) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t
nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS (viitenumbrita). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja nõue Hageja esitas Viru Maakohtule 27.08.2019 elatise nõude. Hageja seaduslik esindaja E M kasvatab oma poega üksi ja kostjaga koos alates 01.06.2019 ei ela. Hageja palub mõista alates 01.06.2019 kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 699 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni R M täisealiseks saamiseni. Lapse vajaduste loetelust on nähtav, et kuine kulutav hageja vajaduste poole summa on 1398 eurot, millest 698 eurot läheb kostjaga ühise laenu äramaksmisele, soovib hageja esindaja lapse elatise väljamõistmiseks summas 699 eurot. Hageja on esitanud ka nõude mõista elatis välja miinimumsummas ning saada igakuist elatist summas 599 eurot. Kohus andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so nõude põhjendamiseks ja tõendamiseks. Kohus on hagejale selgitanud, et alaealise lapse puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, mistõttu seadusega on ettenähtud elatise miinimumsumma. Selles summas peab eelduslikult iga vanem elatist maksma. Elatise väljamõistmist miinimumsummas ei pea hageja tõendama ega põhjendama. Elatise väljamõistmisel aga suuremas summas, tuleb hagejal tõendada, et lapsele tehtavad kulutused ületavad seadusega ettenähtud miinimumi. Samas vanemate vahelised varalised suhted tuleb 2
) § 407 lg 1 alusel. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult AET-i kaudu 24.10.2019. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Lähtuvalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot ning sellest tulenevalt on PKS § 101 lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär 270 eurot. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et perekonnaseaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning arvestades, et hageja miinimumelatise ulatuses oma nõuet tõendama ei pea, siis rahuldab kohus hagi elatise miinimumsumma ulatuses. Kohus mõistab A M välja R M kasuks ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2019 kuni 26.08.2019 eest kokku summas 774 eurot. Lisaks sellele mõistab kohus A M R M kasuks välja igakuise 3
Hagi hind Hageja nõudeks on elatis igakuise elatusrahana 599 eurot kuus. Kohus lähtub hagihinna arvestamisel nimetatud summast.
lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind moodustab 9 x 599 = 5391 eurot. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /digitaalne allkiri/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.