Obsah (4)

§ 217§ 13§ 14§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-12699

) § 10 nõudeid. 6. Kaebuse läbivaatamine toimus 10.08.2017, kuid kohtutäitur tegi otsuse kaebuse kohta 21.08.2017, s.o 1 päev

§ 217lõikes 3 sätestatust hiljem.

1. Kohtutäitur jättis tähelepanuta asjaolu, et arestimisel esitas avaldaja täiturile vastuväite selle kohta, et arestitav vallasvara on abikaasade ühisvara. Avaldaja abiellus YY-ga 1985.a ja sai liikmemaksumäära-garaažiboksi nr 52 omanikuks 2001.a ning liikmemaksumäära-garaažiboksi nr 53 omanikuks 2004.a. Võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole andnud nõusolekut vara realiseerimiseks. Samuti ei eksisteeri mõlemat abikaasat kohustavat täitedokumenti, mistõttu sissenõude pööramine ühisvaraks olevale varale ei ole lubatav. Puudutatud isikute seisukohad
2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 24.07.2017 arestis ta avaldajale kuuluva vara. Arestimistoimingu läbiviimise juures viibisid nii avaldaja kui tema abikaasa YY. Kumbki ei esitanud dokumente selle kohta, et garaažibokside näol oleks tegemist abikaasade ühisvaraga. Arestimisel tuli küll jutuks, et üks garaažiboks on saadud pärimise teel peale isa surma ning teise puhul võib tegemist olla ühisvaraga. Vallasvara arestimise aktidele keeldusid mõlemad kohalviibijad alla kirjutamast ning samuti ei võtnud kumbki abikaasa kaasa vallasvara arestimise akte. Vallasvara arestimise aktid on mõlemale abikaasale edastatud e-posti teel 01.08.
3. Kuna ekslikult läks sel päeval manusena kaasa ainult garaažiboksi nr 53 arestimise akt, siis saadeti mõlemad aktid uuesti 04.08.
4. Kaebuse läbivaatamisel olid mõlemad omanikud nõus, et kohtutäitur jätkab garaažibokside elektroonilise enampakkumisega ning et peale edukat enampakkumist jagatakse saadud tulem, millest on maha arvestatud kohtutäituri tasu ja täitekulu, pooleks ühisvara omanike vahel. Nõusolekut kinnitasid mõlemad abikaasad allkirjadega kaebuse läbivaatamise 4 protokollis. Vale on väide, et võlgnikuks mitteolev abikaasa ei andnud nõusolekut sissenõuda pööramiseks ühisvarale. Kohtutäitur ei sissenõude pööramisel abikaasade ühisvarale rikkunud seadust ja elektrooniline enampakkumine on seaduslik.
5. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Enampakkumise ega kohtutäituri otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kohtutäitur koostas 14.07.2017 teate arestimistoimingu läbiviimise kohta, millega andis teada, et avaldaja omandis olevate hooneühistu Sõbra 59 kahe liikmemaksumäära arestimine toimub 24.07.2017 kohtutäituri büroos. Seega oli avaldajat teavitatud kahe garaažiboksi arestimise läbiviimisest. Kuna avaldaja ja tema abikaasa viibisid garaažibokside arestimistoimingu tegemise juures, loetakse vara arestimise aktide kättetoimetamise kuupäevaks 24.07.
6. Avaldaja ega tema abikaasa ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta ega nõudnud vastuväidete kandmist arestimisaktidesse. Seega kaotas avaldaja õiguse kaevata aktide võimaliku ebaõige koostamise peale ega saa hiljem aktide ebaõigsusele tugineda. Asjaolu, et garaažibokside puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga, on selgunud alles 10.08.2017 esitatud tõenditest, kui garaažiboksid olid juba arestitud. Seega pidi kohtutäitur lähtuma seni täitemenetluse läbiviimisel

