KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2019 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-5375 (17922700121) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi

§ 286-1, § 296 alusel vastu võetud Viru Vangla vanemvalvuri ametijuhend (lk 1-3).

Kannatanu M V andis ütlusi, et 11.10.2017 oli ta tööl Viru Vanglas. Hommikul kella 8.30 ajal pidi viima kinnipeetavad keelekursustele. Süüdistatav Bodnja suhtles valjusti kambrites viibivate kinnipeetavatega, mis pole lubatud. Ta käskis suhtlemine lõpetada või paneb ta kambrisse tagasi. Ta ei allunud korraldusele mitu korda. Valveruumi juurde jõudes kordas ta käsku, ta ei allunud ning ta pidi kinnipeetava tagasi kambrisse viima. Bodnja hakkas kõrgendatud toonil suhtlema ja kätega vehkima. Ootetsoonis olid ka K ja P, K liitus hiljem. Ta hoiatas Bodnjat, et kui ta korraldustele ei allu, kasutatakse jõudu. Ta hakkas liikuma Bodnja kambri poole ning Bodnja ähvardas teda, et kui ta peaks tema kambrisse sisenema, peksab tal näo üles. Ta pidas seda reaalseks ohuks oma elule ja tervisele seoses tema eelneva käitumisega. Ta oli ettearvamatu. Kambrist oli pärast kuulda valjuhäälseid ebatsensuurseid väljendeid. Prokuröri taotlusel näidatakse kannatanule KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel eeluurimisel antud ütlused. Olid veel löögid vastu ust. Kambris oli ka kambrikaasalne, tema ei karjunud. Samal päeval tahtis Bodnja temaga rääkida. Ta avas kambri toiduluugu ja Bodnja vabandas oma käitumise pärast. Kannatanu vastas kaitsja küsimustele, et Bodnja teadis saatmise korda ja et ei tohi koridoris kõvasti rääkida. Ta kartis ähvarduste täideviimist, kuna Bodnja rääkis kõrgendatud toonil ja vehkis kätega. Seoses juhtunuga paigutati Bodnja teise hoonesse. Ta on kohustatud tegema rikkumiste kohta ettekande. Kartis pärast ümberpaigustamist ähvarduste täideviimist. Tunnistaja A K andis ütlusi, et 11.10.2017 oli ta tööl Viru Vanglas. Ta töötab enamasti II üksuses. Ta vaatas valvurite ruumis monitore ja nägi, et M.V I üksusest tegi korduvalt mingeid liigutusi ja talle ning kolleegile anti korraldus sinna minna. Valvur andis süüdistatavale korralduse lõpetada, kuid seda ei täidetud. Algul Bodnja ei allunud, kuid kui märkas neid, rahunes ja hakkas kambri poole liikuma. V saatis Bodnja tagasi kambrisse. Ohutuse mõttes liikus ta kambri ukseni kaasa. Oli kuulda ebatsensuurseid sõnu. Kambrist oli kuulda lõhkumist ja et ta ei tuleks tema kambrisse. Prokuröri taotlusel näidatakse tunnistajale KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel eeluurimisel antud ütlused. Ei mäleta, millega süüdistatav ähvardas ametnikku. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et ei tea, kas süüdistatav oli kambris üksi. Tunnistaja R P andis ütlusi, et 11.10.2017 töötas ta Viru Vanglas. Violettmaja

1. korruse koridoris vaidles kinnipeetav D.Bodnja kolleeg M.Viga, kes andis korraldusi. Kinnipeetav pidi minema Ki, kuid rääkis koridoris teiste kinnipeetavatega, ei allunud korraldusele lõpetada suhtlus. Kinnipeetav rääkis kõrgendatud toonil. Seal osakonnas oli veel M.K. Süüdistatav viidi kambrisse tagasi sisekorraeeskirja rikkumise tõttu. 3 Prokuröri taotlusel näidatakse tunnistajale KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel eeluurimisel antud ütlused. Kui süüdistatavat viidi kambrisse, oli ta osakonna trelluste juures. Kinnipeetav rääkis ametnikuga sel ajal kõrgendatud toonil. Ei mäleta, et kambrist oleks helisid kostnud. Tunnistaja M K andis ütlusi, et 11.10.2017 oli ta tööl Viru Vanglas osakonnas V3 ja 4,
