1-17-6055/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-6055 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri 2019 määrus Denis Sergejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Denis Sergejev (ik 38108030333), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 29.06.2017 otsusega tunnistati D. Sergejev süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 07.12.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 aastat 1 kuud ja 22 päeva vangistust võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti D. Sergejevile 3 aastat 4 kuud ja 22 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.06.2017 ja lõpeb 20.11.
6. Tartu Vangla esitas 26.09.2019 maakohtule materjalid D. Sergejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 20.12.2019 määrusega jäeti D. Sergejev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused D. Sergejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
8. D. Sergejev omab kolme kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevalt kannab D. Sergejev liitkaristust nii tapmise katse kui ka kehalise väärkohtlemise eest. Samas on D. Sergejevile korduvalt antud võimalusi kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid sellele vaatamata ei ole D. Sergejev kuritegude toimepanemist jätnud. Nimelt vabastati D. Sergejev Harju Maakohtu 26.01.2016 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuid juba Harju Maakohtu 14.11.2016 määrusega pöörati D. Sergejevi kandmata karistus täitmisele, kuna viimane rikkus kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. Oluline on ka see, et kriminaalhooldusel viibides anti D. Sergejevile korduvalt võimalusi oma käitumise muutmiseks, kuid tulutult. Kokku esitati D. Sergejevi kohta kaks erakorralist ettekannet. Esimesel korral rikkus D. Sergejev elektroonilise järelevalve korda, väljudes liikumiskeelu ajal kodust. Kohus pikendas seepeale kahe kuu võrra elektroonilise järelevalve tähtaega. Paari kuu möödudes esitati D. Sergejevi suhtes uus erakorraline ettekanne, kuna isik eemaldas kahel korral jalavõru ja teisel korral lahkus Eestist Soome. Kohus oli sunnitud D. Sergejevi tagaotsitavaks kuulutama ja ta peeti Soomes 20.10.2016 kinni. Lisaks pani D. Sergejev katseajal viibides toime ka enda abikaasa kehalise väärkohtlemise.
9. Isiku varasem elukäik näitab, et ta on temale määratud karistustesse suhtunud ükskõikselt, sealhulgas määratud kohustustesse ja seeläbi ka õiguskorda. D. Sergejevile määratud varasemad karistused ei ole taganud tema õiguskuulekust ja ei ole seega oma eesmärki täitnud. Sellest tulenevalt puudub maakohtul veendumus, et seniseks ära kantud karistus on D. Sergejevile vajalikku mõju avaldanud ja et ta oleks vabanemise korral suuteline täitma kõiki temale määratud kohustusi ja ei paneks enam toime uusi kuritegusid.
10. D. Sergejevi puhul on uute kuritegude toimepanemise riskiks ka tema alkoholi tarvitamise harjumus. D. Sergejev ise endal aga alkoholiga probleeme ei taju, kuid on valmis asuma ravile. Seega ei ole D. Sergejev ilmselgelt senini aru saanud ja teadvustanud alkoholi tarvitamisega kaasnevaid probleeme ja selle tagajärgi. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et D. Sergejev on tõepoolest motiveeritud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma.
11. Kinnipidamiskohas on D. Sergejev läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning osalenud vangla tööhõives. Tal puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu – ja töökoht. Samas oli isikul ka varasemalt olemas kindel elu – ja töökoht, kuid see ei taganud tema õiguskuulekust ja katseaja nõuete rikkumist. Sellest tulenevalt ei ole maakohus veendunud, et ka käesolevalt oleksid D. Sergejevi puhul uute kuritegude toimepanemise riskid maksimaalselt maandatud.
12. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et D. Sergejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei võimalda eelkõige tema isik, varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu D. Sergejev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on D. Sergejevi seisukohad järgmised.
14. Maakohtus võttis määruse tegemisel arvesse üksnes D. Sergejevit negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leides, et kaebuse esitaja kinnipidamiskohas viibitud aja jooksul muutunud ei ole. 2 Maakohtu määrusest on arusaadav, et mitmel korral kriminaalkorras karistatud isik ei oma võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks. Varasema elukäiguga nii suures ulatuses arvestamine ei ole aga õiglane ja on vastuolus KarS § 76 tooduga, millest ei tulene, et ennetähtaegne vabastamine oleks erandlik ja kasutatav vaid mõningate kuritegude või karistuste puhul.
15. Maakohus ei ole D. Sergejevi puhul võtnud arvesse teda iseloomustavaid positiivseid asjaolusid nagu sotsiaalprogrammide läbimine ning kindla elu – ja töökoha ning toetavate lähedaste omamine. Selliselt selgub, et isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud koosmõjus kriminaalhooldusalaste nõuetega ei vähenda kohtu jaoks uute kuritegude toimepanemise riske. Selliselt kaotab aga ennetähtaegne vabastamine tervikuna oma mõtte. Kohtupraktika kohaselt on peamiseks ennetähtaegse vabastamise eelduseks prognoos selle kohta, et isik käitub vabaduses seaduskuulekalt. Eeltoodule on aga KarS § 76 lg 4 alusel võimalik hinnang anda seeläbi, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on üleval pidanud ja kas ta on saavutanud individuaalses täitmiskavas toodud eesmärgid.
