← Eesti

3-19-1699/18

Obsah (5)§ 71§ 47§ 152§ 124§ 43

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1699 Haldusasi X.X.-X. kaebus Tallinna Vanglalt hüvitise väljamõistm

) § 47 lg-le 2 oli viimane päev kohtule kaebuse esitamiseks 12.01.

  1. Kaebaja esitas kaebuse alles 06.09.
  3. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et vangla on teda tähtaegadega segadusse ajanud.

  1. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-148-06). Halduskohtumenetluses võivad ennistamise aluseks olla ka subjektiivsed asjaolud. Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02).
  2. Kaebaja tugineb sellele, et ta saanud kohtusse pöördumise tähtajast aru. Kolme aasta pikkune tähtaeg, mida kaebaja on ennistamise taotluses maininud, on riigivastutuse seaduse (RVastS) 2

(3)§ 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks vanglale. Kui kinnipeetav või vahistatu soovib nõuda vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamist, peab ta esmalt pöörduma kahju tekitanud vangla poole kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna kaebaja taotleb

-s sätestatud kaebetähtaja ennistamist, ei ole RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg praegu asjakohane. 13.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

  1. Kohus leiab, et kaebaja ei olnud piisavalt hoolas, et selgitada välja kaebuse esitamise tähtaeg. Tallinna Vangla 12.12.2017 vastusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks perioodil 03.11.2015-06.04.2016 ja 22.08.2017-12.10.
  2. Vastuses kahju hüvitamise taotlusele on märgitud, et vastusega mittenõustumisel on taotluse esitajal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest

-s sätestatud alustel ja korras. Kuna Tallinna Vangla selgitas kaebajale kaebetähtaega ja tegemist ei ole protsessiõiguslikult keeruka küsimusega, ei saa kaebetähtajast valesti arusaamist pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Kaebajal puudus alus oletada, et RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg kehtib ka kaebuse esitamisel kohtule, sest Tallinna Vangla 12.12.2017 vastuses on selgitus, mis sellele vastu räägib. 15. Kuna kaebetähtaja ennistamiseks ühtegi mõjuvat põhjust ei ole, jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 16.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, lõpetab kohus haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel kaebust menetlusse võtmata.

17. Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (

§ 43lg 1 p 2).

18. Kuna kohus lõpetab asja menetluse, jääb menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.