Obsah (6)

§ 188§ 185§ 184§ 63§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-16-11561 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahen

§ 188

lg 2 p-de 1, 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega,

§ 185

lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega ja

§ 184

lg 2 pde 1, 2 järgi 4 aasta vangistusega.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades raskeimat karistust, ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.04.2016 ning seeläbi arvati D. Ratuti karistuse kandmise algust alates 14.04.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 14.08.
3. Tartu Maakohtu 19.12.2019 määrusega jäeti D. Ratut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. Tartu Maakohtu 19.12.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Ratuti kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastatakse D. Ratut ennetähtaegselt vangistusest.
5. Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.01.
7. Nimetatud ajaks esitas taotluse D. Ratut, kes palub mitte arvesse võtta kaitsja määruskaebust, kuna süüdimõistetu on kaitsjale üheselt selgitanud, et kui ta soovib esitada kaebust, siis ta teavitab määruskaebuse esitamise soovist. Praegusel juhul on kaitsja kohtule esitanud määruskaebuse süüdimõistetu teadmata ja nõusolekuta. Seoses sellega palub süüdimõistetu mitte määruskaebust arvesse võtta. Samuti palub ta mitte arvesse võtta määruskaebuse esitamise eest esitatud tasu. D. Ratut soovib, et maakohtu määrus jõustuks nii nagu see tehti. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Määruskaebuse läbivaatamisel järgitakse ringkonnakohtus KrMS § 390 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatüki (apellatsioonimenetlus) sätteid. Tulenevalt viidatud normist ja KrMS § 333 lg-st 1 võib määruskaebuse esitaja määruskaebusest loobuda ja see loobumine on ringkonnakohtule siduv, välja arvatud lg-s 6 toodud juhtudel, kui ringkonnakohus tuvastab, et esimese astme kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendanud isiku olukorda, või et esimese astme kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus menetletavas asjas maakohtu selliseid vigu ei tuvastanud. Seega arvestades seda, et süüdimõistetu loobus kaitsja esitatud määruskaebusest, ja seda, et puuduvad KrMS § 333 lg-s 6 nimetatud menetluse jätkamist tingivad asjaolud, jätab Tartu Ringkonnakohus D. Ratuti kaitsja määruskaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 2 p 5 alusel läbi vaatamata.
10. Süüdimõistetu kaitsja esitas koos määruskaebusega ka riigi õigusabi tasu taotluse, milles taotleb maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest 90 minuti eest tasu summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasu taotlus tuleb jätta rahuldamata. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p 2 kohaselt on advokaat kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 4 lg 5 sätestab, et advokaat valib kliendi poolt antud volituste piires kliendi huvide kaitseks vajalikud seadusega kooskõlas olevad viisid ja vahendid. § 14 lg 21 kohaselt peab advokaat kliendile selgitama, missugused on võimalused ja eeldused kliendi poolt soovitatava lahenduse saavutamiseks. Menetluse alustamise otsustab klient. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab advokaat klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest. § 19 reguleerib advokaadi suhteid kliendiga kriminaalmenetluses. § 19 lg 2 esimese lause kohaselt advokaadi poolt kokkuleppel või määratud korras võetud kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitsmise kohustus kehtib menetlustoimingu (menetlusstaadiumi) piires, milleks on õigusteenuse lepingus kokku lepitud või milleks on advokaadile määratud korras ülesanne antud. § 19 lg 2 teise lause kohaselt ülesanne kaitseks esimese või teise astme kohtus hõlmab ka advokaadi kohustust esitada kohtulahendi peale kaebuse, kui kaitsealune seda soovib ja selleks on õiguslik alus. Seega tuleneb Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi eelnimetatud sätetest, et advokaadi poolt kohtulahendi vaidlustamiseks kaebuse esitamine on seotud kaitsealuse sooviga, seda ka riigi õigusabi korras määratud kaitsja puhul. Eriti oluliseks tuleb kaitsealusega kaitsetoimingute kooskõlastamise kohustust pidada olukorras, kus kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest ei ole 2 kohustuslik nagu kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise taotluse arutamisel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt on kohtul kohustus kontrollida advokaadi poolt riigi õigusabi osutamiseks tehtud toimingute põhjendatust. Käesolevas asjas nähtub D. Ratuti avaldusest, et kaitsja on esitanud määruskaebuse süüdimõistetuga kooskõlastamata ning olukorras, kus D. Ratut määruskaebuse esitamist ei soovinud. Eeltoodust lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrusele kaitsja poolt määruskaebuse esitamist ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks toiminguks. Seega tuleb kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga riigi õigusabi tasu taotlus jätta rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau