Obsah (4)

§ 424§ 63§ 65§ 76

1-18-9910 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9910 (18233001505) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta Vladimir Lisogor tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 14.12.2018 lühimenetluses tehtud otsusega tunnistati V. Lisogor

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi süüdi ja teda karistati

§ 63lg-t 1 kohaldades vangistusega 2 aastaks. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni.

§ 65lg 2 alusel mõistis maakohus V.

Lisogorile kohtuotsuste kogumis liitkaristuse 2 aastat 8 kuud 14 päeva vangistust karistusaja algusega

1. november
3. 08.10.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid V. Lisogori tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. V. Lisogori karistusaeg algas 19.11.2018, see lõppeb 02.08.2021 ning

§ 76lg 1 p 1 kohane tähtaeg 1 1-18-9910 saabus 13.10.2019.

V. Lisogori isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta V. Lisogori ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas V. Lisogor, et taotleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele ja kõigile teistele tingimustele. V. Lisogor avaldab, et vangistuses olles on teadvustanud toimepandut. Ei soovi kaotada oma perekonda. Vangistuses olles on teinud endast oleneva ennetähtaegseks vabanemiseks – rikkumised puuduvad ning on täitnud töökohustusi. Seni ei ole sotsiaalprogramme läbinud, nende tegemise aeg on ees ootamas. Rahalised nõuded on eriliigilised, sh hagid, viivised, kohtutäiturite nõuded ja liiklusalased trahvid. Kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi on valms täitma.
3. Kinnipeetava kaitsja toetas esindatava seisukohta ja tõi täiendavalt välja, et V. Lisogori ennetähtaegse vabastamise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Arvestama peab isiku käitumisega karistuse kandmise ajal. Uue kuriteo toimepanemise riske võib vähendada kriminaalhoolduse ja kontrollnõuete rakendamise teel. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et V. Lisogor tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 7.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möönab, et V. Lisogor on ära kandnud kolmandiku mõistetud vangistusest ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on V. Lisogori avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet ja korteri omanik on andnud nõustumuse V. Lisogori sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Seega on elukoht V. Lisogoril vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Nõustumuse soovitud elukohta elama asumiseks on andnud ka korteris elavad täisealised isikud. Seega tuleb nentida V. Lisogori puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt V. Lisogori tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. Vaatamata sellele, et esinevad formaalsed alused ennetähtaegseks vabastamiseks koos formaalse eelduste täidetusega elektroonilise valve kohaldamiseks leiab kohus, et V. Lisogori ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.