§ 13

lõike 1 kohasest eeldusest, et võlgnikust abikaasa nimel olevad garaažiboksid kuuluvad sellele abikaasale, kelle nimel need on. Pealegi ei ole avaldaja kaebuses vaidlustanud arestimisakte, vaid on palunud tühistada üksnes enampakkumine. Isegi, kui 10.08.2017 kaebuse läbivaatamisel võis kohtutäiturile saada selgeks garaažibokside kuulumine abikaasade ühisomandisse ning sai järeldada avaldaja soovi arestimisaktid vaidlustada, on 02.08.2017 kaebuse täiendamine 10.08.2017 uue nõude ja selle aluseks olevate asjaoludega toimunud pärast aktide vaidlustamise tähtaja möödumist. Seetõttu on avaldaja kaotanud õiguse tugineda kohtule esitatud kaebuses asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada tähtaegses kaebuses kohtutäituri tegevusele. Samal põhjusel ei saa ta enam tugineda asjaolule, et garaažiboksid võivad olla abikaasade ühisomandis ning puudub alus enampakkumise tühistamiseks. Pealegi nähtub 10.08.2017 protokollist, et avaldaja on 02.08.2017 kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusest loobunud ning puudub alus kahelda, et kohtutäitur on alusetult midagi protokolli juurde kirjutanud. Samas enampakkumine saaks jätkuda üksnes enampakkumise vaidlustamise kaebusest loobumise korral. Lisaks nähtub 10.08.2017 protokollist, et avaldaja abikaasa on andnud

§ 14

lõike 1 kohase nõusoleku arestitud garaažibokside realiseerimiseks, mistõttu on avaldaja esitatud kaebus igal juhul alusetu. Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus jättis 11.06.2019 määrusega kaebuse rahuldamata, kohtutäituri õigusabikulud tema enda kanda ja muud menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulude hüvitise 437.50 eurot koos viivisega. Kohus tühistas 29.08.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
2. Tõendite alusel tuvastas kohus, et kohtutäitur on arestinud hooneühistu Sõbra 59 kaks 169/6812 suurust liikmemaksumäära: garaažiboksid nr 52 ja
3. Arestimisaktidest nähtuvalt viibisid nii avaldaja kui tema abikaasa YY arestimise juures. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et mõlemad liikmemaksud on abikaasade ühisvara. 5
4. Seoses täiturile esitatud kaebuse tähtaegsusega leidis kohus, et kuivõrd avaldaja vaidlustas arestimisakti ebaõigsust (viidates vara ühisvarasse kuulumisele) juba 02.08.2017, oli kaebus tähtaegne. Seda vaatamata asjaolule, et tõendid vara ühisvarasse kuulumise kohta esitas avaldaja alles kaebuse läbivaatamisel 10.08.
6. Kohus tuvastas, et 02.08.2017 esitas avaldaja kaebuse täituri tegevuse peale, milles taotles enampakkumise tühistamist. Kaebuse läbivaatamise kohta koostati protokoll. Kuna väidetavalt Y. ja XX poolt kaebuse läbivaatamisel avaldatu „Kaebaja loobub nõudest enampakkumine tühistada“ asetseb kaebuse läbivaatamise protokollis peale nende allkirju, vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas Y. ja XX on sellist tahet avaldanud ja kas see saab olla kaebuse läbivaatamata jätmise aluseks.
7. Kohus on pooltele 15.05.2019 määruses selgitanud (ja jäi selle selgituse juurde), et

ei anna võlgnikule õigust taotleda enampakkumise tühistamist, vaid ainult õiguse esitada täituri tegevuse peale kaebus. Kohus tuvastas tõendite alusel, et kohtutäitur on vaadanud avaldaja taotluse enampakkumise tühistamiseks läbi õigesti

§ 217

alusel kaebusena täituri tegevusele.

§ 217

alusel täituri tegevuse peale kaebust esitades saab isik taotleda, et kohtutäitur vaataks oma tegevuse üle ja selle õigusvastasuse tuvastamisel kõrvaldaks õigusvastasuse vastavalt tema poolt õigeks peetud lahendusele. Menetlusosalised ei saa taotleda, et täitur kaebuse rahuldamise korral kohaldaks kindlat meedet või teeks konkreetseid menetlustoiminguid. Probleemi lahendamise meetme valik on kohtutäituri diskretsioon. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust, kas kaebaja loobus kaebuse läbivaatamisel nõudest enampakkumine tühistada või mitte (tekst kaebuse läbivaatamise protokolli pöördel). Küll saab ja peab kohus hindama, kas kaebuse läbivaatamise protokolli esilehel märgitud võlgniku ja tema abikaasa avaldused kõrvaldasid reaalselt kaebuse lahendamise vajaduse ja kas sellest saab järeldada kaebusest loobumist. 15. Kohtutäiturile esitatud kaebuse läbivaatamise protokolli on märgitud: „Garaaži boksid on ühisvara. Mõlemad ühisomanikud on nõus, et peale edukat enampakkumist jagatakse saadud tulem pooleks ühisomanike vahel“. Selle all on avaldaja ja YY allkirjad, mille õigsust ei ole vaidlustatud. Seega on protokollis viidatud garaažiboksidele mitmuses (st nii boksi nr 52 kui 53 hõlmavalt) ja mõlema ühisomaniku nõustumusele nende müügiga enampakkumisel. Kohus asus seisukohale, et võlgniku ja tema abikaasa avaldused kõrvaldasid reaalselt kaebuse lahendamise vajaduse – nii Y. kui XX möönsid mõlema garaažiboksi arestimise ja müüki paneku õiguspärasust ning YY andis

