← Eesti

2-19-3942/17

Obsah (17)§ 153§ 172§ 158§ 110§ 146§ 132§ 65§ 162§ 86§ 168§ 150§ 171§ 23§ 66§ 169§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-3942 Tsiviilasi M Pi pankroti

§ 153

lg l p 2 märgitud II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: Jrk Saamata jäänud nõue eurodes Võlausaldaja nimi nr

  1. xxx OÜ 1 182,02
  2. Kohtutäitur Katrin Vellet 141
  3. xxx OÜ 542,18
  4. xxx AS 532,68
  5. AS xxx 4 166,67
  6. xxx AS 5 838,71
  7. OÜ xxx 565,48
  8. xxx OÜ 626,23 Võlausaldajatel on jäänud

§ 153

lg l p 3 märgitud III rahuldamisjärgus tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: Jrk Saamata jäänud nõue eurodes Võlausaldaja nimi nr

  1. xxx OÜ 1 500
  2. Vabastada pankrotihaldur Indrek Lepsoo tema kohustustest M Pi pankrotimenetluses pärast M Pi pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist.
  3. Määrata M Pi pankrotihalduri Indrek Lepsoo töötasuks 1 056 eurot (sh käibemaks).
  4. Määrata M Pi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
  5. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ INC Partner (registrikood 11008111, arveldusarve nr XXX).
  6. Välja mõista M Pilt pankrotihalduri tasu menetlusabi korras mittehüvitatavas ulatuses, so summas 579,60 eurot, büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ INC Partner (registrikood 11008111, arveldusarve nr XXX).
  7. Algatada M Pi (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  8. Kohustada M Pit esitama kohtule iga-aastaselt aruanne

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Harju Maakohtu 31.05.

  1. a määrusega kuulutati välja M Pi pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 13.12.
  2. a esitas pankrotihaldur kohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. M Pi pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

§ 158

lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. M Pi pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 18.09.2019. a üheksa võlausaldaja nõuded kogusummas 15 094,97 eurot, millest

§ 153

lg 1 p 2 rahuldamisjärgus 13 594,97 eurot ja

§ 153lg 1 p 3 rahuldamisjärgus 1 500 eurot.

Võlgnik võlausaldajate nõuete tunnustamisele vastuväiteid ei esitanud. Tunnustatud nõuete osas ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga moodustasid rahalised vahendid arvelduskontodel 1,13 eurot. Võlgniku varaks oli 10% suurune osalus xxx OÜ-s (mittetegutsev ettevõte, vara puudub). Haldur müüs osalust avalikul elektroonilisel enampakkumisel. Enampakkumised alghindadega 100 eurot ja 50 eurot nurjusid ostuhuviliste puudumise tõttu. Osalus õnnestus müüa enampakkumisel alghinnaga 25 eurot. Võlgnik asus alates 15.07.2019. a tööle xxx OÜ-s xxx ning tema töötasu arvestatakse töölepingu kohaselt tükitöö alusel. Võlgniku arvelduskontole laekus augustis poole kuu töötasuna 188 eurot, septembris 482 eurot, oktoobris 600 eurot, novembris 560 eurot ja detsembris 600 eurot. Võlgniku töötasust on olnud võimalik arvata pankrotivara hulka 140 eurot. 2 Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks olnud võimalik esitada tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid tulenevalt

§ 110-114.

Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Ajutise pankrotimenetluse kulud koos tasumisele kuulunud maksudega moodustasid kokku 720 eurot, mis on kinnitatud ja tasutud osaliselt, summas 476,40 eurot, riigi vahenditest vastavalt Harju Maakohtu 31.05.2019. a määrusele. 165 euro ulatuses on ajutise menetluse kulud tasutud pankrotivara arvelt, 78,60 euro ulatuses on ajutise menetluse kulud tasumata. Jooksvad kulud ja massikohustused M P pankrotimenetluses puuduvad. Pankrotivarast tasumata kulud: Haldur on menetluse käigus viinud läbi järgmised suuremad toimingud: pankrotiteate koostamine ja võlausaldajatele edastamine – 0,25 h; võlgniku arvelduskonto ülevõtmine pangakontoris – 0,5 h; nõudeavalduste koondamine, registreerimine, kontrollimine – 0,75 h; pankrotivara nimekirja koostamine – 0,25 h; võlausaldajate I üldkoosoleku läbiviimine ja protokollimine – 0,75 h; nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine ja protokollimine – 0,75 h;

