1-19-1550/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-19-1550 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Valentina Michelson Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eduard Kravtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Eduard Kravtšenko, isikukood 38603293738, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 01.01.2019 ja lõpp 19.05.2021 Kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.11.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Eduard Kravtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Eduard Kravtšenkolt menetluskuluna riigituludesse 105,04 eurot (ükssada viis eurot 4 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700059000 ning selgitusse märkida „Eduard Kravtšenko, 1-19-1550, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 105,04 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt süüdimõistetu Eduard Kravtšenko kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Eduard Kravtšenkole, kaitsjale ja prokurörile. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1550 tunnistati Eduard Kravtšenko süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus mõistis Eduard Kravtšenkole lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.09.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Eduard Kravtšenkole lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust. Kohus luges Eduard Kravtšenko karistuse kandmise alguseks 01.01.
2. Viru Vangla esitas 15.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Kravtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Eduard Kravtšenko tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Eduard Kravtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Eduard Kravtšenko ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 14.11.2019 kohtuistungil selgitas Eduard Kravtšenko, et elektroonilise valve alla vabanemise korral asuks ta esialgu elama ühiselamusse ning tugiisik aitaks tal tööle asuda ning Töötukassas arvele võtta. Täpsustab, et ta on suhelnud oma tuttavatega ning teda võetakse tagasi ehitusfirmasse, kus ennegi töötas. Ta on vangistuses olles teadvustanud endale oma probleeme ning rohkem ta alkoholi tarvitama ei hakka. Eduard Kravtšenko lisab, et on valmis ravile minema (laseb ennast kodeerida). Tegemist on tema esimese vangistusega. Tahab elada normaalselt, parandada oma käitumist ning tööl käia. Vabanemise korral oleks valmis täitma kriminaalhooldaja poolt esitatud kohustusi, sh kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja leidis kohtuistungil, et Eduard Kravtšenkot on võimalik elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vabastada. Eduard Kravtšenkol on olemas vabanemisjärgne elukoht ning iseloomustusest nähtub, et tal oleks võimalus ka endisesse töökohta tööle asuda. Tööle asumine aitaks vähendada ohtu, et isik jääks sissetulekust ilma. Kaitsja nendib, et Eduard Kravtšenkot on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tõdeb sedagi, et isikule mõistetud vangistus on varasemalt asendatud üldkasuliku tööga. Samas on kaitsja hinnangul oluline, et tegemist on isiku esimese vangistusega ning kaitsja leiab, et just esimene vangistus on kõnealusel juhul preventiivset mõju avaldanud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski 2 vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eduard Kravtšenko kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku temale mõistetud karistusajast. Kinnipeetav on nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on formaalsed eeldused Eduard Kravtšenko ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla täidetud. Kohus võib asuda seisukohale, et Eduard Kravtšenko on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud, sest Eduard Kravtšenkot ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Positiivne on seegi, et Eduard Kravtšenko on vanglas osalenud riigikeele kursusel ja alates 06.06.2019 töötanud vanglas majandustöödel. Ka suhtlemisel on isik olnud positiivse hoiakuga ning valmis koostööks. Samas ei saa kohus asuda seisukohale, et kõik karistuse eesmärgid oleksid käesolevaks ajaks täidetud, sest kinnipeetava iseloomustusest selgub, et ülejäänud programmid ei ole tulenevalt individuaalsest täitmiskavast veel alanud. Kohtu hinnangul on äärmiselt oluline, et isik läbiks temale vangla poolt vajalikuks peetavaid tegevusi maandamaks isikust tulenevaid riske. Eduard Kravtšenkol on olemas vabanemisjärgne elukoht. Kasuks tuleb seegi, et kinnipeetava perekonnaliikmed on nõus kinnipeetavat peale vabanemist aitama. Eduard Kravtšenko