kohtuistungi ajaks 13.11.2019, saates A. Simonovale kahel korral (03.10.2019 ja 17.10.2019) uue kutse. Mõlemal korral kohtukutse kättetoimetamine ebaõnnestus, kutsed tagastati märkega „isik ei ela/asu aadressil“ ja „saaja ei viibinud kohal“ ning 13.11.2019 kohtuistungile A. Simonova ei ilmunud. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.01.2020 kohtumäärusega kohaldati menetlusaluse isiku Alla Simonova suhtes sundtoomist Viru Maakohtu Narva kohtumajja
  2. jaanuaril 2020 kell 14.00 toimuvale kohtuistungile. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 2

(3)4-19-4402 Kohtuistungil Alla Simonova tunnistas seda, et rahatrahv on tasumata ning nõustus tegema üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Karistusseadustiku § 72 lg 2 alusel rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus leiab, et Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus süüdlasele Alla Simonovale määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdlasel puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi tasuda. Kohus on seisukohal, et Alla Simonovale Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 20.02.2018 otsusega mõistetud rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot, tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 6 päeva. Kuna Alla Simonova on nõus tegema üldkasulikku tööd ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, siis tuleb Alla Simonoval teostada 6 tundi üldkasulikku tööd. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 kuud.

§ 38

kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse kulud on erikulud. KrMS § 176 lg 1 p 2 kohaselt erikuludeks on sundtoomise kulud. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.