lg 1 ja § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listov Prokurör Süüdistatav Asja läbivaatamise kuupäev Vitali Kagajev, isikukood 37404292226, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel vene keel, enne vahistamist töötas xxx, elukoht vabaduses puudub, hetkel viibib vahi all Viru Vanglas Ülesõidu 1, Jõhvi, varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 12.03.2018 otsusega
Karistus täidetud 10.07.
VITALI KAGAJEV süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 01.12.2019 karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks lugeda 01.12.2019. Vitali Kagajevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. 1 KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o kaitsjatasu summas 64,80 eurot, riigi kanda ning ülejäänud osas mõista Vitali Kagajevilt riigituludesse välja. Välja mõista Vitali Kagajevilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 876 eurot sundraha, 129,60 eurot kaitsjatasu. Kokku 1005,60 eurot. Menetluskulud summas 1005,60 eurot tuleb Vitali Kagajevil tasuda ositi 1-aastase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700002460 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: CD-R ja DVD-R plaadid salvestistega – jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD Vitali Kagajevit süüdistatakse selles, et tema, olles varem korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda teise inimese suhtes ja olles korduvalt selle eest karistatud, viimati 12.03.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsuse alusel
lg 2 p 3 ja
lg 1 järgi, uuesti ehk korduvalt 01.12.2019 kella 16.24 paiku korteris aadressil xxx, lõi kannatanut J S lahtise käega vastu põske, millest kannatanu kukkus. Seejärel ta lõi kannatanut umbes 10 korda rusikaga näkku ja vastu rinda, millega tekitas temale füüsilist valu ja kehavigastusi, nimelt hematoomid näol ning rangluumurd. SA Ida-Viru Keskhaigla EMO patsiendikaardi xxx alusel diagnoositi kannatanu J S parema rangluu murd – selline tervisekahjustus kestab reeglina 30 kuni 60 päeva ehk rohkem, kui neli nädalat. Samuti Vitali Kagajev lõi ühel korral kannatanut A G rusikaga näkku, millega tekitas temale füüsilist valu ja kehavigastusi, nimelt verejooks, hematoomid näol ja kriimustused näol ja käel. Kannatanute peksmise käigus, Vitali Kagajev ähvardas kannatanuid, karjudes nende peale „Tapan ära!“. Kannatanutel oli alust karta ähvaduse täideviimsit, kuivõrd Vitali Kagajev oli peksmise ajal ülikuri, hetkel kasutab füüsilist vägivalda kannatanune suhtes ning on varem kasutanud füüsilist vägivalda kannatanu E S vastu, mille eest oli ka kriminaalkorras karistatud. Seega süüdistatakse Vitali Kagajevit
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Samuti süüdistatakse Vitali Kagajevit
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o tapmisega ähvardamises, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist. 2 Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Vitali Kagajev süüditunnistamist
lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 p 1,3 järgi süüdistatava süüditunnistamist ja nõuab karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus raskeimaga kaetuks ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumise või karistuse ärakandmiseni.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ning karistuse kandmise algusajaks lugeda 01.12.2019. Lubada maksta süüdistataval menetluskulud osade kaupa ühe aasta jooksul ning kaitsja tasu summas 64,80 eurot jätta riigi kanda. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav Vitali Kagajev on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Vitali Kagajev süüdi tunnistada
lg 1, § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2020.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). Osa kaitsjatasu jätta riigi kanda ja sundraha ja osa kaitsjatasu mõista välja Vitali Kagajevilt. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.