Obsah (5)

§ 74§ 424§ 68§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-4131 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vai

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vahur Kolk (isikukood 36406252735), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. novembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 26.06.2019 otsusega karistati Vahur Kolki

§ 424

lg 1 järgi 4 kuu vangistusega.

§ 68lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks V.

Kolgi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.08.2018 – 08.08.2018, s.o 3 päeva. V. Kolgi poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V. Kolk ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX .

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrati V.

Kolgile käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused.

§ 75lg 4 alusel määrati V.

Kolgile kohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest – Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla, ning läbida hindamine meditsiiniasutuse poolt määratud ajal.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti V.

Kolgilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 12.07.

2. 17.09.2019 esitas kriminaalhooldusametnik esimese erakorralise ettekande, milles taotles V. Kolgi karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu rikkus registreerimiskohustust, viibis loata välismaal ja rikkus alkoholikeeldu. Tartu Maakohtu 25.10.2019 määrusega jäeti erakorralinne ettekanne rahuldamata ning kohustati V. Kolki pärast kohtumääruse jõustumist 2 nädala jooksul pöörduma SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse vastuvõtule tema alkoholisõltuvuse kindlakstegemiseks ja võõrutusravi läbimiseks. Sama määrusega pikendati V. Kolgi katseaega 5 kuu võrra, s.o kuni 26.11.
3. Kohtumäärus jõustus 16.11.
5. 30.10.2019 esitas kriminaalhooldusametnik järgmise erakorralise ettekande, milles taotleb V. Kolgile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna hooldusalune rikkus registreerimiskohustust, viibis loata välismaal ja on rikkunud alkoholikeeldu. Maakohtu määrus
6. Tartu Maakohtu 27.11.2019 määrusega tühistati V. Kolgi vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ning pöörati täitmisele karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 27 päeva vangistust. 4.
7. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et V. Kolk ilmus 30.10.2019 kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Seda tõendab alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll ning ka V. Kolk ise ei ole seda eitanud. Seega rikkus V. Kolk taaskord kohtu poolt pandud alkoholi tarvitamise keeldu. 4.
8. Kriminaalhooldaja tegi kohtule ettepaneku pöörata V. Kolgi karistus täitmisele. Kui eelmisel korral pidas kohus seda ennatlikuks, siis seekord kohtu seisukoht muutus. V. Kolk kannab käesolevat karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis ning tema karistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et ta ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi ja võtab ühtlasi ette ka samme, mis aitaksid tal püsivamalt muuta ja kontrollida oma seniseid alkoholitarvitamise harjumusi. Kohus toimis nii, kuna vastasel juhul oleks säilinud liiga suur oht, et V. Kolk paneb taas toime analoogse süüteo. 4.
9. Samas ei ole V. Kolk seniajani oma käitumist karistuse kandmise tingimustele allutanud. Ta jätkab keelule vaatamata alkoholi tarvitamist ega pinguta ka oma probleemsete tarvitamisharjumuste muutmise nimel. Seda näitab kasvõi asjaolu, et uue rikkumise pani V. Kolk toime kõigest kümmekond päeva pärast seda, kui oli arutatud eelmist erakorralist ettekannet ja kus V. Kolk kinnitas kohtule, et hakkab oma alkoholiprobleemiga süvitsi tegelema. V. Kolk ei ole tõsiselt võtnud ka programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Nimelt tegi maakohus 19.11.2019 järelpäringu programmi läbiviijale SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum. Saadud vastusest selgus, et V. Kolk pöördus 29.07.2019 „Esmase hindamise teenusele“ ning käis kahel korral, s.o 22.08.2019 ja 20.09.2019 ka vaimse tervise õe vastuvõtul. Samas jättis ta kolmel korral, s.o 12.08.2019, 05.09.2019 ja 28.10.2019 sinna minemata. Ta ei läinud ka arsti vastuvõtule, mis oli planeeritud 09.10.
10. Seejuures on kõnekas, et V. Kolk jättis vaimse tervise õe vastuvõtule minemata ka 28.10.2019, s.o pärast eelmise erakorralise ettekande arutelu kohtus, kus ta, nagu juba märgitud, lubas oma probleemiga tõsisemalt tegelema hakata. Seetõttu ei ole V. Kolgi kohtuistungil väidetu enam veenev – eelnev näitab, et isik ei ole motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema ning tema vastavad lubadused jäävad ka nüüd suure tõenäosusega paljasõnalisteks. Sellest lähtuvalt tuleb V. Kolgi käitumiskontrolli hinnata läbikukkunuks. Isiku ohtlikkus ei ole vähenenud ja maakohtul puudus usk, et edasinegi käitumiskontroll seda vähendaks. V. Kolk ei täida kohtu poolt temale pandud nõudeid. 2 Määruskaebus
11. Tartu Maakohtu 27.11.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Kolk, kes ei ole rahul maakohtu otsustusega. V. Kolk toob välja, et tal on tervisega palju probleeme. Ta käib iga nädal arsti juures ja tahab, et seda võetakse arvesse. 11.12.2019 sai aja psühhiaatri ravile. Vanglas süüdimõistetu tervis ei parane ning süüdimõistetule on määratud puue. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Kolgi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustust, mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks süüdimõistetu nimetatud kohustust rikkus, eriti veel olukorras, kus isik toob välja, et tal on tervisega palju probleeme. Süüdimõistetu üritab rikkumiste raskust vähendada tervisliku seisundiga, kuid nagu eelnevalt märgitud, ei õigusta see rikkumisi. Süüdimõistetu ise peab tundma huvi, et talle määratud kohustused oleks nõuetekohaselt täidetud. Tegemist on karistusega nagu ka vangistus, mida tuleb täita. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks üksiku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. Käesoleval ajal aga V. Kolk ei saa sisuliselt aru, et ta oleks midagi valesti teinud, annab alusetuid lubadusi ning rikub määratud kohustust uuesti. On märkimisväärne, et tegemist on juba süüdimõistetu teise erakorralise ettekandega, mida kohus arutab ning enne, kui süüdimõistetu suhtes tehtud eelmine määrus jõudis jõustuda, pani süüdimõistetu toime uue rikkumise. Kriminaalhoolduse ajaks määratus kohustused ei ole süüdimõistetu soovi järgi täitmiseks, vaid selle kord ja nõuded on täitmiseks kohustuslikud. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud. Kui isik vajab oma tervisest tulenevat abi, siis meditsiinilist abi on võimalik süüdimõistetul saada ka vangistuses. Tulenevalt vangistusseaduse § 53 lg-test 1 ja 2 tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringne vältimatult vajalik ravi ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Lisaks tulenevalt vangistusseaduse § 52 lg-st 2 on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
14. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
15. novembri 2019 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 3