← Eesti

2-16-16684/64

Obsah (8)§ 436§ 438§ 232§ 162§ 177§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 31. detsember 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

19. Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

  1. Kohus peab õigeks korrata esmalt asjas tehtud vaheotsuses juba sedastatut: tegelikkuses on hagi esitatud alusel, et poolte vahel 17.04.2007 sõlmitud liitumislepingus nr 108/07 oli hageja liitumistasu valesti arvutatud, ja seda sõltumata hageja poolt esitatud alternatiividest. Samas on oluline, et kuigi lepingu punktis 5.
  2. kokkulepitud ja hageja poolt kahe arve alusel makstud liitumistasu 222 942.60 EEK (mille tasumises puudub vaidlus) osas vaidlus sel hetkel lepingu allkirjastamisega puudus, ei olnud tegemist lõpliku liitumistasuga ja seda järgmistel põhjendustel: 1) Lepingu p 5.
  3. nimetab kõnealust tasu esialgseks liitumistasuks; 2) Lõplik liitumistasu pidi lepingu punktide 2.
  4. – 2.
  5. kohaselt kujunema alles pärast rajatise (lepingu p 1.
  6. kohaselt reovee kanalisatsioon) valmimist. Siis pidi kostja saatma lepingu Lisa 1 ehk liitumise täpsustatud (korrigeeritud) summa (lepingu p 2.3.1.) kooskõlastamiseks hagejale ehk liitujale ning hagejal tekkinuks võimalus summadega 5 tööpäeva jooksul nõustuda või mitte nõustuda. Sellise lisa koostas ja esitas kostja alles menetluse lõppjärgus – täpsemalt oma 31.10.2018 menetlusdokumendi lisana. Nimetatud lisast (kostja on sellise koostanud ka lepingu sõlmimise ehk 17.04.2007.a seisuga) nähtub, et hageja tegelik liitumistasu pidanuks tagantjärgi omandatud teadmiste (eelkõige Laki 8 loobumine) tõttu olema oluliselt suurem. Kohus leiab, et kostja on mõistlikult ja õigusrahu hoidmise põhimõttest lähtuvalt jätnud liitumistasud hilisemalt korrigeerimata, arvestades ka asjaolu, et Papiniidu 5 kinnistu omanik panustas vabatahtlikult Laki 8 kinnistu liitumistasu eest, et kogu projekt seisma ei jääks. Eelnev aga ei tähenda, et kohus ei saaks liitumistasu õigsust kontrollida, hoopis teine on aga küsimus, millises ulatuses kohus seda teha saaks. 24

