lg 1 p 1 kohus määras: RESOLUTSIOON 1.
lg 1 p 1 ja § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Geiro Pitirimovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Itä-Suomi teise astme kohtu 15.12.2016.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.
alusel pööratakse Geiro Pitirimovilt väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 6289 (kuus tuhat kakssada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 26 (kakskümmend kuus) senti Eesti riigi tuludesse.
lg 1 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 08.10.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Soome Vabariigist saabunud Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK, rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, artikli 4 alusel väljaantava tunnistuse. Tunnistuses taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Geiro Pitirimovi suhtes 15.12.2016.a tehtud ja 05.12.2017.a jõustunud Itä-Suomi teise astme kohtu otsusega nr 2016/152200 väljamõistetud rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks summas 6289,26 eurot tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis.
lg 1 p 1 kohaselt otsustab otsuse tunnustamise karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on Geiro Pitirimovi elukohaks xxxx ning isik kannab hetkel karistust Tallinna Vanglas. Justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 kohaselt kuulub Harju maakond Harju Maakohtu tööpiirkonda. Kuivõrd Geiro Pitirimov kannab hetkel karistust Tallinna Vanglas, Harjumaal, siis on tulenevalt
lg 1 p-st 1 Harju Maakohtul pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et Geiro Pitirimov on xxxx, 17.08.2015.a toime pannud varguse raskendavail asjaoludel, kui varastas koos teiste isikutega laost suures koguses mootorratta varustust (st kiivreid, saapaid, riideid). Varastatud vara väärtus oli umbes 32 200 eurot ja see kanti ligiduses olevasse sõidukisse ning müüdi edasi. Geiro Pitirimov tunnistati süüdi, tema tegevus kvalifitseeriti vargusena raskendavail asjaoludel ning teda karistati Soome Vabariigi karistusseadustiku peatükk 28 § 2
§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Soome Vabariigi poolt kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et Geiro Pitirimovi poolt toimepandud süüteo puhul on tegemist vargusega.
§-s 50870 p 7 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus varguse eest. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
p-st 7 kontrollima, kas Geiro Pitirimovi poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis.
lg 3 kohaselt Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtu hinnangul ei esine kohtule esitatud materjalidest lähtuvalt
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Geiro Pitirimovi suhtes tehtud otsus on jõustunud 05.12.2017.a (
Suomi teise astme kohtu 15.12.2016.a otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus (
Küll aga nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et asja ei ole kirjalikult menetletud ning isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti. Selgitusena on tunnistuses aga märgitud, et Geiro Pitirimov oli Päijät-Häme esimese astme kohtus kohal ja ItäSuomi teise astme kohtus esindas teda advokaat.
lg 1 p 3 kohaselt ei tohi muuhulgas taotletavat riiki abistada, kui otsus on tehtud tagaselja.
lg 1 p 4 kohaselt on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui isik on olnud teadlik kohtulikust arutelust ning andis volitused enda esindamiseks kohtuistungil valitud või riigi õigusabi korras määratud kaitsjale ning see kaitsja osales kohtuistungil. Kuivõrd antud juhul osales Geiro Pitirimov esimese astme kohtuistungil ise ning teise astme kohtus esindas teda tema poolt valitud või riigi õigusabi korras määratud kaitsja (kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas kaitsja oli kokkuleppel valitud või riigi õigusabi korras määratud), siis leiab kohus, et Geiro Pitirimovi suhtes tehtud otsus ei ole tehtud tagaselja lubamatul viisil, mistõttu on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine käesoleval juhul lubatud. Lisaks eelnevale ei esine kohtu hinnangul ka muid
§-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid. 2 Kohus ei tuvastanud ka
§-s 50871 nimetatud rahalise karistuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti ei ole karistuse täitmisele pööramine Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel.
lg 11 p 3 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks. Eelnevast tulenevalt on võimalik tunnustada Itä-Suomi teise astme kohtu 15.12.2016.a otsusega väljamõistetud rahasummat otsuse vastuvõtmisega seotud kohtu- või haldusmenetluse kulude hüvitamiseks summas 6289,26 eurot. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Soome Vabariigi Itä-Suomi teise astme kohtu 15.12.2016.a otsuse täitmine Geiro Pitirimovi suhtes
lg 1 p 1, § 50870 p 7 ja § 50872 alusel tunnistada Eesti Vabariigis lubatavaks.
kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Geiro Pitirimovilt Soome Vabariigi Itä-Suomi teise astme kohtu 15.12.2016.a otsusega väljamõistetud ja tasumata rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtuvõi haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks summas 6289,26 eurot tuleb kanda Eesti riigituludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole käesoleval juhul kokku leppinud teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik Jõustus Riigikohtu 27.01.2020 lahendiga. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.