← Eesti

2-18-7405/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2020, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-18-7405 Kohtuasi Menetlustoiming M. M. hagi R. M. vastu elatise nõudes Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. M., ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxx 30326 Hageja seaduslik esindaja: O. N., ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxx 30326, e-post: xxx Kostja: R. M., ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx xx xxx Krasnodari obl. Venemaa, e-post: xxx RESOLUTSIOON
  2. Tühistada kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg, so 10.02.
  3. Kinnitada M. M.i (seadusliku esindaja O. N.) ja R. M.i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.
  4. R. M. tasub hagejale igakuist elatist 100 eurot kuus alates 01.01.2018 kuni M. M.i täisealiseks saamiseni, so 22.03.
  5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-
  6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on M. M.i hagi R. M. vastu elatise nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks seadusega miinimummääras, mis moodustab 2018 aastal 250 eurot. Hageja märgib, et kostja ei maksa elatis alates 01.01.
  7. Viru Maakohtu 08.01.2020 määrusega määrati jätkata tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses. Hageja seaduslikul esindajal tuli esitada hagiavalduse täpsustus hiljemalt 20.01.
  8. Kostjal tuli esitada enda kehtiv elukoha aadress ning oli võimalik esitada kirjalik vastus hagile hiljemalt 30.01.
  9. Kohus teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 10.02.
  10. Samast ajast on lahend pooltele kättesaadav veebilehel xxx. 14.01.2020 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule menetlusdokumendi „Vastus“, milles avaldatakse, et pooled saavutasid läbirääkimiste teel kokkuleppe lapse ülalpidamiseks elatise tasumiseks 100 eurot kuus alates 01.01.2018 ja edaspidi. Esitatu kohaselt on R. M. hagejale selgitanud, et ta saab palka suuruses 25000 rubla (ca 350€) ja tal pole võimalust hetkel rohkem maksta. Kohus edastas pooltele 16.01.2020 e-kirja, mille selgitas, et kui pooled on saavutanud vaidluse lahendamiseks kokkuleppe, siis tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kokkulepe, milles esitada kokkuleppe tingimused ja taotlus kokkuleppe kohtu poolt kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Käesoleval juhul on hageja esindaja avaldanud, et pooled on saavutanud kokkuleppe, kuid kohtule ei ole esitatud mõlema poole poolt allkirjastatud kokkulepet/kompromissi. Arvestatuna käesolevas asjas kostja asukohta, so väljaspool Eestit on võimalik esitada kokkulepe ka sel viisil, et kostja kinnitab kohtule enda e-posti aadressilt, et on nõus hageja esindaja poolt pakutud kokkuleppega, so selliselt nagu hageja esindaja on avaldanud 14.01.2020 kohtule saadetud menetlusdokumendis. 17.01.2020 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule menetlusdokumendi „Kokkulepe“, mille kohaselt avaldab, et saavutasid R. M.iga läbirääkimise teel kokkuleppe. Määrata lapsele elatise ülalpidamiseks 100€ kuus, alates jaanuar 2018 ja edaspidi. Seega esitatud dokumendi sisu on sama, mis 14.01.2020 esitatud menetlusdokumendis. 21.01.2020 on kostja saatnud enda e-posti aadressilt xxx, kinnituse, et on hageja poolt esitatud kompromissiga nõus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et pooled on sõlminud elatise tasumise osas kokkuleppe poolte poolt soovitud tingimustel ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub poolte kokkulepe/kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-18-7405 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd pooled on sõlminud kompromissi, mille kohus määrusega kinnitab ja seeläbi lõpetab asja menetluse, ei tee kohus asjas sisulist kohtulahendit. Seega tuleb kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg, so 10.02.2020 tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.