1. Esmalt märgib konnakohus, et V. Lisogori puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt 2 1-18-9910 ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). V. Lisogoril puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatut on võimalik isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel positiivse asjaoluna arvesse võtta.
2. Saab nõustuda, et V. Lisogori käitumises vangistuses on mõndagi postiivset. V. Lisogorile on vangistuse viibides võimaldatud töö tegemist majandustöödel abitöölisena ning seejärel vanglatööstuses. V. Lisogor on töötamiseks asjakohase nõustumuse ka andnud ning tervislik seisund on töö tegemist võimaldanud. V. Lisogor asus täitma töökohustusi. Kahtlusteta on vangistuses töö tegemine ühiskonda sotsialiseerumisel suureks abiks ning töö tegemine vangistuse tingimustes säilitab töötamise harjumuse. V. Lisogor on asunud õppima riigikeele kursustel. Lisaks on V. Lisogorile vabanemisel tagatud elukoht ja toetava lähedasena vanemad, elukaaslane ja ülalpidamist vajavad lapsed. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse V. Lisogori ennetähtaegseks vabastamiseks. 11.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et V. Lisogori karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. V. Lisogor mõisteti süüdi eriliigiliste, s.o liiklusalase ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise kuriteo toimepanemises ning seejuures isikuna, kes on varem kriminaalkorras karistatud, sh samalaadse liiklusalase kuriteo eest, st mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu 14.12.2018 kohtuotsuse süüdimõistmise aluseks olev tegu pole V. Lisogori üheks ja ainukeseks realiseerunud kuriteoks. V. Lisogori kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. Lisogor pani talle süüks arvatud kuriteo toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsusega süüdi mõistetud liiklusalase kuriteo toimepanemise eest, mil kohus pidas võimalikuks asendada V. Lisogorile mõistetud vangistsus üldkasuliku tööga. Kohtuotsusest nähtuvalt on V. Lisogor seega lühikese ajaperioodi vältel peale Viru Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsuse jõustumist käitunud taas viisil, kus talle oli põhjus esitada uus kuriteosüüdistus. Seega käitus V. Lisogor taas viisil, mis oli aluseks kriminaalmenetluse alustamisele. Ka kuriteo asjaolud on olnud mh samad – sõiduki juhtimine joobeseisundis. V. Lisogori ei motiveerinud võimalus kanda karistust vabaduses olles üldkasulikku tööd tehes kontrollinõuete ja kohustuse jälgimise võimalusega. Arvestades V. Lisogori karistamise aluseks oleva kuriteo asjaolusid, määras Viru Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsusega V. Lisogorile kohustuse, mh mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. V. Lisogor talle antud võimalusse hoolivalt ei ole suhtunud ning asus taas alkoholi tarvitama ja seejärel juhtima mootorsõidukit. V. Lisogor, asudes juhtimisõiguseta isikuna mootorsõidukit juhtima olukorras, kus Viru Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsusega oli talt ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus lisakaristusena, siis pani V. Lisogor toime ka kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise teo. Lisaks nähtub iseloomustusest, et V. Lisogor on oma tegevusega asetanud end olukorda, kus tema enda tegevusest tulenevalt ei ole ta kriminaalhooldusel olles saanud terviklikuna osaleda talle määratud sotsiaalprogrammis, mis oli suunatud tema käitumise korrigeerimisele. Seega on V. Lisogor oma varasema käitumisega üles näidanud, et ise ta ei tule toime alkoholist hoidumisega.
2. Iseloomustusest nähtuvalt on V. Lisogori kuritegude toimepanemise põhjuseks alkoholi tarbimine. Veelgi enam - iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine ja alkoholi tarvitanuna muutub tema käitumine pidurdamatuks. Nimetatut on V. Lisogor ka demonstreerinud, kui ta pereliikmega tekkinud tüli tagajärjel asus sõidukit juhtima ja olukorras, mil ta oli tarviatnud alkoholi. Kõrvuti üldise teadlikkusega alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise keelatuse kohta, on V. Lisogor omanud 3 1-18-9910 juba varasemalt vahetut isiklikku kogemust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise keelatuse ja sellega kaasneda võivate tagajärgede kohta. Ent ta ei ole korrigeerinud oma teadlikkust vähimalgi viisil, vaid on taaskord asunud alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit juhtima, millega seadis ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on hinnanud V. Lisogori süü keskmisest suuremaks. Arvestades V. Lisogori varasemat käitumist, on kohus pidanud vajalikuks talle kohaldada alkoholitarbimise keeldu. Keelu kohaldamine ei ole V. Lisogori käitumisele mõju avaldanud. Ka ei ole V. Lisogor erinevatel põhjustel, sh tema enda isikust tulenevatel põhjustel, vabaduses olles saanud läbida asjakohaseid sotsiaalprogramme, mis suunavad teda õiguskuulekale teele. Kuna V. Lisogor ei ole oma senise käitumisega suutnud üles näidata võimekust tulla ise toime oma alkoholisõltuvusega, siis on vajalik talle osutada asjakohast profesionaalset abi. Seni V. Lisogor asjakohast abi saanud ei ole.
3. V. Lisogorile on individuaalse täitmiskava kohaselt määratud osalemine Eluviisitreeeningus. Eluviisitreeningus V. Lisogor osalenud ei ole, aga samuti ei ole temaga läbi viidud vestlusi seoses isiku suhtumisega ühiskonda/kogukonda ning riskiva, hoolimatu elustiili ja kriminaalhoolduse/kontrollnõuete heakskiitmise teemadel. Eluviisitreeningu eesmärk on et isik on valmis oma tarbimist muutma, õpib sõltuvusega toimetulekumeetodeid, oskab öelda „Ei“ alkoholile. Kui isiku kuritegude toimepanemise põhjuseks on alkoholi tarbimine ja seni isik ei ole ise selle probleemiga toime tulla suutnud, siis tuleb talle tagada kõrvaline abi ja tugi. Kuna V. Lisogor seni sellist tuge ja abi saanud ei ole, siis puudub kohtul ka veendumus, et V. Lisogor suudab iseseisvalt oma probleemiga hakkama saama. V. Lisogori varasem käitumine selleks kindlust ei anna.
4. Eeltoodust järeldub, et V. Lisogor ei hinnanud ja väärtustanud kohtu usaldust kanda talle mõistetud karistus vabaduses olles. V. Lisogor, pannes uue kuriteo toime ajal, mil tal oli võimalus kanda karistus vabaduses olles, on näidanud oma suhtumist talle mõistetud karistusse ja ümbritsevate isikute turvalisusse viisil, et esmatähtis on oma isiklik rahulolu – vajadus tarbida alkoholi ning alkoholi tarbimine ei ole takistuseks sõiduki juhtimisele asumisel. Eeltoodust järeldub seegi, et V. Lisogor hindab kõrgelt oma hetkevajadusi ilma teadvustamata toimepandud teo tagajärgi. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib V. Lisogor naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute turvalisuse ohtu seadva tegevuse juurde. V. Lisogor on korduvalt süüdi mõistetud samaliigiliste süütegude toimepanemises ning talle on antud võimalus kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes, see talle mingit mõju ei avaldanud, ning ikka ja jälle on ta asunud käituma teiste isikute õigusi rikkuval moel. Kuritegudest hoidumise motivaatorina ei ole toiminud ka kolme ülalpidamist vajava lapse ja elukaaslase olemasolu. Ka hinnatud töötaja maine ei ole vääranud V. Lisogori käitumist. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt V. Lisogori usaldusväärsust ja seda, kas V. Lisogori positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et V. Lisogori eksimus uue kuriteo toimepanemise ajal mil talle mõistetud karistus oli asendatud üldkasuliku töö tegemisega, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada. V. Lisogor ei ole osanud väärtustada teiste isikute õigust turvatundele.
5. Nagu kohus eelnevalt viitas, räägib V. Lisogori ennetähtaegse vabastamise vastu oht, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellega, et kuriteo toimepanemise põhjus on alkohol. V. Lisogor on väljendanud seisukohta, et soovib edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda. Siiski peab arvestama asjaoluga, et alkoholi ei ole V. Lisogor tarbinud vaid vangistuses viibimise ajal. Alkoholi tarbimise soov viis V. Lisogori kuriteo toimepanemisele. V. Lisogoril puudub läbi praktilise elu kogemus, kas vabaduse tingimustes ta ka suudab hoiduda alkoholi tarbimisest. Senine elu seda näidanud ei ole. Teada on ka, et alkohoolsete jookide tarbimine on range režiimiga vangistuse tingimustes välistatud. Kohus on veendunud, et puuduvad tõsikindlad 4 1-18-9910 andmed, et kas V. Lisogor ka suudab vabaduses olles hoiduda alkoholi tarbimisest. V. Lisogori varasem käitumine seda lihtsalt ei kinnita. Kui alkoholi tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel, siis on olemas selline risk, mis erinevate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on ohustatud isikute turvatunne. Ennetähtaegse vabanemise garantiiks ei ole ka elektroonilise valve kohaldamine, kuna see võimaldab kontrollida, kus isik viibib, kuid teada ei ole millega ta tegeleb. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et alkoholi tarbimisest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult kõrget enesemotivatsiooni leidmist. Kuid kui V. Lisogor on alkoholivaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei alkoholi tarbimisele. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid V. Lisogori suutlikkust elada alkoholivabalt ka vanglast vabanemise järgselt. Ja nagu kohus juba viitas on teadaolev, et alkoholi tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu.
6. Praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teo pani V. Lisogor toime tingimustes, kus tal oli olemas kindel elukoht, toetavate lähedastena vanemad ja vanavanem, elukaaslane ning hooldamist vajavad alaealised lapsed. Ka nimetatud mõjurid ei taganud V. Lisogori õiguskuulekust, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema üldotlikul viisil. Seejuures ei motiveerinud kuriteo toimepanemisest hoiduma ka oht oma elule ning selle tagajärjel hooldamsit vajavate laste edaspidine elukorraldus.
7. Tartu Ringkonnakohus on 15.02.2019 kohtulahendis V. Lisogori kaitsja apellatsioonile vastates asunud seisukohale: Eelneva valguses kaotavad süüdistatava lubadused alkoholist loobuda ja seadust enam mitte rikkuda igasuguse veenvuse. Jääb mulje, et V. Lisogor kasutab lapsi nagu indulgentsi enda rikkumiste õiguslikest tagajärgedest vabanemiseks või vähemalt nende leevendamiseks. Süüdistataval tuleb nüüd vanglas tõestada, et tema praegune lubadus oma käitumist muuta on tõsiseltvõetav. Kui V. Lisogor käitub vanglas eeskujulikult ja näitab üles igakülgset valmisolekut enda alkoholi-probleemiga tegeleda, on kohtul võimalik tõsiselt kaaluda tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist

§ 76lg 1 p 1 alusel juba pärast ühe kolmandiku karistusaja möödumist.

1. Kohus asub seisukohale, et V. Lisogori-poolselt ei ole kohtu ette toodud selliseid tegusi, mis annaksid kohtule veendumuse, et V. Lisogor on nüüdseks valmis ja on oma käitumist muutnud. V. Lisogor vajab selleks abi ning selle järele on näinud vajadust ka vangla, näidates individuaalses täitmiskavas tegevusena peale töötamise ka asjakohaste programmide ja vestluste läbiviimise. Eeltoodust järeldub, et V. Lisogori vabanemisjärgne seaduskuuleka elu perspektiiv vajab tugevdamist. V. Lisogor on vangistuses viibimise kestel alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu ning varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et V. Lisogor. Lisogor suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad V. Lisogori tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Et kohtul tekiks V. Lisogori suhtes usaldus suutlikusest hoiduda edaspidisest alkoholi tarvitamisest peab vabanemise protsess olema järk-järguline. Läbi konkreetsete sammude peab V. Lisogor suutma näidata üles, et on suuteline seaduskuulekaks eluks. Lisaks sisemisele soovile ka läbi reaalsete tegude on V. Lisogoril vaja näidata suutlikkust õiguskuulekaks eluks. Kuna aga V. Lisogor on oma käitumisega demonstreerinud hetkevajadusest lähtuvat tegutsemist, siis eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad V. Lisogori tingimisi enentähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla.
2. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele V. Lisogori vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis V. Lisogori ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja V. Lisogori valmisoleku edaspidiseks 5 1-18-9910 õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
3. Seoses V. Lisogori suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid V. Lisogori varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse V. Lisogori just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. /allkirjastatud digitaalselt/ 6