(30)Tsiviilasi nr 2-16-16684
  1. Vastavalt liitumislepingu punktile 1.
  2. olid liituva kinnistu (s.t hageja kinnistu Papiniidu 7) tehnilisteks näitajateks kinnistu pind 829,9 m2 ja hoonete suletud netopind 601,1 m
  3. Liituja taotles lepingu sõlmimist just punktis 1.
  4. toodud tehniliste näitajatega (leping p 4.1.). Pooled on lepingu allkirjastanud ning hiljem on hageja 06.01.2009 kostjaga lepingu nr 741 (nn teenuseleping, II kd tl 88-90) sõlmimisega vastavalt kehtinud eeskirja p 5.
  5. sätetele neid andmeid kinnitanud (vähemalt nimetatud lepingust ei nähtu mingeid eritingimusi, nagu oleks hageja kinnistu või hoonete pindalad muudetud). Hageja väide, et liitumisleping on sõlmitud 2008.aastal, ei vasta tõele, hageja enda esitatud 29.10.2007 kirjast nähtub, et taotleti juba sõlmitud lepingu lõpetamist ja uue sõlmimist, mida reaalselt aga ei tehtud. Millest nähtub hageja väide, et kostja kasutas hagejaga lepingu sõlmimisel teadvalt ebaõigeid arvutusi, ei ole selles valguses mõistetav. Oluline on märkida, et liitumislepingu p 2.
  6. järgi on lepingu aluseks kehtivad Pärnu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise ja sellega liitumise eeskiri, liituja (hageja) 20.02.2006 taotlus, liitujale väljastatud eeltingimused nr LT-40 (neid ei ole kohtumenetluses esitatud) ja OÜ Arcus Projekt töö nr
  7. Nende kõigi dokumentidega on liituja lepingu p 10.
  8. kohasel tutvunud ja nende sisust täielikult ja üheselt aru saanud. Lepingu eesmärgiks oli vastavalt selle punktile 3.
  9. muuhulgas liitumiseks vajalike rajatiste ehitus ja liitumistasu suurus ja selle tasumise kord. Kohus on äsjaviidatut kogumis hinnates veendumusel, et tagantjärele saaks liitumistasu suurust vaidlustada vaid juhul ja sellises osas, kui nt rajatise ehitusmaksumus oleks kujunenud teistsuguseks esialgselt planeerituga võrreldes või rajatise ehitamise ajal olnuks uusi liitujaid. Selliseid asjaolusid ei ole aga asja menetluses esile toodud. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuivõrd kõigi potentsiaalsete liitujate (Laki 8 langes ära) suhtes kohaldati ühesuguseid arvestuspõhimõtteid – kõigi liitujate pindalad võeti sama päeva seisuga, kõigiga sõlmiti sarnase sisuga lepingud, täpsustades igaühe puhul, milliseid rajatisi kellegi liitumiseks ehitada tuleb – siis ei saa alusandmeid nt pindalade või tööde etappide jagunemise osas tagantjärele muutma hakata. On loogiline, et sedavõrd suuremahuline trasside ehitus kestab kuid, mille jooksul võivad liitujate kinnistutel asuvate ehitiste pinnad muutuda, ehitised saada lammutatud, uued ehitised ehitatud jpm. See ei saaks aga muuta ja tingida tagantjärele uute ümberarvutuste tegemist algandmetes, sellisel juhul ei oleks tagatud liitujate õigustatud ootus sellele, et nende poolt juba tasutud summade (mille arvel ehitus toimus) arvutamise põhiliseks aluseks on nende endi kinnistute kohta esitatud andmed. Asjaolu, et erinevalt kehtinud eeskirjast lähtuti andmete kättesaadavuse nappusel ehitiste neto- , mitte brutopindaladest, kohtu seisukohta ei muuda, sest kõiki liitujaid koheldi ühetaoliselt. Pealegi sõlmiti kõigi liitujatega lepingud, kus liitujad ise allkirjadega andmete õigsust kinnitasid. VÕS §-s 76 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kõigi liitujatega sõlmitud lepingutes sätestatud liitumistasu on kontrollitav. Liitumistasu arvutamise aluseks on poolte poolt korduvalt viidatud Pärnu Linnavolikogu poolt määrusega nr 21 28.06.2001 kinnitatud “Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“. Liitujal oli võimalik ennem lepingu sõlmimist sellega tutvuda ja esitada omapoolsed vastuväited liitumistasu kujunemise metoodikale.
  10. Käesoleval juhul vastab rajatiste ehitamisega tegelenud Vändra MP OÜ-le tasutud summa kostja metoodikale liitumistasu arvutamisel, samuti ei tekkinud ehitamise käigus uusi liitujaid. Algandmed (dokumendid) on käesoleva menetluse käigus kostja poolt esitatud, samuti on kostja veenvalt põhjendanud, miks ja kuidas hageja liitumistasu on kujunenud (vt otsuse p 16.
  11. alapunktidega). Hageja vastuväited erinevate ehituslõikude maksumuste teistsuguseks jagamiseks liitujate vahel või mingite tööde mittearvestamiseks on kohtu hinnangul otsitud ega ole kooskõlas/parandatavad liitumistasu muutmise näol. Pumpla ehitus oli kogu kanalisatsiooni toimimiseks vajalik ja asjaolu, et seda selgesõnaliselt pooltevahelises lepingus ei märgita (kuigi sisaldub kanalisatsioonitrassi rajamise maksumuses), ei tähenda, et hageja 25
(30)Tsiviilasi nr 2-16-16684 selles osalema ei pidanuks. Sama kehtib ka elektripaigaldisega liitumise kohta, mis oli pumpla enda funktsioneerimiseks vajalik. Arusaamatu on hageja käsitlus tänavate taastamise osa väljajätmiseks projekteerimiskulude jaotusest, sest sellisel juhul pidanuks tänavate taastamise kulud üldse kostja ise kandma, mis teeb mõttetuks vee-ettevõtja tulukuse osa ja põhimõtte, et kogu ehitusmaksumuse peaksid kandma liitujad. Tänavate taastamise kulude jaotust teenuste liikide kaupa ei tulene kehtinud eeskirjast, kohtu hinnangul tuli tänavad taastada sõltumata sellest, millised ja mitu trassi kellelegi liitujatest selle alla ehitati (tänavate taastamise maksumus sellest ei muutu, vähemalt ei ole keegi seda esile toonud). Seega leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ühelgi alusel ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole hageja õigusi liitumistasu arvutamisel rikkunud. 23. Menetluskulud. Vastavalt

