Obsah (4)

§ 424§ 65§ 68§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9060 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik Kriminaalasi Aleksei

§ 424lg 2 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu lühimenetluses 25.

novembri 2020 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Alice Simm Süüdistatav Aleksei Reet, ik: 38212050335, varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kahtlustatavana kinni peetud

1. september 2019 Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksei Reeda (Reet) apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS
2. Aleksei Reeta süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult ja korduvalt mootorsõidukit olles joobeseisundis ja nimelt: 04.05.2019 kell 11.38 juhtis Tallinnas XXX juures mootorsõidukit (mopeed) CPI OLIVER City registreerimismärgiga NNNN, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 597T kohaselt on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud ained: karfentanüül. despropionüülparafluorofentanüül, amfetamiin, metadoon, alprasolaam, 7-aminoklonasepaam (klonasepaami metaboliit)); 31.07.2019 kella 19.53 ajal juhtis Tallinnas XXX juures mootorsõidukit (mopeed) CPI OLIVER City registreerimismärgiga NNNN, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1077T kohaselt on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud ained: fentanüül, metadoon, alprosolaam, klonasepaami metaboliit); 28.09.2019 kella 22.44 ajal juhtis Tallinnas XXX maja ees mootorsõidukit (mopeed) CPI Oliver City registreerimismärgiga NNNN, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,82 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,75 mg/l). Seega rikkus Aleksei Reet oma tegevusega Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid ja toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS 2. Maakohus tunnistas Aleksei Reeda (Reet) süüdi

§ 424lg 2 järgi ja karistas vangistusega 2 (kaks) aastat. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis Aleksei Reedale karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust 02.05.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 (viie) kuu 14 (neljateistkümne) päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõistis vangistuse 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 14 (neliteist) päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestas karistusaja alguseks Aleksei Reeda kinnipidamise hetke, s.o alates 28.09.2019.a. Süüdistatava Aleksei Reeda suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – jättis muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistas. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõistis Aleksei Reedalt riigituludesse sundraha summas 810 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud summas 436 eurot, kaitsjatasud summas 368,64 eurot. Määras kriminaalmenetluse kulud summas 1614,64 (üks tuhat kuussada neliteist eurot ja kuuskümmend neli senti) eurot tasumisele 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. APELLATSIOONID 3. 06. detsembril 2019 esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav karistusmäära lühendamist.

§ 424järgi karistati teda esmakordselt.

Märgib, et kui ta oleks teadnud, et kolmel korral alkoholijoobes mopeedi juhtimise eest mõistetakse nii range karistus, oleks ta sõitnud ühistranspordiga. Esimese episoodi osas arvas uurija, et teda ei karistata vangistusega, kuigi tal oli katseaeg. Vahistamise arutamisel ta ise palus mopeed konfiskeerida, et lahendada probleem ja sellega ka karistust leevendada. Sõitis mopeediga, mille juhtimiseks pole lube vaja, mis kergendab tema süüd. Eelmised karistused ei ole talle mõistetud liiklusalaste kuritegude eest, mistõttu on nendega arvestamine ebaseaduslik. Kohus ei arvestanud, et on abielus ja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Mõistetud karistus jääb mõistmatuks.

1. detsembril 2019 esitatud apellatsioonis süüdistatav märgib, et 28.oktoobri 2019 toimunud avarii pole käsitatav avariina kuna ei tekitanud sõidukile Toyota vigastusi ja nõjatus selle vastu vaid oma kehaga.
2. juuli 2019 episoodis pole sündmused toimunud nii nagu uurija on kirjutanud. Tema oli Kangru tänaval ilma mopeedita. Tema juurde sõitis politseipatrull ja pidas ta kinni. Patrull sõitis pikka aega ringi ja otsis tema mopeedi, millega tõendas, et ta ei juhtinud mopeedi alkoholijoobes. Kahetseb toimepandut. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsioonidega leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
4. Apellatsioonide alusel peab kolleegium vajalikuks märkida, et
5. november 2019 on süüdistatav taotlenud kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamist, kusjuures on kinnitanud, et talle on selgitatud lühimenetluse olemust ( t.lk. 103). Maakohtu kohtuistungi protokolli kohaselt on süüdistatavale selgitatud tema õigusi. Avaldatud süüdistus on olnud arusaadav ja ta on tunnistanud end täielikult süüdi kõikides episoodides täies mahus. Kohtunik on selgitanud süüdistatavale lühimenetluse olemust ja süüdistatav on kinnitanud, et jääb lühimenetluses asja arutamise taotluse juurde. Kohus on küsinud, kas süüdistatav soovib kohtuistungil tema ristküsitlemist, kuid süüdistatav pole seda taotlenud vaid on jäänud varem antud ütluste juurde ( t.lk. 129). Oma viimases sõnas on süüdistatav väljendanud kahetsust. Seega on süüdistataval olnud võimalik maakohtu istungil nii loobuda lühimenetluses asja arutamise taotlusest kui ka anda kohtueelsel uurimisel antutega võrreldes asja tehiolude osas erinevaid ütlusi. Süüdistatav pole selliseid võimalusi kasutanud. Kohtuotsuses on
6. juulil 2019 toimepandud kuriteo osas kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil vahetult uuritud tõendeid analüüsitud ning on usaldusväärsete tõenditega tuvastatud, et
7. jaanuaril 2019 aastal juhtis Sergei Reet XXX maja juures mootorsõidukit CPI Oliver City reg. märgiga NNNN, olles joobeseisundis. Isik oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ( t.lk. 39) ja kinni peetud ( t.lk. 3-5). Apellatsioonis märgitu, et XXX juures tal mopeedi ei olnud, pole antud juhul asjakohane kuna pole puutumuses inkrimineeritud kuriteoga. Samuti pole asjakohased apellatsiooni väited avarii toimumise osas kuna selline asjaolu jääb väljapoole süüdistuse piire. Antud menetluses pole avarii asjaolud menetluse esemeks.
8. Süüdistatav on vaidlustanud talle mõistetud karistust. Ringkonnakohus osutab, et apellatsioonimenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus lähtus õigesti karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1 ning tõi välja kõik selle sätte tähenduses asjakohased kuriteo asjaolud, Sergei Reeda isikut iseloomustavad asjaolud, preventiivsed kaalutlused. Selliselt on maakohus esitanud selged seisukohad nii sellest miks Sergei Reedale tuleb mõista karistus reaalse vangistusena kui ka mõistetava karistusmäära osas. Süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud asjaolud, et tegemist oli mopeediga, et varem on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, et tal on perekond ja ülalpeetavad, olid maakohtule teada ning asjaolusid, millised kuuluvad karistust kergendavate asjaoludena arvestamisele on kohus asjakohaselt karistuse mõistmisel ka arvestanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendeid nr. 3-1-1-64-11, 3-1-1-71-11). Maakohus on mõistetavat reaalse karistuse määra korrektselt ja veenvalt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. 7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium süüdistatava apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)