§ 14

lõikes 1 sätestatud nõusoleku sissenõude pööramiseks abikaasa ühisvarale (selliselt, et pool tulemist antakse üle YY-le). Nendest avaldustest saab järeldada kaebusest loobumist, kuivõrd mõlemad vaidlustatud küsimused said kaebuse läbivaatamisel menetlusosaliste kokkuleppel lahendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur õigesti leidnud, et kaebus tuli jätta läbi vaatamata. Kohtutäitur on märkinud, et kaebus tuleb jätta läbivaatamata, kuna avaldaja on kaebuse läbivaatamisel loobunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudest. Kuivõrd nii avaldaja kui YY avaldasid kaebuse läbivaatamisel, et nad on nõus mõlema garaažiboksi müügiga enampakkumisel, siis sisuliselt nad ongi täituri tegevuse heaks kiitnud ja loobunud nii kaebusest kui enampakkumise kehtetuks tunnistamise taotlusest. Seega on kaebus jäetud täituri poolt õigesti läbi vaatamata.

1. Lisaks märkis kohus, et kuivõrd kaebuse päev hilisem läbivaatamine ei mõjutanud otsuse sisu, ei oma see asjaolu tähtsust ega saa olla aluseks kohtutäituri otsuse tühistamiseks. 6
2. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 31 jäid kohtutäituri võimalikud õigusabikulud tema enda kanda ning kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lõigete 1 ja 10 alusel avaldaja kanda.
3. Puudutatud isiku II menetluskuluks on õigusabikulud 437.50 eurot. Kohus leidis, et esindaja ajakulu on toimikust nähtuvate menetlusdokumentide mahu ja vaidluse keerukusega põhjendatud kõigi menetluskulude nimekirjas väljatoodud kirjete osas (kokku 3h 30min). Kohus pidas mõistlikuks ka advokaadibüroo tunnihinda 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Tegu on Tallinnas kehtiva tavapärase advokaadi tunnihinnaga. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus avaldajalt puudutatud isikule välja lepingulise esindaja kulud 125x3,5=437.50 eurot. Puudutatud isik II on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille kohus rahuldas. Määruskaebus
4. 27.06.2019 kaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega tema avaldus rahuldada ja jätta kõik menetluskulud puudutatud isikute kanda või kui kohus otsustab jätta kulud avaldaja kanda, siis määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks 281.25 eurot.
5. Avaldaja ei nõustu kohtu järeldustega, et kaebuse läbivaatamise protokollist saab järeldada: 1) avaldaja ja tema abikaasa nõustumust ühisomandis olevate garaažibokside müügiga enampakkumisel, millest tulenevalt kaebuse lahendamise vajadus kõrvaldati; 2) kaebusest loobumist, kuivõrd mõlemad vaidlustatud küsimused said kaebuse läbivaatamisel menetlusosaliste kokkuleppel lahendatud. 21.

§ 5

lõikest 1 tulenevalt ei ole kohtutäitur täitemenetluse osaline, mistõttu ei saanud ta avaldajaga kokkulepet oma nimel sõlmida ning sissenõudja ei olnud kohtutäiturile selleks ka volitust andnud. Kuna kaebuse arutamisel sissenõudja ei osalenud, ei saanud selline kokkulepe jõustuda ka sissenõudja vaikimisi nõustumisel. Seega ei ole õige kohtu väide, et mõlemad vaidlustatud küsimused said kaebuse läbivaatamisel menetlusosaliste kokkuleppel lahendatud.

