) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on 1
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t
nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS (viitenumbrita). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja nõue Hageja ja kostja vahel kehtis tarbimiskohas XXX, tähtajaline võrguteenuste leping nr
lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb võrguteenuste lepingust. Seega nõude õiguslikuks aluseks saavad olla lepingulisi võlasuhteid reguleerivad võlaõigusseaduse (VÕS) sätted. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võrguteenuse lepingu kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Vastavalt tüüptingimuste punktile 13.8. vastutab ostja lepingu kehtivuse ajal tarbimiskohas kas tema või kolmandate isikute poolt tarbitud võrguteenuse eest, sh. kohustub tasuma selle eest Võrguettevõtjale. Vastutus lõpeb päevast, millal ostja informeeris võrguettevõtjat uutest tarbimiskoha omanikest ja/või valdajatest. Arvestades asjaolu, et kostja ei teavitanud hagejat tarbimiskoha uutest omanikest või valdajatest ega öelnud ka lepingut üles, siis vastutab kostja tarbimise eest kuni lepingu lõppemiseni. Hageja esitas kostjale arve 7183504905, mis sisaldas mõõdetud tegeliku ja varasemalt prognoositud tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse koguste tasaarvestust. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud arve 7183504905 (dtl 54). Võttes arvesse, et arve 7183504905 on väljastatud summas 173,33 eurot, siis on kohus seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt – arvel sätestatud summas. Ülejäänud osas on hageja nõue tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. 3
lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue oli 201,24 eurot, millest kohus rahuldas 173,33 eurot, s.o 86%. Kohus leiab, et hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jätta 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt 86% nimetatud riigilõivu summast hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 64,50 eurot. /digitaalne allkiri/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.