MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta ANATOLI PARTONEN vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoli Partoneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 18.03.2019 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Anatoli Partonen süüdi
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõistis kohus 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus karistust Viru Maakohtu 06.02.2019 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ning mõistis 1 liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2019 – 18.03.2019, s.o 1 kuu ja 10 päeva karistusaja hulka ning mõistis ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud 20 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendas kohus vangistuse 500 tunni üldkasuliku tööga ja määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat.
lg 4 alusel allutas kohus Anatoli Partoneni üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
Lisaks määras kohus, et
lg 2 p 2, 5 ja 8 alusel on Anatoli Partonen katseajal kohustatud: mitte tarvitama alkoholi; registreerima end 2 nädala jooksul kohtuotsuse kuulutamisest psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata vaimse tervise seisund, alkoholisõltuvuse ulatus ja ravi ning vajadusel alluma ettenähtud ravile; läbima 2019 esimesel poolaastal MTÜ Abi Võti poolt tugigrupiteenusena läbiviidava lähisuhtevägivalla ennetamise programmi “Sisemine kindlus”. Kohtuotsus jõustus 03.04.2019. Viru Maakohtu 22.05.2019 määrusega pöörati täitmisele Anatoli Partonenile Viru Maakohtu 18.03.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-2137 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 1 aasta 4 kuud ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korda ja vanglas viibib isik esimest korda. Mõlemad kuriteod on vägivald abikaasa vastu. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Anatoli Partonen taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et elama hakkab abikaasaga, kellega on suhted normaalsed ja kes ootab teda koju. Sissetulekuks on pension, millest jätkub nii maksudeks kui ka elamiseks. Lähedasteks nimetas peale abikaasa veel õe ja lapsed, kuid suhtleb nendega harva. Selgitas, et kriminaalhooldus ei õnnestunud alkoholi tarvitamise tõttu, kuid nüüd vanglas on endale selgeks teinud, et alkoholiga enam ei sõbrusta ja alkoholi tarvitamise absoluutne keeld on täitmiseks jõukohane. Lubas, et muudab oma elustiili ja midagi kriminaalset tema elus enam ei juhtu ega kordu. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Anatoli Partonen ära kandnud 1-aastasest 4-kuulisest 10päevasest vangistusest 6 kuud ja 11 päeva ehk üle ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Seega on isiku elektroonilise valve alla enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist 2 karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning tema vanuse juures korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Anatoli Partoneni käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama eramajja Rakveres, kus talle kuulub majast teine korrus ja mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Abikaasa on vajaliku nõusoleku andnud. Seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähedaseks on abikaasa, kellega on suhted head ja kes ootab väga meest koju. Samas on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud just abikaasa suhtes toimepandud vägivalla eest. Kohtu hinnangul ei saa ühises elamises olukorra kordumist välistada. Isikul on ka kaks täiskasvanud last, kes isaga ei suhtle. Samuti ei suhtle kinnipeetavaga tema õde (vangla andmetel ei ole õde kinnipeetavat külastanud ega muude kanalite kaudu temaga suhelnud). Seega on talle positiivset toetust osutavate pereliikmete-lähedaste ring äärmiselt kitsas. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et alates 24.10.2019 osaleb isik sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Individuaalse täitmiskava raames on talle ette nähtud veel vabanemiseelne nõustamine 2020.a. Positiivne on ka see, et isikul ei ole tasumata nõudeid. Vabanemise korral isikul töökoht puudub, kuid see pole ka oluline, kuna ta on vanaduspensionär ja seega on talle igakuine stabiilne sissetulek pensioni näol kindlustatud. Anatoli Partonenil on probleeme alkoholi tarvitamisega, tal on diagnoositud alkoholi sõltuvus. Isik ise ei soovi sellest probleemist rääkida ja ise ta selles probleemi ei näe. Mõlemad kehalised väärkohtlemised on aga sooritatud alkoholijoobes, seega on alkoholi tarvitamisel ja isiku kriminaalse käitumise vahel otsene seos. Kohus ei sea kahtluse alla isiku soovi kaineks eluks, kuid alkoholi taastarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise oht jääb püsima. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav väga kinnine ning temaga on raske kontakti luua, tema tähelepanu on ajutine ja tihti peab kordama küsimusi. Probleemide lahendamise oskus on kasin. Anatoli Partonen ei suuda ka lühiajalisi eesmärke püstitada: räägib, et peale vabanemist läheb koju, kuid edasi ei suuda mõelda. 3 Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus korduvalt registreerimiskohustust, hoidis kõrvale ÜKT tundide sooritamisest, ei esitanud tähtaegselt tõendit psühhiaatri hinnanguga sõltuvusravi vajaduse ja läbimise kohta ning katkestas kohtu määratud MTÜ Abi Võti poolt tugigrupiteenusena läbiviidava lähisuhtevägivalla ennetamise programmi "Sisemine kindlus". Seega varasem tingimuslik karistus ei ole Anatoli Partonenile mõju avaldanud ning ta ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav seekord suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohtu usaldust kinnipeetava suhtes vähendab veelgi asjaolu, et isik ei ilmunud kohtu määratud ajal vanglasse karistust kandma ning ta toimetati vanglasse kinnipidamise korras. Lisaks märgib kohus, et kuna kinnipeetav üritab ametnikega suhelda nii vähe kui võimalik, siis võib koostöö kriminaalhooldusametnikuga kujuneda problemaatiliseks. Vangla hinnangul on Anatoli Partonen ühiskonnas kõrgohtlik. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja abikaasa toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja käitumist karistuse kandmise ajal (kehtiva distsiplinaarkaristuse puudumine) ning Anatoli Partonenil tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, kriminaalhooldusele mitteallumine ja riskitegurina alkoholi kuritarvitamine. Lisaks märgib kohus, et kuna isik viibib vangistuses esimest korda, siis peaks vanglakaristuse mõju tema edaspidisele käitumisele olema eriti tugev. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.