3-20-7/3

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-7 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi I.P. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks osutada ravi ning mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Tagastada I.P.kaebus.
3. Kuulutada haldusasja nr 3-20-7 menetlus kinniseks. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Muud selgitused ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Halduskohtusse saabus
5. jaanuaril 2020 Tartu Vangla kinnipeetava I.P. hiljem täiendatud kaebus, milles avaldas soovi esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja selgitas, et vangla ei ravi kaebaja küüneseent, millega alandatakse kaebaja inimväärikust. Seejuures märkis kaebaja, et tema peamine eesmärk on saada ravi ning ta loodab, et kohus saab panna vangla kaebajat ravima. Ühes kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6. Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
7. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
8. Riigikohtu erikogu
9. aprilli
10. a määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium
11. detsembri
12. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9 ja
13. detsembri
14. a otsuse nr 3-3-1-69-10 p-s
16. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
17. detsembri
18. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
19. Kuivõrd kaebusest nähtuvalt vaidlustab kaebaja praegusel juhul Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevust tervishoiuteenuse osutamisel, soovides saada küüneseeneravi ja hüvitist küüneseene ravimata jätmise eest, kujunes kohtu hinnangul vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe, milles tekkinud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seepärast tagastab kohus I.P.kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole.
20. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas.
21. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2