KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

) § 59 lg-s 2 toodud tähtaega rikkudes ning tegelikkusele ei vasta ka otsuses märgitu, et tema ei esitanud vastulauset. Ühtlasi taotles A. Liivandi riigi õigusabi korras kaitsja määramist.

1. Tartu Maakohus jättis
2. novembri
3. a määrusega A. Liivandi taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Kohus leidis, et esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks – s.o A. Liivandi on suuteline kohtumenetluses oma õigusi kaitsma ise.
4. A. Liivandi vaidlustas Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a määruse ringkonnakohtus. Tartu Ringkonnakohus jättis
7. novembri
8. a määrusega vaidlustatud kohtulahendi muutmata ning A. Liivandi määruskaebuse rahuldamata. Kohtumäärus ei ole jõustunud.
10. novembril 2019 registreeriti Tartu Maakohtus A. Liivandi avaldus, milles ta teatas, et võtab tagasi Tartu Vangla otsuse peale esitatud kaebuse ja palub lõpetada menetluse. Vaidlustatud kohtumäärus
11. Tartu Maakohus jättis
12. novembri
13. a määrusega A. Liivandi kaebuse Tartu Vangla
14. novembri
15. a otsuse peale läbi vaatamata seoses kaebusest loobumisega.
16. Kohus märkis, et

§ 127

lg 5 kohaselt jäetakse isiku kaebus läbi vaatamata, kui kaebusest loobumise taotlus on esitatud kohtule enne kaebuse kohtulikku arutamist. Lähtudes sellest tuleb A. Liivandi kaebus Tartu Vangla

1. novembri
2. a otsuse peale jätta läbi vaatamata seoses tema poolt kaebusest loobumisega. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Liivandi, kes palub kohtumääruse tühistada ning rahuldada tema
4. novembril 2019 esitatud kaebuse. A. Liivandi märgib, et vangla juhtkond sundis teda kaebusest loobuma.
5. A. Liivandi on määruskaebusele lisanud Tartu Vangla poolt
6. detsembril 2019 koostatud ja temale adresseeritud vastuse. Selles vastuses märgitakse, et Tartu Vangla sisekontrolli valdkond on kontrollinud väärteoasja menetlemise asjaolusid ning on seisukohal, et ametnike tegevus oli kooskõlas nii eetikakoodeksi kui teiste õigusaktidega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10.

§ 118

lg 2 p 4 ja § 127 lg 5 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebusest on kuni kohtuistungi alguseni loobutud.

§ 127

lg 4 sätestab, et kui maakohus tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamine või väärteomenetluse olulise rikkumise, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda, ei võta kohus loobumist vastu.

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohus on õigesti jätnud A. Liivandi
2. novembri
3. a kaebuse Tartu Vangla
4. novembri
5. a otsuse peale läbi vaatamata. Pole tuvastatav, et kohtuväline meneteja teinuks asja lahendades mõne sellise vea, mis välistaks kaebusest loobumise vastuvõtmine.
6. Määruskaebuses ei ole A. Liivandi ka ise ühelegi kohtuvälise menetleja eksimusele viidanud. Küll selgub kohtutoimikust, et A. Liivandi on menetlejale varasemalt ette heitnud väärteoprotokolli koostamist hilinenult. Tuginedes

§ 59

lg-le 2 leiab ta, et protokoll tuli teha hiljemalt 15 päeva jooksul väärteoteate saamisest. Ehk kuna tema väidetava väärteo kohta on

1. septembril 2019 koostatud video vaatlemise protokoll, siis oli väärteoprotokolli tegemise tähtaeg
2. septembril. Temale koostati väärteoprotokoll
3. oktoobril
5. Ringkonnakohus selgitab, et A. Liivandi seob ebaõigesti väärteomenetluse alustamise temale väärteoprotokolli koostamise ajaga. Väärteoprotokoll on oma tähenduselt võrreldav süüdistusaktiga kriminaalmenetluses. Selles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja 2

§ 58) ja eraldi dokumenti menetluse alustamise kohta ei koostata.

Väärteomenetluse seadustik ei sätesta lähemalt, milline on esimene vajalik menetlustoiming. Selle määrab kohtuvälise menetleja ametnik iseseisvalt, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest ning valitud menetlustaktikast. Antud asjas koostatud väärteoprotokollist selgub, et nt A. Liivandilt on seletus sündmuse kohta võetud juba

1. septembril 2019 ning kõnealuse protokolli koostamise ajaks oli üle kuulatud ka kolm tunnistajat.
2. Seega ei ole A. Liivandi väidetu käsitatav kohtuvälise menetleja veana, mis andnuks maakohtule aluse keelduda kaebusest loobumise vastuvõtmisest. Kohus võttis õigesti loobumise vastu ja jättis A. Liivandi kaebuse läbi vaatamata.
3. Määruskaebuses väidab A. Liivandi, et ta esitas kaebusest loobumise avalduse maakohtule Tartu Vangla juhtkonna sunnil. A. Liivandi ei selgita, milles sundimine seisnes. Kaebusele on ta lisanud Tartu Vangla poolt
4. detsembril 2019 koostatud ja temale adresseeritud vastuse, kuid selles märgitust ei saa kuidagi järeldada, et A. Liivandit oleks mõjutatud kaebusest loobuma. Kuna ringkonnakohtul puudub alus kahtlustada mingitki vanglapoolset mõjutustegevust A. Liivandi suhtes, jääb tagajärjetuks tema püüd saavutada Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a määruse tühistamine.
7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 196

lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a määruse muutmata ja A. Liivandi määruskaebuse rahuldamata. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 3