2. korrus. Ta võttis Bodnja kambrist välja, et saata Ki kella 8.30 paiku. Bodnja rääkis kambrites olevate kinnipeetavatega. Ta andis käsu lõpetada, kuid Bodnja ei teinud seda. Siis andis käsu M.V, kuid ka temale Bodnja ei allunud, hakkas kõvemini rääkima. V andis käsu mitu korda, Bodnja muutus agressiivseks. V otsustas Bodnja tagasi kambrisse saata. Teisest üksusest tulid valvurid. Ta oli valveruumi ees, kui V hakkas Bodnjat tagasi kambrisse saatma. Kinnipeetav rääkis kõrgel toonil midagi. Prokuröri taotlusel näidatakse tunnistajale KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel eeluurimisel antud ütlustest 5 rida. Bodnja ütles, ära puutu mind ja ähvardas Vit. Prokuröri taotlusel näidatakse tunnistajale KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel eeluurimisel antud ütlustest alt
3. rida. Bodnja ähvardas läbi peksta. Ei mäleta, kas Bodnja oli kambris rahulik. Prokuröri taotlusel näidatakse tunnistajale KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel eeluurimisel antud ütlustest 2 viimast lauset. Kambris oli Bodnja agressiivne, lõi vastu ust ja toiduluuki. Pärast seda läks V valveruumi ettekannet koostama. Pärast seda pole Bodnjaga probleeme olnud. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et ta oli valveruumi ees kui Bodnja ütles teda mitte puutuda. Ähvardas V näo üles peksta. Ähvardas terve tee kambrisse. Ei tea, kas keegi veel oli kambris.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll ja CD (lk 4-6), mille kohaselt vaadeldi valvekaamerate 11.10.2017 salvestisi ajavahemikul kella 8.27 – kella 08.31.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Viru Maakohtu 26.04.2018 otsus nr 1-17-11602 Deniss Bodnja suhtes (lk 7-19), mille kohaselt on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1,2, 214 lg 2 p 1,4 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 2 alusel 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust alaytes 28.03.2017.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kinnipeetava distsiplinaarkaristuste väljavõte (lk 20), mille kohaselt oli Deniss Bodnjal 13.12.2017 seisuga 8 kehtivat distsiplinaarkaristust.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud karistusregistri andmed Deniss Bodnja suhtes (lk 21), mille kohaselt on tal 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 1 väärteokaristus. Süüdistatav Deniss Bodnja andis ütlusi, et M.Vit tundis umbes 2 kuud enne sündmust. Konflikte neil polnud. Sel päeva piidi minema eesti keele kursustele. Kambrist võttis ta välja M.K. ta läks teiste kinnipeetavate suunas ja vestles Kega. Nad vaidlesid, kuna ka tema kambrikaaslane pidi minema kursustele, M hakkas vaidlema ja V astus tema kaitseks välja. Ta küsis, kuidas na dnii töötavad ja V käskis suu kinni panna. Ta teretas teisi kinnipeetavaid ja V keelas teda ning ütles, et peab tagasi kambrisse minema. Ta käskis Vil ka vait jääda. V solvas teda, seda kuulsid ka teised. Ootekohal ta midagi rohkem ei rääkinud Vile, kuid oli ärritatud. V üritas teda õlast tirida, et ta läheks tagasi kambrisse, kuid ta ütles, et tahab minna kursustele. Siis tulid veel 2 valvurite ja ta rahunes. V saatis ta kambrisse. Ta palus lubada teda eesti keele 4 kursustele, kuid V keeldus. Vit ta ei ähvardanud. Kambris oli ta üksi, lõi ust, kui talle öeldi, et arsti ei kutsuta. Tahtis et arst fikseeriks tema närvilise oleku. Ei mäleta, et oleks Vi ees vabandanud, kuna polnud mille eest vabandada. Ta helistas Vile, et ta kutsuks arsti. Ei olnud aru saada, et V kardab teda. Samal päeval viis V ta teise hoonesse. Süüdistatav vastas prokuröri küsimustele, et tema rääkis M. Kega, mitte teiste kinnipeetavatega. Teisi teretas siis, kui jõudis nende juurde. Samuti suhtes Viga. Ta ei ähvardanud teda, rääkis võib-olla valjult ja emotsionaalselt. Arstilt sai