avaldas kohtule kohtuistungil sedagi, et ta on motiveeritud tööle asuma ning kinnitas, et tal on võimalus asuda tööle ehitusfirmasse, kus töötas ka varasemalt. Samas vangla materjalidest vabanemisjärgset töökohta ei nähtu ning ka kohtule ei ole esitatud kõnealuse töökoha poolt garantiikirja, mistõttu kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas süüdimõistetu poolt avaldatud tööandja ka tegelikkuses isikule vabanemise korral töökoha tagaks. Isegi kui endine tööandja kinnipeetavale vabanemise korral tööd ei tagaks, oleks isikul võimalus võtta ennast Töötukassas töötuna arvesse. Samas peab kohus võtma arvesse, et töökoha puudumine võib Eduard Kravtšenko viia aga uuesti kuritegelikule teele, sest isik on ise tunnistanud, et just töö puuduse tõttu tarvitas ta alkoholi ning esines majanduslikke raskusi. Kohus on Eduard Kravtšenkole korduvalt andnud võimalusi kanda temale mõistetud karistusi vabaduses. Kohus karistas Eduard Kravtšenkot mootorsõiduki joobes juhtimise eest vangistusega, kuid andis talle võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all. Karistus oma eesmärki ei täitnud, sest Eduard Kravtšenko pani katseajal toime avaliku korra raske rikkumise ning ähvardamise. Seejärel asendas kohus Eduard Kravtšenkole mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, kuid isik pani ka üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo. Lisaks eeltoodule selgub vangla materjalidest, et varasemad kriminaalhooldused ei ole möödunud rikkumisteta, sest käitumiskontrolli ajal on esinenud registreerimiskohustuse rikkumisi ning alkoholi tarvitamist. Tõsi, isik kannab reaalset vanglakaristust esimest korda ning esimene vanglakaristus avaldab isikutele suurema tõenäosusega positiivsemat mõju. Samas näitab kinnipeetava varasem elukäik (registreerimiskohustuse rikkumised, kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine, uue kuriteo toimepanemine katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal) selgelt, et kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole seni isikut õiguskuulekalt käituma motiveerinud ning mõjutanud uutest kuritegudest hoiduma. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Eduard Kravtšenko puhul on endiselt kuritegude soodusteguriks alkohol. Eduard Kravtšenko on alkoholijoobes olles kasutanud enda vanemate suhtes füüsilist vägivalda ning karistusregistrist nähtub, et teda on karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et isik on motiveeritud edaspidi alkoholist hoiduma ning nõus minema alkoholiprobleemiga ravile, kuid kohus peab nentima, et 3 isik on proovinud oma alkoholiprobleemiga tegeleda ennegi (läbis 12.04.2013 LOP programmi, 14.04.2014 läbis võõrutuskuuri alkoholisõltuvusest vabanemiseks, 01.03.-23.04.2018 läbis sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening), kuid isik ei teinud alkoholitarvitamises vajalikke muudatusi ning pani alkoholijoobes toime uue kuriteo. Vangla on juhtinud tähelepanu sellelegi, et isik on ka varasemalt käitumiskontrolli ajal rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna isik on varasemalt rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning isiku varasemad katsed alkoholist loobumiseks ei ole avaldanud mingilgi määral mõju, siis ei pruugi ka sel korral kohustus mitte tarvitada alkoholi ja kodeerimine olla piisavalt mõjusaks vahendiks, et ära hoida vabaduses alkoholi tarvitamist ning sellest tingituna uute kuritegude toimepanemist Eduard Kravtšenko poolt. Kohus võtab kindlasti arvesse, et Eduard Kravtšenko kannab vanglakaristust esimest korda, tema käitumine karistuse kandmisel on olnud õiguskuulekas ning tal on vabaduses olemas elukoht. Samas annab tema varasemast elukäigust ja isikust lähtuv ohuprognoos kohtule piisavalt põhjust arvata, et kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega ei pruugi olla piisav, et isik edaspidi kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi nõuetekohaselt järgiks ning uutest kuritegudest hoiduks. Märkida tuleb sedagi, et praeguseks hetkeks on kinnipeetav kandnud ära veidi rohkem kui ühe kolmandiku temale karistuseks mõistetud 2 aasta 4 kuu 18 päeva pikkusest vangistusest ning vangla materjalidest selgub, et kõik programmid ei ole tulenevalt individuaalsest täitmiskavast veel alanud. Järelikult oleks ennatlik asuda seisukohale, et karistuse eesmärgid on käesolevaks ajaks täidetud ning isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk minimaalne. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Eduard Kravtšenko vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4