16. D. Sergejev on kinnipidamiskohas viibinud üle kolme aasta ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud kõik vajalikud sotsiaalprogrammid, töötab juba kaks aastat keevitajana ja maksab hagi ning aitab perekonda. D. Sergejev ei toeta subkultuuri ja ei suhtle kriminaalsete isikutega. Kõik eeltoodu näitab, et D. Sergejev on asunud paranemise teele ja väärib võimalust tõestada, et ta on suuteline seaduskuulekalt elama.
17. Maakohtu hinnangul on D. Sergejevi puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks alkoholitarvitamine, kuna viimane ei tunnista alkoholiprobleemi ja sellega seotud riske. D. Sergejev tunnistab täielikult alkoholitarvitamisega seotud probleeme ja on valmis sellega tegelema. Samuti on D. Sergejev nõus vabatahtlikult täitma kohustust teha enda kulul vere laboratoorne analüüs, kontrollimaks alkoholitarvitamise tuvastamist.
18. Lisaks leidis maakohus, et D. Sergejevit on juba varasemalt ennetähtaegselt vabastatud, kuid D. Sergejev ei kasutanud seda piisaval määral ja ei muutnud oma käitumist. Eeltoodu on aga minevik ja sellest on möödas üle kolme aasta. D. Sergejev on kardinaalselt muutnud enda vaateid elule ja talle on prioriteediks perekond.
19. D. Sergejev kahetseb siiralt toime pandut. Kriminaalhooldusel viibides on ta rohkem motiveeritud seadust mitte rikkuma kui vabanemise korral ilma igasuguste kontrollnõueteta. Ringkonnakohtu seisukoht
20. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et D. Sergejev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
21. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastupidiselt määruskaebuses toodule leiab ringkonnakohus, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et D. Sergejev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
22. Ka ringkonnakohus leiab, et D. Sergejevi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, 3 et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui D. Sergejev on tõepoolest kinnipidamiskohas enda riskikäitumisega tegelenud, ei too see käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on seeläbi piisavalt maandatud.
23. Eelkõige räägib D. Sergejevi vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik, mida ei kaalu üle temast lähtuvad positiivsed asjaolud nagu kindel elu – ja töökoht, kinnipidamiskohas läbitud sotsiaalprogrammid ja D. Sergejevi arusaam, et alkoholiga tuleks teha lõpparve, mille kinnituseks ta on nõus võtma laboratoorse vereanalüüsi andmise kohustuse, tuvastamaks alkoholikeelust kinnipidamist. Nimelt omab süüdimõistetu kolme kehtivat kriminaalkaristust, viibides kinnipidamiskohas üheksandat korda. D. Sergejevit on karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas ka vägivallaga seotud kuritegude eest (muuhulgas tapmiskatse eest). Kuritegusid on D. Sergejev toime pannud erinevatel põhjustel – majandusliku kasu saamise eesmärgil, tingituna alkoholi tarvitamisest ja grupi mõjul. Kõik eeltoodu muudab aga D. Sergejevi sellevõrra ettearvamatuks, kuna temalt võib vabaduses vanade harjumuste juurde naastes (nt alkoholi tarvitamise või majanduslike probleemide korral) oodata eriliigiliste kuritegude toimepanemist, sealhulgas ka raskeid vägivallakuritegusid.
24. Õige on ka maakohtu poolt toodu, et D. Sergejevit on juba varasemalt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid vabanemisega kaasnev kriminaalhooldus ja katseaeg ebaõnnestus täielikult, kuna D. Sergejev rikkus kriminaalhooldustingimusi ja pani toime katseaja kõige rängema rikkumise, s.o uue kuriteo (vt käesoleva määruse p 4). Sellest tulenevalt ei ole ka kriminaalkolleegium veendunud, et selgi korral olukord teistsugune oleks. Eelkõige kinnitab eeltoodud seisukohta D. Sergejevi alkoholitarvitamise harjumus. Isik on ka ise tunnistanud, et vägivaldseks muutub ta eelkõige alkoholijoobes olles. D. Sergejev ise on avaldanud, et on nõus vereanalüüsi andmise kohustuse määramisega, mille kaudu saaks kontrollida tema alkoholikeelust kinnipidamist. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et vereanalüüsist võib küll kasu olla, aga samas, kui D. Sergejev peaks hetkeajendil alkoholi tarbima ja selle tulemusena enesekontrolli kaotama, mis päädiks kuriteo toimepanemisega, ei oleks edasisest kriminaalhooldusametnikule vereanalüüsi tulemuse esitamisest enam mingisugust kasu. Samuti, kuna D. Sergejev on vangistuses viibinud korduvalt, on ta ilmselt varemgi läbinud ka erinevaid rehabiliteerivaid sotsiaalprogramme, aga sellest hoolimata vabaduses alkoholi mõju all olles pannud toime uusi süütegusid ja vanglasse tagasi sattunud. Seega saab öelda, et üldjoontes ei ole D. Sergejevi suhtumist ja hoiakuid varasemad mõistetud vanglakaristused mõjutanud, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et ka seegi vangistus oleks seda eesmärki täitnud.
25. Samuti ei ole eeltoodust tulenevalt kriminaalkolleegium veendunud, et D. Sergejevist lähtuvaid riske oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada, s.o kriminaalhooldusele allutamine ei oleks D. Sergejevi puhul midagi sellist, mis täie kindlusega tagaks tema õiguskuulekuse. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus küll hindab D. Sergejevi pingutusi kinnipidamiskohas, kuid käesolevalt ei ole tema puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud ja isik tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20.12.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4