rahustit. V viis ta teise hoonesse. III Kohtu järeldused süüdistuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu M V, tunnistajate R P, M K ja A K ütlused langevad kokku omavahel, ütlustes ei ole olulisi vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – vanemvalvuri ametijuhendiga, asitõendite vaatluse protokolliga (valekaamerate salvestised). Kohus loeb kannatanu ja antud tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb nendele kohtuotsuse tegemisel. Kannatanu M V kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et 11.10.2017 oli ta tööl Viru Vanglas. Hommikul kella 8.30 ajal pidi viima kinnipeetavad keelekursustele. Süüdistatav Bodnja suhtles valjusti kambrites viibivate kinnipeetavatega, mis pole lubatud. Ta käskis suhtlemine lõpetada või paneb ta kambrisse tagasi. Ta ei allunud korraldusele mitu korda. Valveruumi juurde jõudes kordas ta käsku, ta ei allunud ning ta pidi kinnipeetava tagasi kambrisse viima. Bodnja hakkas kõrgendatud toonil suhtlema ja kätega vehkima. Ootetsoonis olid ka K ja P, K liitus hiljem. Ta hoiatas Bodnjat, et kui ta korraldustele ei allu, kasutatakse jõudu. Ta hakkas liikuma Bodnja kambri poole ning Bodnja ähvardas teda, et kui ta peaks tema kambrisse sisenema, peksab tal näo üles. Ta pidas seda reaalseks ohuks oma elule ja tervisele seoses tema eelneva käitumisega. Ta oli ettearvamatu. Kambrist oli pärast kuulda valjuhäälseid ebatsensuurseid väljendeid. Olid veel löögid vastu ust. Samal päeval tahtis Bodnja temaga rääkida. Ta avas kambri toiduluugu ja Bodnja vabandas oma käitumise pärast. Seoses juhtunuga paigutati Bodnja teise hoonesse. Kannatanu ise viis D.Bodnja teise hoonesse. Ta on kohustatud tegema rikkumiste kohta ettekande. Kartis pärast ümberpaigustamist ähvarduste täideviimist. Kannatanu ütlused on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 4-5), millest nähtub, et 11.10.2017 kell 8.29 toimus D.Bodnja liikumise ajal vestlus tema ja vanemvalvur M. Vi vahel. Bornja liikus korduvalt Vi poolt näidatud suunamisest eemale. Kui V ja Bodnja 5 sisenesid V4 osakonda (kambrite vaheline koridor), keeras Bodnja end Vi suunas ja toimus suhtlus (kinnipeetav žestikuleeris käega). Kannatanu M.V ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A K ütlused, mille kohaselt 11.10.2017 oli ta tööl Viru Vanglas. Ta vaatas valvurite ruumis monitore ja nägi, et M.V I üksusest tegi korduvalt mingeid liigutusi ja talle ning kolleegile anti korraldus sinna minna. Valvur andis süüdistatavale Bodnjale korralduse lõpetada, kuid seda ei täidetud. Algul Bodnja ei allunud, kuid kui märkas neid, rahunes ja hakkas kambri poole liikuma. V saatis Bodnja tagasi kambrisse. Ohutuse mõttes liikus ta kambri ukseni kaasa. Oli kuulda ebatsensuurseid sõnu. Kambrist oli kuulda lõhkumist ja et ta ei tuleks tema kambrisse. Ei mäleta, millega süüdistatav ähvardas ametnikku. Samuti kinnitavad kannatanu ütlusi tunnistaja R P ütlused, mille kohaselt 11.10.2017 töötas ta Viru Vanglas. Violettmaja

1. korruse koridoris vaidles kinnipeetav D.Bodnja kolleeg M.Viga, kes andis korraldusi. Kinnipeetav pidi minema Ki, kuid rääkis koridoris teiste kinnipeetavatega, ei allunud korraldusele lõpetada suhtlus. Kinnipeetav rääkis kõrgendatud toonil. Süüdistatav viidi kambrisse tagasi sisekorraeeskirja rikkumise tõttu. Kinnipeetav rääkis ametnikuga sel ajal kõrgendatud toonil. Tunnistaja seletas, et vene keelest ta aru ei saa. Liskas on kannatanu M.Vi ütlused tõendatud tunnistaja M K ütlustega, mille kohaselt 11.10.2017 oli ta tööl Viru Vanglas osakonnas V3 ja 4,
