Obsah (5)

§ 121§ 37§ 6§ 45§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1486 Haldusasi CAPELLA CONSULTING OSAÜHING Audiitorkogu audiitort

) § 120 lg 1 p-i 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse saamisel, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tutvunud ettevalmistava menetluse käigus kaebuse ja sellele lisatud dokumentidega, leian, et kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.

3.1.

§ 37

lg 2 p 1 sätestab, et kaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus). AJN-i 02.07.2019 otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3, millega otsustati algatada kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus ja moodustada vastav töörühm, ei ole halduskat

§ 6

lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses ning nende tühistamist ei saa kohtumenetluses nõuda. Vaidlustatud otsustuste näol on tegemist AJN-i poolt talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks läbi viidava toiminguga, mis on üksnes vormistatud otsusena. (vt ka TlnRnK 20.12.2018 määrus asjas nr 3-18-2160 p 10). 3.2.

§ 6

sätestab, et halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt HMS § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Haldusorgani toiminguks halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani poolt haldusmenetluse toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. 3.

1. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 106 lg 1 järgi on toiminguks haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et toimingule kohalduvad sätted ei kohaldu menetlustoimingutele. Menetlustoiminguteks on kõik protseduurilised eeltoimingud haldusaktide andmisel ehk toimingud, mis pole haldusmenetluse lõpptulemuseks. 3.
2. Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 124 lg 1 p-i 7 kohaselt on järelevalvenõukogu pädevuses distsiplinaarmenetluse läbiviimine. AudS § 143 lg 2 sätestab, et distsiplinaarmenetluse alustamiseks teeb 2 järelevalvenõukogu otsuse, mis tehakse viivitamata teatavaks Audiitorkogu liikmele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus alustati. Asjakohane otsustus on kaebajale teatavaks tehtud. 3.
3. Järelevalvenõukogu kinnitab distsiplinaarmenetluse korra (AudS § 143 lg 4). AJN-i distsiplinaarmenetluse korra § 4 lg 2 esimene lause sätestab, et menetluse algatamise otsusega moodustab järelevalvenõukogu ka korra §-s 5 nimetatud töörühma ja nimetab töörühma hulgast töörühma juhi. Korra § 5 lg 1 sätestab, et töörühma töö eesmärgiks on selgitada välja kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud. Korra § 11 lg-te 1 ja 2 kohaselt lõpetatakse menetlus järelevalvenõukogu otsusega ning menetlust lõpetades teeb järelevalvenõukogu otsuse vastavalt AudS § 146 lg-s 3 nimetatule. AudS § 146 lg 3 sätestab, et distsiplinaarmenetluses teeb järelevalvenõukogu otsuse, millega tuvastab distsiplinaarsüüteo ja määrab karistuse (p 1); lõpetab menetluse ja jätab karistuse määramata, kui süütegu oli väheoluline või on aegunud (p 2); lõpetab menetluse ja jätab karistuse määramata, kui süütegu annab aluse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks või kutse äravõtmiseks (p 3) või tuvastab distsiplinaarsüüteo puudumise (p 4). 3.
4. Eeltoodud õigusnormidest ilmneb, et AJN-i poolt 02.07.2019 algatatud distisplinaarmenetluse lõpptulemuseks on järelevalvenõukogu otsus menetluse tulemuste kohta. Sellele eelnenud kontrollimenetluse raames tehtavad toimingud (sh menetluse algatamine) on menetlustoimingud, millega kaebaja õigusi või kohustusi ei tekitata, muudeta ega lõpetata (HMS § 51 lg 1 tähenduses). Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). 3.
5. Menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole üldjuhul võimalik.

§ 45

lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega võib menetlustoimingu vaidlustamine olla erandlikult õigustatud vaid juhtudel, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Samuti saab enne lõplikku haldusakti esitada kaebuse juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kui menetlustoiming puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, oleks ilmselgelt ebamõistlik oodata lõpptulemuse vaidlustamise võimalust ning seejuures poleks tagatud ka efektiivne õiguskaitse (vt nt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p 21; 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 5; 14.01.2009 otsus nr 3-3-162-08, p 9; 06.03.2007 otsus nr 3-3-1-94-06, p 10; 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja 21; 18.06.2003 otsus nr 3-3-1-53-03, p 18; 24.10.2007 otsus nr 3-3-1-51-07, p 10, jt). 4. Seonduvalt kaebuses sisalduvate viidetega AJN poolt varasemalt kaebaja suhtes erakorralise kvaliteedikontrolli alustamise õiguspärasuse ning sellekohase otsustuse tutvustamata jätmisega, viitan, et Capella on sellesisulise kaebusega halduskohtu poole juba pöördunud (haldusasi nr 3-19-226). Selles haldusasjas on kaebus menetlusse võetud AJN toimingu, mis seisnes kaebajale AJN 06.11.2018 koosoleku protokolli tutvustamata jätmises, õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebus erakorralise kvaliteedikontrolli alustamise otsuse tühistamise nõudes on kaebajale 07.02.2019 määrusega tagastatud kaebeõiguse puudumise tõttu ning määrus on selles osas jõustunud (vt ka TlnRnK 13.03.2019 määrus samas asjas). 5. Eelpooltoodud põhjustel tuleb kaebus selle esitajale

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.

6. Kaebaja on tasunud riigilõivu kokku 15 eurot.

§ 104lg 1 p-st 2 tulenevalt ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 3