1. Vastupidiselt kohtutäituri 14.09.2018 seisukohas märgitule kinnitas avaldaja, et sellist kokkulepet, et enampakkumise tulemist arvestatakse esmalt maha täituri tasu ja täitekulu ning alles siis jagatakse ülejäänud osa pooleks ühisvara omanike vahel, ei olnud, samuti ei sisaldu see protokolli tekstis.
2. Kohus on jätnud tähelepanuta avaldaja selgituse, mille järgi kohtutäitur kasutas ära oma õigusteadmistega isiku positsiooni ja viis avaldaja ning tema abikaasa eksimusse kaebuse menetlemisel menetlusosaliste antud ütluste õiguslike tagajärgede osas, kuna sissenõude pööramisel abikaasade ühisvarale käesolevatel asjaoludel, st täitemenetluse osaliste kokkuleppeta, on kohtutäitur kohustatud kogu ühisvara enampakkumise tulemi arvestama esmalt oma kulude ning seejärel sissenõudja nõude katteks ning avaldajal ja tema abikaasal puudub võimalus seda väärata. Kohus ei ole analüüsinud ka avaldaja seisukohta, mille kohaselt avaldaja abikaasa poolt kaebuse arutamisel ühisomanikuna antud nõusolekut ei saa käsitada

§ 14

lõikes 1 nimetatud nõusolekuna seetõttu, et see nõusolek on antud tingimuslikuna. Seega on kohus jätnud andmata hinnangu kõigile avaldaja väidetele. 7

1. Avaldaja ei nõustu ka temalt menetluskulude väljamõistmisega ega kulude suurusega. 3h 30min on ülepaisutatud. Sissenõudja seisukohas on ilma kontaktandmete, lisade loendita ja menetluskulude nimekirjata teksti natuke üle 2lk, millest märkimisväärse osa moodustab avalduses toodud faktiliste asjaolude kordamine. Seetõttu on avaldaja hinnangul sissenõudja esindaja põhjendatud tööaeg 2,25h ning menetluskulu vastavalt 281.25 eurot. Vastustajate seisukoht ja menetluse edasine käik
2. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramise, s.o avaldajalt puudutatud isiku II kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus saab teha selles osas TsMS § 667 lõike 2 alusel ise uue määruse, millega vähendab väljamõistetavate menetluskulude suurust 281.25 euroni. Ülejäänud osas on maakohtu määrus õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Seega tuleb vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 jätta ülejäänud osas maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub muutmata osas maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Määruskaebus kuulub seega rahuldamisele osaliselt.
5. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäiturile esitatud kaebuse läbivaatamise protokollis on avaldaja ja tema abikaasa oma allkirjadega kinnitanud, et on nõus ühisvara müügiga enampakkumisel ning et nimetatud avaldus kõrvaldas reaalselt kaebuse lahendamise vajaduse – nii avaldaja kui tema abikaasa möönsid mõlema garaažiboksi arestimise ja müüki paneku õiguspärasust ning avaldaja abikaasa andis

§ 14lõikes 1 sätestatud nõusoleku sissenõude pööramiseks abikaasa ühisvarale.

Sisutühi on määruskaebuse käsitlus, mille kohaselt ei olevat õige kohtu väide, et mõlemad vaidlustatud küsimused said kaebuse läbivaatamisel menetlusosaliste kokkuleppel lahendatud. Maakohus pidas eeltooduga silmas, et lahendatud sai nii küsimus garaažiboksi nr 52 (mille osas on kaebuses kohtutäiturile leitud, et kuna seda ei ole arestitud, ei saa seda enampakkumisele panna) arestimise ja müüki paneku õiguspärasusest kui ka küsimus ühisomanikust abikaasa nõusoleku puudumisest. Nimetatud küsimused olid kohtutäiturile esitatud kaebuse esemeks. Võlgnikuks mitteoleva ühisomaniku nõusoleku andmisel ei oma tähendust sissenõudja nõusolek, mille puudumist avaldaja määruskaebuses ette heidab. 29. Iseenesest on õige kaebuse väide, et maakohus ei ole andnud hinnangut avaldaja seisukohale seoses tema abikaasa nõusoleku tingimuslikkusega, kuid ringkonnakohus selgitab, et käesoleva kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel ei oma väited nõusoleku võimalikust kehtetusest (

§ 14lõikes 1 sätestatud nõusoleku puudumisest) tähtsust.

