1-17-4170/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4170 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Deivis Kekiševi (ik 39603166018) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmine Deivis Kekišev, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. mai 2017 kohtuotsusega tunnistati Deivis Kekišev süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
8. oktoobri 2016 otsuse järgi mõistetud karistuse (6 aastat vangistust) võrra. D. Kekiševile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
9. märts
10. Karistusaeg lõpeb
11. juunil
13. Tartu Maakohtu
14. detsembri
15. a määrusega jäeti D. Kekišev vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Vaatamata formaalsete eelduste esinemisele, ei võimalda D. Kekiševi vabastamist materiaalsed alused.
16. D. Kekiševil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab karistust eriliigiliste süütegude eest (sh asja omavoliline kasutamine, omavoliline sissetung, vargus, tapmise katse, ähvardamine, vägivald võimuesindaja vastu). Varasemast elukäigust nähtuvalt on D. Kekišev pannud toime eriliigilisi kuritegusid ja kandnud korduvalt vanglakaristust. Mõistetud karistused mingisugust mõju avaldanud ei ole, mida näitab kuriteo toimepanemine kinnipidamisasutuses. Ka praegusel ajal viiakse D. Kekiševi suhtes läbi kriminaalmenetlust vägivallakuritegude toimepanemise eest kinnipidamisasutuses. Lisaks on D. Kekiševil hulgaliselt distsiplinaarkaristusi (sh ebaviisaka käitumise, allumiskohustuse ja viisaka käitumise kohustuse rikkumise, ähvardavate väljendite kasutamise, keelatud esemete omamise, ebatsensuursete väljendite kasutamise, mitteheaperemeheliku suhtumise ja helistamiskorra rikkumise eest). Lisaks on tema suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid (viimati
17. veebruaril 2019, kuna D. Kekišev ähvardas valvurit ja ründas kaaskinnipeetavat). Juba juunis kohaldati taas julgeolekuabinõusid kuni juulikuuni. Lõplikult lõpetati julgeolekuabinõude kasutamine alles
18. augustil
20. D. Kekišev osales programmis „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning vangla majandustöödel. D. Kekišev alustas kutseõppe omandamist, ent jättis selle pooleli.
21. Vabanemisel soovib D. Kekišev asuda elama MTÜsse Samaaria Eesti Misjon. D. Kekiševil on pikka aega olnud probleeme alkoholiga ning sellega seoses võib ta käituda ettearvamatult. Ehkki D. Kekišev on lubanud alkoholist loobuda, ei olnud kohus selles lubaduses veendunud. D. Kekiševi sõnul ei ole ka vanglas läbitud programmid mingit tulu toonud. Kohus märkis sedagi, et vanglas vägivallategude jätkamine näitab, et D. Kekiševi puhul ei ole kuritegelik käitumine seotud üksnes alkoholi tarvitamisega. Ka muul ajal võib ta olla ettearvamatu ja agressiivse käitumisega. MÄÄRUSKAEBUS
22. D. Kekišev palub kohtumääruse tühistada ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
23. D. Kekišev leiab, et tema vabastamata jätmine on ebaõiglane. Ta on läbinud sotsiaalprogammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning leiab, et mingil määral oli neist kasu. Vanglas on D. Kekiševil palju probleeme ja pooleliolevaid kriminaalasju, pealegi pole vangla „parandusasutus“. Ennetähtaegse vabastamise korral saaks kinnipeetav võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekalt elada. Kuna igasugune ennetähtaegne vabastamine riivab ühiskonna õiglustunnet, siis puudub D. Kekiševil igasugune motivatsioon vanglas õiguskuulekalt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega pandud käitumiskontrolli korral säilib isiku käitumise üle kontroll ning see distsiplineerib isikut oluliselt. Vangla ei näe ette täiendavaid programme kuritegelike riskide maandamiseks, mistõttu edasine karistuse kandmine taasühiskonnastamise eesmärki ei täidaks.
24. D. Kekiševi elukohaks oleks vabanedes MTÜ Samaaria Misjon, kus ta saaks tegeleda alkoholisõltuvuse probleemiga ja oleks oluliselt suurema kontrolli all. Vanglas puudub tal motivatsioon ja seal viibimine pole erilist mõju avaldanud. Positiivsed muutused tooks tingimisi vabastamine, tugiisiku võtmine ning endaga tegelemine. Kriminaalidega ei soovi D. Kekišev vabaduses suhelda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
25. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
26. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
27. aprilli
28. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
29. Kaalutlusõiguse rikkumisi ei ole kaebaja välja toonud. Ta üksnes selgitab põhjusi, miks ta peaks ennetähtaegselt vabanema. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus D. Kekiševi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii D. Kekiševi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks isiku varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ning käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka süüdlase isik ei tekitanud maakohtus veendumust, et D. Kekiševi karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus D. Kekiševi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et D. Kekišev suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
30. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau