Obsah (7)
§ 188§ 185§ 184§ 63§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-16-11561 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 16.12.2019) Kriminaalasja number 1-16-115
§ 188
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust;
§ 185
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;
§ 184
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust.
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades raskeimat karistust, ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 4 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.03.2015.a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 4 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.04.2016.a ja seeläbi arvati Dagge Ratuti karistuse kandmise algust alates 14.04.2016.a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.08.
- Tartu Vangla esitas kohtule 29.10.2019 materjalid Dagge Ratuti tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Dagge Ratuti tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 13.12.
- Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toetanud Dagge Ratuti vabastamist tingimisi enne tähtaega. Dagge Ratut avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Ta on osalenud 2 sotsiaalprogrammis ja väidetavalt on neist palju õppinud. Konkreetseid näiteid, mida ta õppinud on, kinnipeetav tuua ei oska. Kinnipeetav soovib vanglast vabanedes töötada, et vabaneda oma võlgadest. Suhtumine alkoholi ja narkootikumidesse on väidetavalt muutunud, kinnipeetav neid tarvitada ei soovi. Distsiplinaarkaristusi on, rikkumine oli septembris. Süüdimõistetu selgitas, millised on tema plaanid vabaduses. Kaitsja pidas oluliseks, et Dagge Ratut on läbinud kaks sotsiaalprogrammi. Vabanemisel on tal olemas elukoht rehabilitatsioonikeskuses ja võimalus töötada, alkoholist ega narkootikumidest isik sõltuvuses ei ole. Kaitsja peab vangla arvamust segaseks ja vastuoluliseks. Keskenduda tuleks isiku positiivsele käitumisele sotsiaalprogrammide läbimise järgselt. Kaitsja arvates on Dagge Ratuti võimalik vabastada enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Dagge Ratut temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Dagge Ratutil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, 2
(3)samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Dagge Ratuti on kriminaalkorras karistatud korduvalt, käesoleval ajal kannab ta kaheksandat vanglakaristust. Käesolevat karistust kannab Dagge Ratut narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest. Samalaadseid kuritegusid on kinnipeetav toime pannud ka varem. Õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kuigi Dagge Ratut kinnitas kohtuistungil, et ta on muutunud ja läbitud sotsiaalprogrammidest õppinud, on tema reegleid eirav käitumine jätkunud ka karistuse kandmise ajal. Programmide läbimise järgselt on Dagge Ratutile määratud distsiplinaarkaristus. Ka ei osanud Dagge Ratut kohtuistungil selgitada, millist teadmist ta sotsiaalprogrammidest on saanud ja mil moel ta planeerib enda käitumist muuta. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on võimalik asuda elama turvakodusse ja läbida rehabilitatsioon. Samas ei ole kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus varasemalt kuritegude toimepanemist ära hoidnud ega saa olla seepärast määrava tähtsusega kuritegude ärahoidmisel ka tulevikus. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Dagge Ratuti vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku ja käitumist käesoleva karistuse kandmise ajal, on piisavalt alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtuistungil tuvastatu põhjal ei saa teha järeldust, et käesolevaks ajaks oleks kuriteoriskid lõplikult maandatud ja Dagge Ratuti suhtumine kehtestatud reeglitesse ka tegelikult muutnud. Isik, kes soovib ennetähtaegselt vabaneda peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud reeglitest järgimine ning millised on tagajärjed nende rikkumisel. Menetluskulud Dagge Ratuti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.12.2019. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Heiki Kuningas. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 143,04 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud osaliselt. Kaitsja märkis taotluses istungi kestvuseks 40 minutit, kuid kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 35 minutit. Seega tuleb tasu seetõttu vähendada. Kohus kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 137,64 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Dagge Ratutilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)