§ 162

lg 1 tuleb hagi rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on taotlenud menetluskulude hüvitamist järgnevalt (nimekiri ja taotlus III kd tl 72-76): 23.

  1. Tabel
  2. AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt AS-le Pärnu Vesi tsiviilasjas nr 2-1616684 esindamiseks sõlmitud kliendilepingu alusel osutatud õigusteenuse eest esitatud arved. Arve nr 89 97 164 Arve kuupäev 17.11.2016.a 15.12.2016.a 20.12.2017.a. Kokku Arve summa käibemaksu) 2070,2070,4800,8940,- (sisaldab Summa käibemaksuta 1725,1725,4000,7450,- Eeltoodust nähtuvalt on kostja kandnud käesolevas menetluses menetluskulusid kokku summas 8940 eurot (sisaldab käibemaksu), mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest. AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt osutatava õigusteenuse tunni maksumus on 120 eurot (hind sisaldab käibemaksu). Tegemist on kohtupraktikas põhjendatuks peetud tasumääraga (vt nt RKTKm 3-2-1-92-13, p 14). Lepingutasu on makstud seega kokku 74,5 tunni eest. AB Järve, Otti ja Partnerid poolt AS-le Pärnu Vesi osutatud õigusabiteenuse täpne spetsifikatsioon (konkreetsete tööde loetelu koos täpse ajaarvestusega) on esitatud alljärgnevas tabelis. 26