2. korrus. Ta võttis Bodnja kambrist välja, et saata Ki kella 8.30 paiku. Bodnja rääkis kambrites olevate kinnipeetavatega. Ta andis käsu lõpetada, kuid Bodnja ei teinud seda. Siis andis käsu M.V, kuid ka temale Bodnja ei allunud, hakkas kõvemini rääkima. V andis käsu mitu korda, Bodnja muutus agressiivseks. V otsustas Bodnja tagasi kambrisse saata. Teisest üksusest tulid valvurid. Ta oli valveruumi ees, kui V hakkas Bodnjat tagasi kambrisse saatma. Kinnipeetav rääkis kõrgel toonil „ära puutu mind“ ja ähvardas Vit läbi peksta. Kambris oli Bodnja agressiivne, lõi vastu ust ja toiduluuki. Tunnistaja seletas kohtuistungil, et saab vene keelest aru ja ristküsitluse käigus kordas vene keeles D.Bodnja sõnad – „dam v mõrdu“. Seega kinnitavad tunnistajate A.K, M.K ja R.P ütlused, et 11.10.2017 ei allunud D.Bodnja vanemvalvur M. V käsule ning käitus agressiivselt, karjus ebatsensuurseid sõnu ja ähvardas. Tunnistaja M.K ütlused kinnitavad lisaks ka seda, et Deniss Bodnja ähvardas Vi näkku lüüa. Kõigi tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas ja kinnitavad kannatanu M.Vi ütlusi. Kohtulikul uurimisel andis ütlusi süüdistatav Deniss Bodnja. Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi. Uurides ja analüüsides kõiki kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid leiab kohus, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed. Ütlused on ümber lükatud kõigepealt kannatanu M.Vi ja tunnistajate A.K, R.P ja M.K ütlustega, asitõendite vaatlusprotokolliga. Kaitsja taotles välja nõuda Viru Vanglast ja uurida kohtuistungil videosalvestist, kust on näha, et samal päeval viis kannatanu M.V B.Bodnja teise hoonesse, millega, kaitsja hinnangul, võib tõendada, et kannatanu ei kartnud B.Bodnja ähvarduse täideviimist. Kohus jättis taotluse rahuldamata, sest antud fakt (et kannatanu viis D.Bodnja teise hoonesse) on kinnitatud kannatanu ütlustega, ning kohus loeb seda tõendatuks ja koguda täiendavaid tõendeid antud asjaolu kinnitamiseks ei pea vajalikuks. 6 Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et 11.10.2017 kella 08.30 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone V4 osakonna kambrite vahelises koridoris ähvardas Deniss Bodnja ametikohustusi täitnud esimese üksuse vanemvalvur M V´it tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes kannatanule: „kui sa järgmisel korral mu kambrisse tuled, siis taon su näo üles“. Ähvarduse põhjuseks oli kannatanu ametikohustuste täitmine 11.10.2017, mil M V katkestas Deniss Bodnja riigikeeleõppesse saatmise, kuna Denis Bodnja rikkus Viru Vangla kodukorrast tulenevat keeldu, kui vestles saatmise ajal korduvalt kõrvaliste isikutega. Võttes arvesse Denis Bodnja sõnakasutust ja väljendusviisi ning asjaolu, et D.Bodja näol on tegemist isikuga, kelle käitumine on ettearvamatu, oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Deniss Bodnja tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi. Kooseisutüübilt on põhikoosseisu näol tegemist formaalse koosseisuga. Objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivallaga on tegemist kui süüdistatav pani toime KarS
3. peatüki
4. jao
5. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (s.o KarS § 120-122) vastav tegu. Seejuures ei ole oluline, kas süüdlasel õnnestub lõppkokkuvõttes võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku ametkohustuste täitmist takistada või mitte. Vägivald peab olema seotud võimuesindaja ametikohustuste täitmisega. Kannatanu M. V täitis võimuesindajana 11.10.2017 Viru Vanglas vanemvalvuri kohuseid, mis tulenevas tema ametijuhendist /Teenistusülesandetest p 4, 5/. Deniss Bodnja ähvardas kannatanut peksmisega, kui ta peaks tema kambrisse tulema. Kannatanul oli alus karta peksmise ähvarduste täideviimist, kuna Deniss Bodnja käitus agressiivselt ja oli