1-16-7470/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-16-7470 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Riina Palmi Prokurör Tiina Viru Kaitsja Deniss Matvejev (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ritšard Makarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla RITŠARD MAKAROV, isikukood 38701010357, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Süüdimõistetu Karistuse kandmise algus 15.06.2016 ja lõpp 15.06.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.01.2020 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta RITŠARD MAKAROV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ritšard Makarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Ritšard Makarov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.09.2016 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas 1 mõistetud karistust 4 aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu 21.08.2014.a otsusega nr 1-146481 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistusaja alguseks luges kohus 15.06.2016.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja vanglas viibib teist korda. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil tahtlikult ja planeeritult. Sarnaselt varasemaga on isik mõistetud süüdi narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vägivaldseid kuritegusid pole toime pannud. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Ritšard Makarov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et ta loobus koristajana töötamast ja nüüd talle tööd enam ei pakuta. Vabaduses on tal oma firma xxxx OÜ ja seal tahab ta tegeleda logistika teenuse pakkumisega. Töökoht autojuhina on olemas ka xxxx OÜ-s, palka lubati 700 eurot kuus. Avaldas, et
4. aastal kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna pani katseajal toime uue kuriteo, sest korterit taheti suurte võlgade tõttu talt ära võtta. Samuti läks ta ilma loata välismaale, kuna ei teadnud, et tal on selleks luba vaja. Lähedaseks nimetas elukaaslase ja väitis, et sõprade seas ei ole kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnitas, et tahab vabanedes ausat tööd teha ja palka teenida, tal puuduvad võlad ning ta allub käitumiskontrollile ja täidab kõiki kontrollnõudeid. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Deniss Matvejev oli seisukohal, et majanduslikust toimetulekust tulenev risk on välistatud, kuna kinnipeetavat toetab rahaliselt tema elukaaslane, kes on teatanud, et töötab audiitorina AS xxxx ning tema töötasu on piisav nende mõlema ülal pidamiseks. Lisaks on isikul siiski vabaduses olemas ka töökoht. Samuti leidis kaitsja, et vanglas läbitud riskipõhised vestlused aitavad kaasa sellele, et kinnipeetav korrigeerib oma mõtlemist, käitumist ning elustiili. Kuna distsiplinaarkaristused ei olnud seotud vangla ja karistuse kandmise režiimi rikkumisega, siis ei tohiks need olla takistuseks ka isiku ennetähtaega vangistusest vabastamisel. Kinnipeetaval ei ole võlgnevusi ning tal on vabanemisfondis piisavalt raha, et vabaduses esialgu toime tulla. Kaitsja toetas Ritšard Makarovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Ritšard Makarov ära kandnud 7-aastasest vangistusest 3 aastat 7 kuud ja 5 päeva ehk üle poole mõistetud karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. 2 Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka ei ole Ritšard Makarovi käitumine vanglas olnud seaduskuulekas ja isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste (tööst keeldumine ehk korraldusele mitteallumine) toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama talle endale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse xxxx. Korter on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku ainsaks lähedaseks on tema elukaaslane, kellega suhtleb aktiivselt ja kes teda igati toetab. Vanem vend on kriminaalkorras karistatud, elab xxxx ning omavaheline suhtlus puudub, isiku vanemad on surnud. Seega on Ritšard Makarovi lähisuhtevõrgustik äärmiselt kitsas ja sugulastest-pereliikmetest positiivsed eeskujud ning toetajad praktiliselt puuduvad. Vangla andemetel on kinnipeetaval kriminaalse taustaga sõbrad, kuid tema enda sõnul ta nendega enam ei suhtle. Kohus on seisukohal, et positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine või nende vähesus ja kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetavaga on vangistuse jooksul viidud läbi vestlused suhetest peres ja tegevuse tagajärgede teemal. Suhete teemal väljaspool pereringi kinnipeetav ei arutle. Ka on isik läbinud vestluse kuritegeliku käitumismustri vältimise võimalikkuse teemal ja enda sõnul soovib peale vabanemist elada seadusekuulekat elu. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav on vanglas omandanud riigikeele A1 tasemel ning soovib vabaduses riigikeelt edasi omandada individuaalses õppes, mida vangla ei võimalda. Negatiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on keeldunud vanglas töötamast. Kohtu hinnangul viitab selline käitumine kriminaalsele hoiakule. Positiivseks peab kohus veel asjaolu, et isikul puuduvad rahalised nõuded ning vabanemisfondis on 1620 eurot, mis võimaldab tal vabaduses tagasihoidliku majandamise korral esialgselt toime tulla. Raha on kontole saabunud elukaaslaselt ja tuttavatelt. Samas ei saa 3 jätta märkimata, et raha on liikunud ka Eesti Posti kaudu, mis viitab asjaolule, et kinnipeetav varjab oma rahalisi allikaid. Vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, kus ta töötas autojuhina ka enne vangistust. Kinnipeetav on ka OÜ xxxx omanik, mille registreeritud tegevus on infotehnoloogia-alane. Seega oli isikul sissetulek ja töökoht ka enne vangistust, kuid see ei takistanud teda rahaliste probleemide ilmnemisel panemast toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on ise tunnistanud, et narkootikumide müük on lihtne ja kiire viis rikastumiseks. Kohus on seisukohal, et kinnipeetaval puudub oskus tulude ja kulude tasakaalus hoidmiseks, ta ei oska ega suuda olla majanduslikult iseseisev. Isegi olukorras, kus tal konkreetselt rahalisi raskusi ei esine, laenab ta ikka tuttavatelt raha, mis omakorda viib ta majanduslikku sõltuvusse ning on teiste isikute poolt mõjutatav. Seega majanduslikust olukorrast ja hoiakutest tulenevalt jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima ja seda ei välista garanteeritud töökoha ning oma firma olemasolu ega elukaaslase rahaline toetus. Kinnipeetava enda sõnul ei ole tal probleeme alkoholi tarvitamisega. Vanglas diagnoositi
5. a. alkoholisõltuvus, kuid hetkel sõltuvust diagnoositud pole ja kuriteod pole seotud alkoholi tarbimisega. Kinnipeetav ei tarvita ka narkootikume. Need asjaolud loeb kohus positiivseteks. Vangla iseloomustuse kohaselt on Ritšard Makarovil vanusele vastavad sotsiaalsed oskused, ta tunnistab sõnades oma vigu ja probleeme ning soovib neid lahendada. Samas ei lähe see soov kokku tema reaalse käitumisega, kuna probleemide tekkimisel eelistab ta ebaseaduslikke, kiiremaid ja lihtsamaid lahendusi. Isik on korduvalt karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, mis näitab, et ta ei ole senimaani varasemast käitumisest ja karistustest õppust võtnud. Ritšard Makarov on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid pidas katseaja tingimusi ahistavateks ning majanduslike probleemide tekkimisel pöördus varasema elustiili poole lootusega lahendada rahamured narkootikumide müügist saadava tuluga. Seega rikkus isik katseaja tingimusi kõige raskemal moel pannes katseajal toime uue kuriteo. Suhtumine ametiisikutesse on üldiselt positiivne, kuid vangla hinnangul saab täheldada ka omakasupüüdlikku käitumist. Kinnipeetav on vanglas korduvalt eiranud ametnike korraldusi ja on oma põhimõtete pärast keeldunud koristamast teatud alasid ega soovi töötada väikese palga eest. Samuti on ta soovinud pikaajalisi kokkusaamisi, kuid ei ole tahtnud esitada või leida lahendusi oma suhte täiendavaks tõendamiseks, et sellisele kokkusaamisele saada. Vangla hinnangul on Ritšard Makarov avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb narkootikumide vahendamisega rahva tervise ohustamises ja sõltuvusainete ringlusele kaasaaitamises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isikul on vaja kiiresti saada raha, aga samuti ka sissetuleku puudumisel ning kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemisel. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (kriminaalhoolduslike nõuete rikkumine katseajal ehk riigist loata lahkumine) ja käitumist karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristused) ning Ritšard Makarovil tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, varasemalt kriminaalhooldusele 4 mitteallumine ja uue kuriteo sooritamine katseajal, tema ebaseaduslike tegudega kiire rikastumise soov ja majanduslik sõltuvust teistest isikutest ning riskitegurina ka kuritegelikud hoiakud (vanglas tööst keeldumine mistahes põhjusel). Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristusena kahel korral kohaldatud 5- ja 7-päevane paigutamine kartserisse viitab siiski tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust isiku võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5