(30)Tsiviilasi nr 2-16-16684 Tabel
  1. AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt AS-le Pärnu Vesi esindamisel tsiviilasjas nr 216-16684 osutatud õigusteenuse sisu ja maht Pärnu Maakohtus kuni 06.04.2017.a. tehtud kohtuotsuseni (vaheotsus). Osutatud õigusteenuse sisu Õigusteenuse maht (tundi) Hagimaterjalidega tutvumine, õiguslik analüüs 5t Konsultatsioonid kliendi esindajaga seonduvalt hagis ja lisades esitatud 4 t faktiväidetega Kaasuse põhiselt kohtupraktikaga tutvumine (sh aegumine) 3,5 t Hagivastuse koostamine 9t Hageja seisukoha, hagi täpsustusega ja lisadega tutvumine, sh õiguslik 4,5 t analüüs Vastavalt 30.01.2017.a. kohtunõudele seisukoha koostamine aegumise 4 t küsimuses Seisuga 13.02.2017 kokku 30 t Tabel
  2. AB Järve, Otti ja Partnerid poolt AS-le Pärnu Vesi esindamisel tsiviilasja apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenuse sisu ja maht alljärgnevas tabelis. Osutatud õigusteenuse sisu Õigusteenuse maht (tundi) Apellatsioonkaebuse koostamine (sh maakohtu otsuse ja asja materjalide 8 t täiendav analüüs, konsultatsioon kliendiga) Vastustaja apellatsioonivastusega tutvumine, analüüs 0,5 t Apellatsioonimenetluses seisuga 28.09.2017 kokku 8,5 t Kuigi apellandi/kostja lepingulise esindaja poolt osutatud tegelik õigusteenuse ajaline maht on apellatsioonimenetluses olnud 8,5 tundi, saab apellant taotleda menetluskulu väljamõistmist asja apellatsioonimenetluses vaid summas 450 eurot (4,5 tunni eest) – s.t vaid osas, mis ületab õigusteenuse mahtu (30 tundi) maakohtu menetluses. Tabel
  3. AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt AS-le Pärnu Vesi esindamisel tsiviilasjas nr 216-16684 osutatud õigusteenuse sisu ja maht Pärnu Maakohtus alates 19.01.2018.a. kuni 07.12.2018.a. Osutatud õigusteenuse sisu Õigusteenuse maht (tundi) 19.01.2018.a. Vastuväite koostamine, esitamine kohtu tegevusele. 1t 26.01.2018.a. Taotluse koostamine, esitamine tõendite esitamise tähtaja 0,5 t muutmiseks. Hageja 29.01.2018.a. seisukohaga, maakohtu 22.02.2018.a. määrusega 0,5 t tutvumine. 05.03.2018.a. Hageja taotletud tõenditega tutvumine, kaaskirja koostamine, 1 t esitamine kohtule. 12.03.2018.a. kohtueelistungiks ettevalmistamine, sh konsultatsioonid 4,5 t kliendiga, materjalidega tutvumine. 13.03.2018.a. eelistungil esindamine. 1t 27
(30)Tsiviilasi nr 2-16-16684 20.03.2018.a. eelistungi protokolliga tutvumine, konsultatsioon kliendiga. 26.03.2018.a. konsultatsioon kliendiga seonduvalt kohtu poolt täiendavate dokumentide esitamise nõudmisega, täiendavate tõenditega tutvumine, kaaskirja koostamine, esitamine koos tõenditega kohtule 28.03.2018.a. Hageja 16.04.2018.a. seisukoha ja taotlustega tutvumine, õiguslik analüüs, konsultatsioon kliendiga. Maakohtu 20.04.2018.a. ja 04.05.2018.a. kirjade ja 08.05.2018.a. kohtumäärusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga. 25.05.2018.a. kostja seisukoha koostamine, esitamine. Hageja 31.05.2018.a. seisukoha, nõude täpsustusega tutvumine, õiguslik analüüs, konsultatsioon kliendiga. Ettevalmistus 07.06.2018.a. eelistungiks, materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga 07.06.2018.a. eelistungil esindamine. Eelistungi protokolliga tutvumine, konsultatsioon kliendiga. 27.06.2018.a. konsultatsioon kliendi seadusliku esindaja ja töötajatega seonduvalt 06.07.2018.a. kostja seisukoha esitamisega. 06.07.2018.a. kostja seisukoha koostamine, esitamine. Hageja 23.08.2018.a. seisukoha ja tõenditega tutvumine, õiguslik analüüs, konsultatsioon kliendiga. Ettevalmistus 31.08.2018.a. eelistungiks, materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga 31.08.2018.a. eelistungil esindamine. Eelistungi protokolliga tutvumine, konsultatsioon kliendiga. 28.09.2018.a. kostja seisukoha koostamine, esitamine, kliendi poolt esitatud tõendite analüüs, konsultatsioon kliendiga. Hageja 22.10.2018.a. seisukohtade ja tõenditega tutvumine, õiguslik analüüs, konsultatsioon kliendiga. 31.10.2018.a. kostja seisukoha koostamine, täiendavate tõendite esitamine, kliendi esitatud tõendite analüüs. Ettevalmistus 02.11.2018.a. eelistungiks. 02.11.2018.a. eelistungil esindamine. Eelistungi protokolliga tutvumine, helisalvestise kuulamine. 07.12.2018.a. kostja lõplike seisukohtade koostamine, esitamine. Maakohtus 19.01.2018.a. kuni 07.12.2018.a. kokku 1t 2,5 t 1t 1t 1,5 t 1,5 t 3,0 t 2t 0,5 t 3t 14 t 1,5 t 3t 1,5 t 0,5 t 5,5 t 1,5 t 3,5 t 2,5 t 1,5 t 2t 5t 67,5 t Kuigi kostja lepingulise esindaja poolt osutatud tegelik õigusteenuse ajaline maht on olnud kohtumenetluses kokku 106 tundi, saab kostja taotleda menetluskulu väljamõistmist vaid summas 7450 eurot (74,5 tunni eest) – s.t õigusteenuse eest tegelikult makstu ulatuses. Kuna AS Pärnu Vesi on käibemaksukohustuslane, nõuab kostja õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta summadelt. Tuginedes