ettearvamatu. Peale selle nähtub Viru Maakohtu 26.04.2018 otsusest ja karistusregistri väljavõttest, et Deniss Bodnja kannab sealhulgas karistust KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi, mis oli toime pandud vägivallaga ning varasemalt on teda karistatud ka röövimise eest, mis sisaldab samuti vägivalla elementi. Ähvarduse sõnakasutus ja süüdistatava isikut iseloomustavad andmed kogumis annavad aluse eeldada koosseisupärase kahju tekitamist. Ka objektiivse kõrvalseisja jaoks on esitatud ähvardus tõsiseltvõetav, sest Deniss Bodnjal oli reaalne võimalus ähvarduse täide viia. Ähvardused panid kannatanud muretsema, sest tema ütluste kohaselt, otsustas ta enda jaoks, et järgmiste tööalaselt kokkupuutumiseks Bodnjaga on ta eriti tähelepanelik ja valmis rünnakuks. Asjaolu, et samal päeval, peale ähvarduse esitamist, viis M. V D.Bodnja teise hoonesse, ei muuda asjaolu, et kannatanu pidas ähvardust reaalseks, sest kinnipeetavate saatmine ja ümberpaigutamine on valvuri üheks tööülesandeks ning valvur ei saa oma ülesannete täitmisest loobuda. Seega oli vägivallaga ähvardamine suunatud kannatanus hirmutunde tekitamisele ja kannatanu pidas ähverdust reaalseks. Seega on Deniss Bodnja poolt täidetud KarS § 274 lg 1 kuriteo objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Deniss Bodnja pani kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule 7 vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Deniss Bodnja teadlikult ja sihikindlalt ähvardas kannatanut peksmisega. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Toimepandud tegude eest tuleb süüdlasel ka seaduses ettenähtud karistust kanda. Ülaltoodu alusel on kohtul alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Deniss Bodnja süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi. IV Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). KarS § 274 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. Deniss Bodnja poolt toimepandud kuritegu oli suunatud võimuesindaja vastu. Deniss Bodnja on varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 1 kehtiv väärteokaristus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja 58 mõttes puuduvad. Arvestades, et varasem väärteokorras määratud rahatrahv on Deniss Bodnja poolt tasumata, arvestades Deniss Bodnja isikut (varem kriminaalkorras karistatud), kes pani uue kuriteo kinnipidamise kestel, ei leia kohus võimalust rahalist karistust Deniss Bodnjale määrata. Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale Deniss Bodnjale reaalne vangistus sanktsiooni minimaalse määra lähedases määras. Deniss Bodnja kannab karistust alates 28.03.
6. Kuna Deniss Bodnja pani käesoleva süüteo toime enne Viru Maakohtu 26.04.2018 otsuse tegemist, siis tuleb KarS § 65 lg 1 alusel suurendada eelmist, Viru Maakohtu 26.04.2018 otsusega mõistetud karistust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmisest väiksem, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti KarS § 274 lg 1 sanktsiooni keskmist määra (2 aastat 6 kuud) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, 8 et Deniss Bodnjat tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni minimaalsest määrast veidi suuremas määras. V Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: 1 CD-R plaat – jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 810 eurot, Deniss Bodnja kaitsja vandeadvokaadi Ahto Sirendi kaitsjatasu kohtumenetluses 556,92 eurot ja 824,40 eurot. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Sundraha jätta välja mõistmata hiljem tuvastatud konkurentsi tõttu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud ja ajakulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik 9