§ 132

aruande koostamine ja kohtule esitamine – 1 h; jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine – 2 h; võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimine ja protokollimine – 0,75 h; lõpparuande koostamine ja kohtule esitamine – 3 h; suhtlus võlgniku ja võlausaldajatega menetluse kestel – 0,5 h; elektroonilise toimiku pidamine – 0,5 h. Tunnitasu arvestuses moodustab halduri tasu kokku 880 eurot (11 tundi tunnitasuga 80 eurot), millele lisandub käibemaks 20% summas 176 eurot. Haldur taotleb talle tasu määramist TsMS §-st 183 ja

§ 65lg-st 11 tulenevalt menetlusabi korras.

Andmed pandiesemete müügist saadu kohta ja andmed müümata pankrotivara kohta: M P pankrotimenetluses ei tunnustatud pandiõigusi, mistõttu ei ole olnud laekumisi pandiesemete müügist. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise hetke seisuga puuduvad M P pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused. Võlausaldajate üldkoosolek on andnud nõusoleku M P pankrotimenetluse lõpetamiseks. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: M P pankrotimenetluses on puudunud võimalused jaotiste alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja M P võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Kuna M P pankrotimenetluses pankrotitoimkonda moodustatud ei ole, on kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud kooskõlastatud vajadusel võlausaldajate üldkoosolekuga. Suurmate pankrotimenetluses tehtud toimingutena võib välja tuua halduri tegevuse seoses võlgniku varade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamisega. Pankrotihaldur on teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest, koostanud pankrotivara nimekirja, korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimise ja protokollimise, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud

§ 132kohase ettekande, jaotusettepaneku ja käesoleva lõpparuande.

Haldur on menetluses kogunud kokku võlgniku nõuded, need läbi töötanud, küsinud juurde täiendavat informatsiooni ja esitanud võimalikud vastuväited. Haldur on viinud läbi kõik muud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning esitanud kohtule lõpparuande M P pankrotimenetluse lõpetamiseks. Puuduvad võimalused pankrotivara suurendamiseks ning võlausaldajate üldkoosolek on andnud nõusoleku pankrotimenetluse lõpetamiseks. 3 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbi vaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: M P pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud ühtegi hagi ega osalenud nõude tunnustamisega seotud kohtuvaidlustes.

§ 162

lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, so M P poolt võetud laenukohustused, jättes seejuures hindamata oma reaalsed võimalused kohustuste tagasimaksmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab haldur olemasolevate andmete põhjal hiljemalt 2017. a teise poole, millisest perioodist alates on võlausaldajad oma nõuete täitmiseks pöördunud kohtutäiturite poole ning millised nõuded on võlgnikul tänaseni tasumata.

§ 158

lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne

§ 86

sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas

§ 86lg-ga 2 17.06.2019.

a.

§ 158

lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (

§ 158lg 6).

02.01.

  1. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda M Pi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1 135 eurot, maksmise tähtajaga 10.01.
  2. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.

§ 168

sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 65

kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 150

lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 80 eurot ning palub määrata halduri töötasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot. Kuivõrd pankrotimenetluses vara puudub, palub pankrotihaldur määrata pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, ülejäänud osas, summas 579,60 eurot, mõista välja võlgnikult. Tasu palub haldur mõista välja halduri büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ INC Partner. M Pi võlausaldajate 11.12.2019. a üldkoosolek on otsustanud nõustuda pankrotihalduri poolt esitatud 4 halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega tunnitasu arvestuses koos käibemaksuga summas 1 056 eurot, võlgnik oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 23

lg 1-3.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku M Pi kanda. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 02.01.2020. a üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

M Pi võlausaldajate 11.12.2019. a üldkoosolek on otsustanud teha kohtule ettepanek võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning pankrotihaldur on kohtule edastanud ka võlgniku nõusoleku tema nimetamiseks enda usaldusisikuks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 172

lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik

§ 173lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata 5 sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.