lg 4 järgi kahele või enamale isikule ühel ajal kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega kuulub ühisomanikele, hagejale ja kostjale, ühine täielik võim kogu ühisomandis oleva asja üle, sh ühine (osadeks jagamata) õigus asja vallata, kasutada ja käsutada.
lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid.
Hageja poolt kostjale 31.05.2018.a saadetud kirjast võib järeldada, et hageja on soovinud kostjaga kokku leppida kasutustasu saamises. Nimetatud kirjas on hageja kirjutanud, et käesoleva ajani on kogu pind olnud kostja ainukasutuses ja hageja soovib saada alates 01.07.2018.a kostjalt üüri hagejale kuuluva kaasomandiosa kasutamise eest summas 500 eurot kuus iga kuu 10.kuupäevaks hageja kontole. Kostja on hageja kirjale 13.07.2018.a vastanud, et soovib kinnisasjale tasuta eluaegse isikliku kasutusõiguse seadmist. Kostja on märkinud, et kui ta ei ole hiljemalt 15.08.2018.a saanud hageja vastust isikliku kasutusõiguse saamisel ettepanekule või kui vastus on keelduv, pöördub kostja kohtusse isikliku kasutusõiguse saamise nõudega. Kostja ei ole vastanud hageja ettepanekule leppida kokku kasutustasu saamises.
lg 2 kohaselt kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040. Hageja väitel on kostja omandanud kogu ühisomandisse kuuluva eseme kasutamisest saadava tasu (kasutuseelised) ilma igasuguse poolte kokkuleppeta selles, et hageja jääb ilma ühisest asjast saadavast kasust. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-93-12 ja 2-14-11930 asunud seisukohale, et ühisomandi eripära arvestades, ei saa kasutuseeliste nõuet maksma panna üks abikaasa teise abikaasa vastu, vaid nõude maksmapanekuks tuleb abikaasade ühisvara hulka kuuluv kasutuseelis omavahel jagada. Hüvitama ei peaks mitte saamata jäänud kasutuseeliseid kui kahju, vaid hüvitama peaks õigustatud isiku osa kasutuseelistest, kuid arvestades ühisomandi eripära. Arvestades, et ka pärimise läbi omandatud varale tekib ühisomand sarnaselt abielu ajal omandatud varale, leiab kohus, et Riigikohtu seisukohad kuuluvad kohaldamisele ka käesolevas vaidluses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu järeldus, et oma kasutuseelise maksmapanemiseks tuleb hagejal esitada hagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks sh ka pärandvara ühisusse kuuluva kasutuseelise jagamiseks. Esitatud alusel, kus hageja nõuab TsÜS § 62 lõikes 1 nimetatud asja kasutamise eelise (kasutuseelise) hüvitamist
MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kasutustasu nõude menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega tuleb isikliku kasutusõiguse seadmise menetluskulud jätta H-J K kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja on esitanud menetluskulude nimekirjad. Kohus määrab menetluskulude jaotuse, aga ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Nimelt on pooled sõlminud osades nõuetes kompromissi ja TsMS § 168 lg 3 kohasel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole 4 menetluskulude nimekirjas eristanud kulusid, mis jäävad poolte endi kanda ja kulusid, mille väljamõistmist taotletakse vastaspoolelt. Peale kohtulahendi jõustumist tuleb pooltel oma menetluskulude kindlaksmääramise taotlusi täpsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 15.05.2019 kohtuotsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2019 lahendiga. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.