§ 177

  1. lõikele palub kostja mõista hagejalt välja kostja kasuks ka viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. 23.
  2. Hageja on esitanud seisukoha kostja menetluskulude taotluse osas järgmisena (III kd tl 81-82): Pärnu Maakohtu 06.04.2017 vaheotsusega jäeti rahuldamata kostja Pärnu Vesi OÜ taotlus nõude aegumise kohaldamiseks ning otsustati menetlus jätkata. Tallinna Ringkonnakohtu 28

(30)Tsiviilasi nr 2-16-16684 11.10.2017 otsusega jäeti maakohtu otsus jõusse, s.t maakohus jätkas menetlusega. Menetluskulude jaotust pidi maakohus otsustama asjas tehtavas lõpplahendis. Hageja on seisukohal, et kuna vaheotsuse näol on tegemist iseenesest eraldi menetlust lõpetava lahendiga, siis menetluskulud, mida on pooled kandnud kuni vaheotsuse jõustumiseni, tuleb jaotada vastavalt vaheotsuse tulemusele. Kuna vaheotsusega jäeti kostja taotlus hagi rahuldamata jätmiseks nõude aegumise tõttu rahuldamata, siis menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetlusdokumendi tabeli 2 ja 3 järgi selle menetluse menetluskuluks kokku on 38,5 tundi, mida hageja ei pea põhjendatuks, välja arvates hagiavaldusega tutvumine, milleks põhjendatuks võiks lugeda 3,0 tundi, kuna hagiavalduse asjaolud olid kostja esindajale enne teada, kuna pooled pidasid pikad läbirääkimised enne kohtumenetluse algust (põhjendamata 35,5 t). Tabeli nr 4 osas märgib hageja: 19.01.2018.a. Vastuväite koostamine, esitamine kohtu tegevusele – 1,0 t; 26.01.2018.a. Taotluse koostamine, esitamine tõendite esitamise tähtaja muutmiseks – 0,5 t Hageja 29.01.2018.a. seisukohaga, maakohtu 22.02.2018.a. määrusega tutvumine – 0,5 t Kokku 2,0 t - ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna kohus jättis vastuväite rahuldamata ning sellele ei ole võimalik edasi kaevata. 12.03.2018.a. kohtueelistungiks ettevalmistamine, sh konsultatsioonid kliendiga, materjalidega tutvumine – 4,5 t – ei ole põhjendatud, kuna ei olnud midagi uut hageja poolt esitatud, kostja aga eelistungil ei osanud vastata mitme asjaolu kohta, mida ei oleks juhtunud, kui kostja oleks eelistungiks ette valmistunud. Põhjendatuks võib lugeda 1,0 t (põhjendamata 3,5 t). Ettevalmistus 07.06.2018 eelistungiks, materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga – 3,0 t – ei ole põhjendatud olukorras, kus kostja on alles tutvunud hageja 31.05.2018 menetlusdokumendiga (ajakulu 1,5 t), mis oli põhiliseks materjaliks, kuna sellele tuli eelistungil mingil määral vastata. Põhjendatud võiks olla 1,5 t (põhjendamata 1,5 t). Kostja 06.07.2018 seisukoha koostamine, esitamine – 14,0 t – ilmselgelt ebamõistlikult suur olukorras, kus kostjal pidid kõik arvutused ja algandmed olemas olema ja oma arvutustes ei ole kostja lükanud ümber hageja arvutusi, vaid tegi enda arvutused kostja pakutud valemi järgi. Põhjendatud võiks olla 2,5 t nagu hagejale 31.05.2018 menetlusdokumendi koostamisel (põhjendamata 11,5 t). Ettevalmistus 31.08.2018 eelistungiks, materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga – 3,0 t – ei ole põhjendatud olukorras, kus kostja on alles tutvunud hageja 23.08.2018 menetlusdokumendiga (ajakulu 1,5 t), mis oli põhiliseks materjaliks. Põhjendatud võiks olla 1,5 t (põhjendamata 1,5 t). Ettevalmistus 02.11.2018.a. eelistungiks – 2,5 t – ei ole põhjendatud olukorras, kus kostja on alles ise koostanud 31.10.2018 seisukoha (ajakulu 3,5 t), millele eelistungil on tuginetud. Põhjendatud oleks 1,0 t (põhjendamata 1,5 t). 07.12.2018.a. kostja lõplike seisukohtade koostamine, esitamine – 5,0 t – ei ole põhjendatud, kuna kostja lõplik seisukoht põhineb uutel vastuväidetel, mida esitada ei saa, samuti esitatakse uus tabel arvutusega, mille kohta ei ole hagejal enam võimalik seisukoha võtta. Põhjendatud oleks 3,0 t nagu hagejal (põhjendamata 2,0 t). 29