Kolleegium selgitab, et sellises olukorras on avaldaja kohaseks õiguskaitsevahendiks

§-s 223 sätestatud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks või tema abikaasa hagi vara arestist vabastamiseks

8 § 222 alusel. Sellise hagi alusena saaks avaldaja mh tugineda asjaolule, et ühisomanikust abikaasa ei ole andnud kehtivalt nõusolekut ühisvara müümiseks.

1. Ülejäänud määruskaebuse väited seonduvad enampakkumise tulemi jaotamisega ning on kolleegiumi hinnangul olukorras, milles enampakkumistki ei ole veel toimunud, ennatlikud. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Kaebuse läbivaatamise protokollist tõepoolest ei nähtu, et avaldaja ja tema abikaasa oleksid nõustunud, et enampakkumise tulemist arvestatakse esmalt maha kohtutäituri tasu ja täitekulu ning alles seejärel jagatakse ülejäänud osa pooleks realiseeritud vara ühisomanike vahel. Samas puuduks nimetatud nõustumusel ka mistahes õiguslik tagajärg, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu hüvitamine toimub kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lõike 2 kohaselt ranges vastavuses nimetatud seaduses sätestatud reeglitega ja kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.
2. Kolleegiumi hinnangul on kaebus põhjendatud osas, milles avaldaja vaidlustab temalt väljamõistetud puudutatud isiku II menetluskulude suurust. Kuigi kaebuses on märgitud, et avaldaja ei nõustu ka sellega, et kohus mõistis temalt välja menetluskulud, millest võiks järeldada ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist, ei ole kaebuses selles osas esitatud ühtegi põhjendust. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga võlgniku kaebuse põhjendamatuse osas, puudub alus menetluskulude maakohtust erinevaks jaotamiseks. Kolleegium nõustub avaldajaga, et arvestades käesoleva menetluse (sh menetlusdokumentide) sisu ja mahtu, ei olnud puudutatud isiku II lepingulisel esindajal põhjendatud kulutada avaldusele vastuse koostamiseks 3h 30min. Arvestades, et puudutatud isiku II vastus kaebusele sisaldab suures osas asjaolude kirjeldusi, võib mõistlikuks ja põhjendatud dokumendi koostamise ajakuluks pidada avaldaja märgitud 2,25h, millele vastab kohtu poolt põhjendatuks peetud esindaja tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta), seega menetluskulu kokku 281.25 eurot. Tunnitasu osas ei ole ka avaldaja vastuväiteid esitanud. Kolleegium rõhutab, et kuigi kohus ei ole menetluskulude kontrollimisel seotud vastaspoole hinnanguga kulude põhjendatusele ja vajalikkusele on apellatsioonikohus seotud määruskaebuse piiridega (TsMS § 651 lõige 1 koosmõjus §-ga 659). Antud juhul ei ole vaidlustatud menetluskulude suurust väiksemas ulatuses kui 281.25 eurot.
3. Arvestades, et määruskaebus rahuldati üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas, mille vaidlustamise kulud seaduse kohaselt hüvitamisele ei kuulu (TsMS § 178 lõige 4), jäävad asja sisulise lahenduse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise tõttu selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 järgi avaldaja kanda, v.a kohtutäituri kulud, millised jäävad TsMS § 175 lõikest 31 tulenevalt kohtutäituri enda kanda.
4. TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb kohtul kindlaks määrata puudutatud isiku II poolt kantud ja talle avaldaja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus. Vastavalt 09.07.2019 menetluskulude nimekirjale on puudutatud isiku II menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 1h õigusabi eest tunnitasuga 125 eurot (käibemaksu ei lisandu), s.o kokku 125 eurot. Kaebaja vastuväidet ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on vandeadvokaadi poolt kaebusele vastuse koostamiseks kulutatud 1h mõistlik ja vajalik, arvestades, et vastuse koostamisele eelneb lahutamatult ja alati esitatud kaebusega tutvumine. Vandeadvokaadi tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase 9 õigusteenuse eest makstavat tasu Eestis ning on seega mõistlikus suuruses. Seega tuleb puudutatud isiku II kasuks mõista avaldajalt välja menetluskulu 125 eurot. Puudutatud isik II on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/