← Eesti

2-19-13731/35

Obsah (5)§ 22§ 29§ 1§ 150§ 23

2-19-13731 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13731 Tsiviilasi

§ 22lg 5 mõttes. Käesoleval juhul puudub ajutisel halduril info, et maksejõuetuse on 3

(5)2-19-13731 põhjustanud raske juhtimisviga või tahtlus. Juhul kui kohus peaks Võlgniku pankroti välja kuulutama, tuleks hinnata Võlgniku poolt majandustegevuses sõlmitud lepinguid ning analüüsida, kas esineb raskele juhtimisveale või tahtlusele esinevaid viiteid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandal isikul tuleks tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2 000 eurot.
  1. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 9 tundi arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 864 eurot, millele lisandub käibemaks 172,80 eurot. Lisaks palub ajutine haldur määrata talle vajalike kulude katteks hüvitis 37 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista osaliselt, s.o. 476,40 eurot (sh käibemaks), menetlusabina riigi vahenditest ning ülejäänud võlgnikult.
  2. 09.01.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik istungile ei ilmunud. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
  3. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.01.
  4. Seisuga 09.01.202016.01.2020 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused
  5. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 10. Kohus on seisukohal, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnikul majandustegevus puudub, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 29

lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 11.

§ 29

lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise 4

(5)2-19-13731 halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab, et ajutisel halduril tuleb likvideerida võlgnik äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 12. TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb võlgniku dokumentide hoidjaks määrata endine juhatuse liige Х Х (isikukood xxx). 13.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 14. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Terje Eipre tasu suuruseks 864 eurot, millele lisandub käibemaks 172,80 eurot. Samuti kinnitab kohus ajutise halduri vajalikud kulud summas 37 eurot. 15.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, kelle suhtes on kohus rahuldanud menetlusabi taotluse, sest võlausaldajal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus leidis, et nimetatud põhjustel ei ole põhjendatud kohustada võlausaldajat ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiiti tasuma. Kohus määrab analoogia korras, et

§ 23lg 4 alusel, et ajutise halduri menetlusabi taotlus kuulub rahuldamisele.

Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Hüvitis kanda Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr xxx, AS SEB Pank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad välja mõistmisele võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.