(30)Tsiviilasi nr 2-16-16684 23.3. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub hagejaga selles, et kõik aegumise vastuväitega (sh vaheotsuse apellatsioonimenetlus) seonduv tuleb jätta kostja kanda, sest vastavat väidet kohus ei rahuldanud. Arvestades hagi lõppastmes rahuldamata jätmist ei tähenda see, et kohus peaks hageja menetluskulusid selles osas põhjendatuks pidama, samuti ei nõustu kohus hagejaga, et kuni 19.01.2018 ehk tabelini 4 oli kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu esindajale üksnes 3 tundi. Hagiga tutvumine, konsultatsioonid kliendiga, kohtupraktikaga tutvumine, hagivastuse koostamine ja hagi täpsustusega tutvumine (tabelist 2) on kindlasti aktsepteeritav osas, milles see haginõude aegumist ei puuduta. Nimetatud osas on kostja ajakuluks märgitud 26 tundi. Kohus peab põhjendatuks sellest 10 tundi, arvestades asjaolu, et poolte läbirääkimised toimusid enne hagimenetlust pikka aega (seda on ka otsuses kirjeldatud) ning et kostja 12leheküljeliselt hagivastusest on aegumisele või seadusesätete tsiteerimisele pühendatud enam kui pool. Seisukoha koostamine aegumise küsimuses (4 tundi) ja apellatsioonimenetluses kantud ajakulu (8,5 tundi) ei ole eelviidatud põhjusel vajalikud ega põhjendatud. Tabeli 4 osas ei ole põhjendatuks ajakuluks kohtu hinnangul - 19.01.2018 vastuväite koostamise, sellele hageja 29.01.2018 esitatud seisukohaga ja kohtu 22.02.2018 määrusega tutvumise kulu 1,5 tundi, sest vastuväidet ei rahuldatud - 12.03.2018 kohtueelistungiks ettevalmistamine on põhjendatud 1 tunni osas, taotluses märgitud 4,5 tundi on ülepaisutatud, liiatigi on hageja õigesti märkinud, et kostja ei osanud istungil mitmele küsimusele vastata. Muus osas on kostja ajakulu vastavuses kohtueelistungitel toimunuga, nendeks ettevalmistamisega ja esitatud menetlusdokumentidega. Hageja sellekohased vastuväited ei ole põhjendatud – 13.03.2018 istungile järgnevatel istungitel toimus asjas sisuliste asjaolude selgitamine, mis kindlasti vajasid igakordset põhjalikku ettevalmistust juba põhjusel, et asjas on esitatud hulgaliselt faktilisi asjaolusid ja (ümber)arvutusi, sisuliselt oli iga eelistungi alguseks olukord nii hageja faktiväidete kui arvutuste ja kostja positsiooni seisukohalt muutunud. Võrdlemiseks hageja enda menetlusdokumentide koostamiseks/ettevalmistamiseks kulunud ajaga ei ole alust. Kostja 06.07.2018 16-leheküljeline menetlusdokument võis kohtu hinnangul vajada 14-tunnist ajakulu, sest lisaks arvutustele sisaldas see ka põhjalikku kirjeldust kogu liitumistasu määramisega seotud ehitustegevuse ja planeerimise kohta. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 72,5 tunni ulatuses (10 + (67,5 – 5)). Tunnihind käibemaksuta 100 eurot on kohtupraktikas advokaatide puhul aktsepteeritud määr. Seega on kostja põhjendatud õigusabikulu 72,5 x 100 = 7250 EUR. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on sellise taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 30

(30)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.