KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 21. jaanuar 2019 Kohtuasja number 1-18-8866 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Vladimir Strelniku tingim

§ 238lg 2 alusel vähendati V.

Strelnikule mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 26 päeva vangistust ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus. V. Strelnikule mõistetud ja ära kandmisele kuuluva liitkaristuse kandmist arvestati alates süüdistatava viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
3. augustist
4. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
5. jaanuaril
7. Tartu Maakohtu
8. detsembri
9. a määrusega jäeti V. Strelnik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
10. Maakohtu määruse kohaselt on V. Strelnikut korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on korduvalt kandnud ka vanglakaristust. Käesolevat karistust kannab V. Strelnik mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning sõiduki juhtimise eest vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguseta. Samalaadseid kuritegusid on kinnipeetav toime pannud ka varem. V. Strelnik kannab praegu karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel (Harju Maakohtu
11. juuni
12. a otsus, Harju Maakohtu
13. märtsi
14. a otsus ja käesolev Harju Maakohtu
15. novembri
16. a otsus). Vähetähtis ei ole seegi, et eelmise karistuse kandmiselt vabastas kohus V. Strelniku tingimisi enne tähtaega, kuid enne katseaja lõppu pani ta toime uue kuriteo. Õigusvastast käitumist on soodustanud joovastite tarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus.
17. Kuigi V. Strelnik kinnitas kohtuistungil, et ta on muutunud, on tema reegleid eirav käitumine jätkunud ka karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt on tal kolm kehtivat distsiplinarkaristust. Kinnipeetav ise ei pea neid kuigi oluliseks, kuid eeltoodu põhjal ei saa olla veendunud, et muutused, millele kinnipeetav viitas, on ka tegelikult toimunud. Karistuse kandmise ajal on V. Strelnik läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, mis on positiivne. Kuriteoriske maandvaid tegevusi on ta läbinud ka varem, kuid need ei ole soovitud tulemust andnud. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head, kuid ei erine oluliselt varasematest. Kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus ei ole hoidnud ära kuritegude toimepanemist ega ole seepärast määrava tähtsusega kuritegude ärahoidmisel tulevikus.
18. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et V. Strelniku vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetavale on korduvalt antud võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses ja tegeleda sõltuvusprobleemidega, kuid ta ei ole neid ära kasutanud. V. Strelnik on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka erinevate kohtuotsustega määratud katseaegadel. V. Strelniku varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole V. Strelnikust tulenevad kuriteoriskid lõplikult maandatud ja tema suhtumine kehtestatud reeglitesse ei ole piisavalt muutunud. Kinnipeetav tunnistas ka ise kohtuistungil, et suured muutused temas hakkasid toimuma alles hiljaaegu. Kohtu arvates tuleb V. Strelnikul karistust edasi kanda ja käituda edapidi rikkumisi toimepanemata. Seejärel saab kohus uuesti hinnata, kas muutused, millele süüdimõistetu kohtuistungil viitas, ka tegelikult toimunud on ja kas need on püsivad ning võimaldavad tema vabastamist enne karistuse lõpptähtaega. MÄÄRUSKAEBUS
19. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Strelnik, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
20. V. Strelnik leiab, et kantud karistus on olnud piisav, et end muuta. Ta märgib, et eelmine vangistus kulges ilma rehabiliteerivate tegevusteta, kuid seekord on kõik programmid läbitud. V. Strelnik on osalenud aktiivselt spordiüritustel ega toeta vangla subkultuuri. Tal pole olnud konflikte vanglaametnikega. V. Strelnik on nõus vabanema rehabilitatsioonikeskusesse. Ta soovib oma elutingimusi parandada ja peret toetada. Vanglas pole tal võimalik töötada ja võlgasid maksta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et V. Strelniku määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu

§ 390lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao sätteid, sh

§ 326

.

§ 326

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

1. Kolleegiumi hinnangul on V. Strelniku määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
4. Maakohus on V. Strelniku vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates V. Strelniku uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-7). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on V. Strelnikut positiivselt iseloomustavate asjaoludega arvestanud – kohus on pidanud positiivseks seda, et V. Strelnik on osalenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes ning tal on vabaduses elukoht, töökoht ja lähedased. Kolm kehtivat distsiplinaarkaristust viitavad aga sellele, et tema suhtumine kehtestatud reeglitesse ei ole muutunud. Arvestades lisaks seda, et V. Strelnikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta jätkas kuritegude toimepanemist ka eelmise ennetähtaegse vabastamise järel, leidis maakohus põhjendatult, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Seetõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine võimalik.
5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus V.

Strelniku määruskaebuse Tartu Maakohtu

1. detsembri
2. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3