1-17-9002/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2020,, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-9002 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Tiina Viru Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid E I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu E I, isikukood xxxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 26.11.2018 ja lõpp 22.11.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.01.2020, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada E I tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 16.10.2017 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 17.10.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistuse lõpuni s.o 22.11.2020 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kolmanda üksuse juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal kuu jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada E I suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 21 ja 4 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; alustada õpinguid kutsehariduse omandamiseks või asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Välja mõista E I menetluskuluna riigituludesse 163,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99917700065630, selgitusse märkida: „1-17-9002, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.10.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9, § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati KarS § 64 lg 1; § 68 lg 1, § 74 lg 1,3 alusel 1 aasta 11 kuu 27 päeva tingimisi vangistusega katseajaga 2 aastat. Katseajal ajal pidi E I järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 alusel kohustati E Ii katseajal mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; jätkama üldhariduse omandamist; osalema sotsiaalprogrammis. Viru Maakohtu 17.10.2018 määrusega pöörati E I Viru Maakohtu 16.10.2017 otsusega mõistetud karistus, s.o 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral röövimise katse ja varguste eest. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on majandusliku kasu saamine, grupi mõju, sõltuvusainete tarvitamine, sotsiaalsete oskuste puudulikkus, tagajärgedele mõtlematus ja impulsiivne käitumine. Tulenevalt E Ii ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung E I taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et 2 tahab üheksanda klassi ära lõpetada, sest siis saab abikoka eriala õppima asuda. Elama hakkab ema juures, suhted lähedastega on head. Arvas, et kuna on aasta vanglas ära istunud, siis ei hakka enam alkoholi ja narkootikume tarvitama. Kinnitas, et sel korral suudab kriminaalhooldusele alluda, kuna on läbinud vastavad programmid. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja vandeadvokaat Margus Viira hinnangul ei ole vangla iseloomustus just positiivne, isikul on rohked distsiplinaarkaristused ja seda enam on kummaline vangla toetus vabastamisele. Samas on tegemist noore inimesega, kes viibib esimest korda vanglas ja kelle õpiraskused ning arenguhäire on ilmselgelt mõjutanud tema käitumist nii vanglas kui eelnevalt vabaduses. Kaitsja oli seisukohal, et E Iile tuleks anda võimalus hakata edaspidi elama normaalselt, kuid ühiskonnaga uuesti harjumiseks on kindlasti vaja tema suhtes kohaldada käitumiskontrolli koos lisakohustuste ja keeldudega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et E I tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 761 lg 2 kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on E I ära kandnud 1-aastasest 11-kuulisest 27-päevasest vangistusest 1 aasta 1 kuud ja 27 päeva ehk üle poole mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. E Ii käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi: ametnikuga suhtlemisel ebaviisaka käitumise eest karistatud 10 korral (viimati 12.07.2019); korraldustele allumatuse eest karistatud 9 korral (viimati 23.08.2019); vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise eest karistatud 3 korral (viimati 21.06.2019); koolikohustuse rikkumise eest karistatud 2 korral (viimati 20.02.2019); keelatud esemete hoidmise eest karistatud 2 korral (viimati 21.06.2019); saatmisel ettenähtud marsruudilt kõrvale kaldumise eest karistatud 1 korral (08.05.2019); teise kinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest karistatud 1 korral (01.11.2019). Kohus on seisukohal, et E Ii näol on tegemist süstemaatilise korrarikkujaga. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vanglas viibinud vestlustel psühholoogiga, ka pereteraapia raames, lõpetas
4. klassi ja alustas õpinguid
5. klassis, on läbinud vestlused agressiivsest käitumisest ja viha juhtimisest. Kriminaalhooldusametnik on läbi viinud vestlused riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest, kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seosest kuritegevusega. Samuti läbis kinnipeetav individuaalselt sõltuvusainetega seonduvate riskide teadvustamisele ja sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ka on kriminaalhooldusametnik E Iiga läbi viinud vestluse väärtushinnangutest, käitumisest vabaduses ja kriminaalhooldusest. 3 Vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma pere juurde. Tegemist on emale kuuluva 3toalise eramajaga, kus E Iil on oma tuba. Seega on tal olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. Enne vanglasse sattumist oli kinnipeetav tegevusetu ning ei käinud koolis, oli vanemate ülalpeetav. Ametlikku töökohta ei ole ta kunagi omanud. Ka puudub tal eriala ning haridus on vähene. Vanemad on majanduslikult alati toime tulnud, kuid kinnipeetava jaoks ei olnud see piisav ülalpidamine. Ta on varastanud selleks, et osta maiustusi, alkoholi ja kanepit ehk siis asju, mille jaoks vanemad talle raha ei andnud, kuid tema arvas, et tal on seda kõike kindlasti vaja. Seega majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Enda sõnul tahab omandada põhihariduse, kuid vangistuse ajal on koolis korduvalt esinenud ebaviisakat käitumist õpetajate suhtes ning mittekohusetundlikku suhtumist õppetöösse, mis viitab sellele, et ta ei ole eriti motiveeritud hariduse omandamiseks. Riigikeelt ei oska kinnipeetav isegi mitte kõige elementaarsemal tasemel. Kinnipeetava lähedasteks on ema, kasuisa ja vanem vend. Vend on täisealine ja kriminaalkorras karistatud, temaga koos on kinnipeetav sooritanud vähemalt ühe õigusrikkumise. Seetõttu on olemas koos vennaga uue kuriteo sooritamise risk. Perekonnas esineb lähisuhtevägivalda ja alkoholi kuritarvitamist, emal puudub igasugune mõju E Ii käitumise üle ning ta ei oska temaga toime tulla. Kinnipeetav tunnistab ise, et oli nädalaid kodust ära ja hulkus ringi kerjates piirkonna kauplustes inimestelt raha ega allunud vanemate kontrollile. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb peamiselt kriminaalkorras karistatud kaaslastest, kellest paljud on temast vanemad ning kes mõjutasid teda varastama. Kinnipeetav läheb teistega kergesti kaasa. Eeltoodust tulenevalt jääb kodusest olukorrast ning sõprus- ja tutvusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Narkootikumidest tarvitas E I kanepit, mida tunnistab ka ise. Röövimise ajal oli isik kanepi mõju all. E Ii sõnul ei oska ta öelda EI ning vajab selleks lähedaste toetust. Kinnipeetava sõnul vanglast vabanemisel üritab ta sõltuvusainete tarvitamisest loobuda. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava eneseväljendusoskus (verbaalsed funktsioonid) puudulikud ja sõnavara kesine. E I ei oska analüüsida teda kuriteoni viinud põhjuseid ega oska seega ka ennetada sellest tulenevaid probleeme. Kinnipeetava käitumises esineb impulsiivsus, kuna ta ei mõtle oma tegude tagajärgedest ning tegutseb hetketuju ajel. E I jätkas katseajal narkootikumide tarvitamist, ta ei käinud koolis, harrastas hulkuvat eluviisi ja jätkas uute kuritegude sooritamist. Samuti esines tal korduvalt probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, mis viitab sellele, et ta ei ole ametiisikutega koostööks valmis. E I kakles 04.10.2019 vanglas ettekavatsetult teise kinnipeetavaga, seega ei ole ta motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täitmata ning E Ii resotsialiseerumine võib osutuda problemaatiliseks, kuid vaatamata sellele tuleb isik KarS § 761 lg 2 alusel vabastada. Tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ning prokuratuur. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 4 Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse E I lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab E I suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5