← Eesti

1-14-4047/290

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. jaanuar 2020 1-14-4047 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Ramiz Rakhmanovi (isikukood 3694240025) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus Ramiz Rakhmanovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. detsembri 2019 määrus Ramiz Rakhmanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
  6. Vabastada Ramiz Rakhmanov temale Tartu Ringkonnakohtu
  7. aprilli
  8. a otsusega kriminaalasjas 1-14-4047 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.
  9. Määrata Ramiz Rakhmanovile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni
  10. novembrini
  11. Ramiz Rakhmanovi katseaega hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.
  12. KrMS § 426 lg 3 lähtudes mitte kohaldada Ramiz Rakhmanovi suhtes käitumiskontrolli seoses tema riigist väljasaatmisega.
  13. Määruskaebused rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Ramiz Rakhmanov tunnistati süüdi Tartu Ringkonnakohtu
  15. aprilli 2015 otsusega KarS § 184 lg 21 lg 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 12 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  16. november
  17. Karistuse lõpptähtaeg saabub
  18. novembril
  19. Viru Maakohtu
  20. detsembri
  21. a määrusega jäeti R. Rakhmanov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
  22. Vangla ja prokuratuur toetavad R. Rakhmanovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega.
  23. Viru Maakohtu
  24. detsembri
  25. a määrusega jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused.
  26. R. Rakhmanov on karistusajast ära kandnud poole ja ta on andnud nõusoleku kohaldada elektroonilist valvet aadressil Krasnodari linn, Venemaa. Selle elukoha vastavust elektroonilise järelevalve tingimustele kriminaalhooldaja kontrollida ei saa. Seega on täitmata formaalne eeldus R. Rakhmanovi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega, sest arvestades karistuse pikkust, on tal praegu võimalik vabaneda ainult elektroonilise valvega. Seetõttu ei kontrollinud kohus ka materiaalseid eeldusi R. Rakhmanovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. MÄÄRUSKAEBUSED
  27. Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega R. Rakhmanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada ilma elektroonilise valve ja käitumiskontrollita ning saata määrus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti migratsioonijärelevalve talitusele R. Rakhmanovi riigist väljasaatmise korraldamiseks.
  28. Kaitsja märgib, et kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-104-15 leidnud, et KarS § 76 lg-te 1,2 järgi on tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega karistuse ärakandmine. Praegusel juhul on R. Rakhmanov pool talle mõistetud karistusajast ära kandnud. Kohtupraktikas on ka loobutud KrMS § 426 lg 3 alusel lisapiirangute, sh elektroonilise valve kohaldamisest. R. Rakhmanov on Venemaa kodanik ning tal puudub Eestis elamisluba. Ta on väljasaadetav koheselt peale vabanemist.
  29. Kohus viitas ringkonnakohtu
  30. septembri
  31. a lahendile, kus apellatsioonikohus märkis, et kriminaalmenetluse osutatud säte ei mõjuta vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste olemasolule antavat hinnangut, st sellest sättest ei tulene täiendavat alust ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega on R. Rakhmanovi vabastamise formaalsed eeldused täidetud.
  32. Täidetud on ka vabastamise materiaalsed eeldused: R. Rakhmanov on Viru Vanglas töötanud majandustöödel ja töötab hooldamistöödel. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ning alkoholi mõju vestlusel. Kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemise tulemusena on tal kujunenud kriitiline hoiak oma käitumise suhtes ning positiivsed tulevikuplaanid. Vabaduses on R. Rakhmanovil toetav lähedaste võrgustik. Ta plaanib asuda elama vanemate juurde ning neid aidata. Oma süüd on R. Rakhmanov tunnistanud ja kahetsenud. Tema ennetähtaegset vabastamist toetavad vangla ja prokuratuur.
  33. R. Rakhmanov märgib, et ta on Vene Föderatsiooni kodanik ning tema ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg-s 3 sätestatud tingimustel toetavad nii prokuratuur kui ka vangla. R. Rakhmanov ja tema kaitsja ühinesid vangla ja prokuröri seisukohaga süüdlase 2

(5)ennetähtaegse vabastamise osas ning R. Rakhmanov kinnitas soovi asuda elama Vene Föderatsiooni.
  1. Maakohus jättis kaalumata Viru Vangla iseloomustuse, mis kaalub üles R. Rakhmanovi poolt tehtud vead. Vangla iseloomustus näitab selgelt, et R. Rakhmanov on teinud karistusest järeldused – tal puuduvad distsiplinaarrikkumised ning ta on ausat tööd teinud olles ametnikega viisakas ja koostööaldis. Lisaks on R. Rakhmanov püüdnud õppida eesti keelt. Reaalset vangistust kannab R. Rakhmanov esmakordselt. R. Rakhmanov on andnud oma elule adekvaatse hinnangu ning seda kinnitab ka vangla iseloomustus. Iseloomustusest nähtuvalt R. Rakhmanov, nähes õppimise mittetulemuslikkust, pühendas end tööle. Tegemist ei ole rumala inimesega, mida näitab omandatud kõrgharidus ning erinevad ametioskused. R. Rakhmanov püüab võtta vastutust oma elu eest ning tema eesmärgid ei ole kuritegelikud. Kuritegelikku seltskonda sattus R. Rakhmanov kodust kaugel ning sellest välja tulla saab ta elukohta ja keskkonda vahetades. Seega on kohus jätnud hindamata kõik KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada ja R. Rakhmanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  3. Maakohus tuvastas, et R. Rakhmanov on karistusajast ära kandnud poole. Samas leidis kohus, et kuna süüdlase elukoha vastavust elektroonilise järelevalve tingimustele kriminaalhooldaja kontrollida ei saa, on täitmata formaalne eeldus R. Rakhmanovi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
  4. Tartu Ringkonnakohus on varem asunud seisukohale, et KrMS § 426 lg 3 võimaldab otstarbekuse kaalutlustel loobuda enne tähtaega vabastatava süüdimõistetu suhtes ennetähtaegse vabastamisega seotud lisapiirangutest, kuid see säte ei anna aga iseseisvat alust väljasaatmisele kuuluvat süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada (Tartu Ringkonnakohtu
  5. jaanuari
  6. a määrus asjas nr 1-08-5541, p 6.2). Teisisõnu ei mõjuta KrMS § 426 lg 3 vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste (välja arvatud elukoha-nõue) olemasolule antavat hinnangut, s.t sellest sättest ei tulene täiendavat alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KrMS § 426 lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile. Kuid juhul, kui isiku puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa KrMS § 426 lg-t 3 kohaldada (Tartu Ringkonnakohtu
  7. jaanuari
  8. a määrus asjas nr 1-15-6413, p 8 ja
  9. septembri
  10. a määrus asjas nr 1-14-6902, p-d 14–15). Seega oleks maakohus pidanud hindama nii R. Rakhmanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalseid, kui ka materiaalseid eeldusi (välja arvatud elukoha-nõue). Alles siis, kui kohus oleks leidnud, et KarS § 76 sätestatud eeldused süüdlase tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud, on põhjendatud pöörduda küsimuse poole, kas otstarbekuse kaalutlustel loobuda süüdimõistetu suhtes ennetähtaegse vabastamisega seotud lisapiirangutest KrMS § 426 lg 3 alusel.
  11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud 3
(5)ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. R. Rakhmanov on talle mõistetud 12aastasest vangistusest ära kandnud üle kuue aasta. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole teda vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Süüdlane suhtub hästi haridusse ja enesetäiendamisesse, kuid tulenevalt vanusest on tal soov töötada ja maksta võlgnevusi. Tema suhtumine ametnikesse on positiivne ja koostööaldis.
  1. a läbis R. Rakhmanov sotsiaalprogrammi „Õige hetk“(KoTo tl 2 pöördel ja 3). Iseloomustusest nähtuvalt ei ole R. Rakhmanovile täiendavaid programme ette nähtud. Ta töötab vanglas ning maksab võlgnevusi. Narkootikumide tarvitamise ja muude kuritarvitustega ning tervise ja emotsionaalse seisundiga seoses ei ole ohtlikkust ega riski täheldatud. Vangistuse jooksul on ta läbinud vestlused mõjust käitumisele ohtudest, mis kaasnevad mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes.
  2. Järgnevalt tuleb süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. R. Rakhmanovil puuduvad eluaseme osas ohtlikkus ja risk. Vabanemise korral soovib ta vahetada elukohariiki ning asuda elama Venemaale, kus elavad tema vanemad ja õde. Ilmselt ei oleks resotsialiseerumisel takistuseks ka isiku toimetulek, sest iseloomustuse kohaselt on R. Rakhmanov töötanud ehitaja, santehniku, sepa, treiali ja kokana ning restauraatorina. Iseloomustuse kohaselt on R. Rakhmanov motiveeritud töötama ning tema sooviks on ära maksta võlgnevused. Samuti on ta motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma ning edaspidi käituma õiguskuulekalt (KoTo tl 2 pöördel ja 3).
  3. Seejärel tuleb hinnata, kas süüdimõistetut saab ikkagi vabastada või annavad kuriteo asjaolud ja isiku varasem elukäik siiski aluse prognoosida uute kuritegude toimepanemist. Jättes isiku vabastamata kuriteo toimepanemise asjaoludest tulenevatel põhjustel või varasemast elukäigust lähtuvast ohuprognoosist tulenevalt, tuleb kohtumääruses ära näidata selged põhjendused, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Süüdimõistetut ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Ta kannab esimest vangistust. Seega ei anna isiku varasem elukäik põhjust prognoosida uute kuritegude toimepanemist. R. Rakhmanovi kuriteo asjaolud seevastu olid rasked – ta tunnistati süüdi isikute grupis korduvalt toime pandud suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kahtlemata annab nii käideldud narkootilise aine kogus kui ka R. Rakhmanovi roll ning oskused vedelast amfetamiinist pulbrilise amfetamiini (amfetamiinsulfaadi) valmistamiseks aluse prognoosida vähemalt võimalust, et R. Rakhmanov võib majanduslike raskuste ilmnemisel taas kuritegusid toime panna. R. Rakhmanovi mõtlemises ja käitumises ning hoiakutes on täheldatud riske ja ohtlikkust just kuriteo toimepanemisega seoses. Samas nähtub aga iseloomustusest, et süüdlase isikut arvestades ei tohiks selline oht olla ülemäära suur. Nimelt ei ole R. Rakhmanovi puhul täheldatud vägivaldsust. Isik tunnistab probleeme ja on võimeline neid kirjeldama ning tunneb, millised probleemid on viinud kuriteo toimepanemisele. Ta tunnistab oma süüd ning muutuste vajalikkust. Kohtukolleegium möönab, et oma õppetunni võis esmakordselt kriminaalkorras karistust kandev R. Rakhmanov saada pikaajalisest karistusest. Samuti on lootus, et seoses elukoha muutusega ei ole ohtu kuritegelike sidemete taastekkimiseks ning süüdlane kasutab ära oma ametioskused ja teenib edaspidi sissetulekut seaduslikul teel. Arvestades eeltoodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavat teavet, 4
(5)kaalub see üles toimepandud kuriteo asjaolud ning tingib R. Rakhmanovi tingimisi vabastamise enne tähtaega talle Tartu Ringkonnakohtu
  1. aprilli
  2. a otsusega mõistetud karistusest. R. Rakhmanovi katseaeg kestab ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o kuni
  3. novembrini
  4. R. Rakhmanovil puudub tähtajaline elamisluba. Uut elamisluba ei ole vormistatud, kuna R. Rakhmanov loobus sellest ning soovib väljasaatmist Venemaale. R. Rakhmanovil on Vene Föderatsiooni pass. Ringkonnakohtule teadaolevatel andmetel puudub R. Rakhmanovil karistuse kandmiselt vabanemisel Eesti Vabariigis viibimiseks viibimisalus. Välismaalasel on kohustus lahkuda Eestist pärast vanglast vabanemist. Kuigi KarS § 76 lg 5 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käitumiskontrollile, siis KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib kohus loobuda KarS § 76 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu saadetakse riigist välja. Seetõttu jätab kohtukolleegium otstarbekuse kaalutlustel R. Rakhmanovile kohaldamata tingimisi enne tähtaega vabastatava süüdimõistetu suhtes ennetähtaegse vabastamisega seotud lisapiirangud.
  5. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab R. Rakhmanovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.