4-19-5910 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-5910 (2302,19,015720) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Janek Raudsiku kaebus

§ 201lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 135 trahviühiku ulatuses, s.o summas 540 eurot. Menetlusalune isik: Janek Raudsik, ik: 37402182247, elukoht: xxxx. Kaebuse esitaja RESOLUTSIOON

3. Jätta Janek Raudsiku kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 24.10.2019 otsusele nr 2302,19,015720 Janek Raudsiku karistamises LS §

§ 201lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 135 trahviühiku ulatuses, s.o summas 540 eurot VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos selle lisadega kaebuse esitanud isikule. Määruse koopia saata kaebuse esitanud isikule väärteootsuses märgitud menetlusaluse isiku elukoha aadressile. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 189, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Väärteoasjas kohus tuvastas: Kuivõrd kohtule esitatud kaebus ei vastanud VTMS § 115 sätestatud kaebusele esitatavatele nõuetele, pidi kohus kohtuväliselt menetlejalt välja nõudma väärteotoimiku, et teada saada kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Samuti ei olnud kaebusesse märgitud kohustuslikke andmeid kaebuse esitaja elukoha, kontakttelefoni ega elektronposti aadressi kohta. Kaebuse esitaja kontaktide kohta võis teha vaid järeldusi kaebusele lisatud menetlusdokumentide ja ümbriku tagaküljele tehtud kirje põhjal. Kohtule väljastatud väärteotoimikust nähtuvalt karistati kaebuse esitajat kohtuvälise menetleja 24.10.2019 otsusega LS §

§ 201lg 1 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja LS § 201 lg 1 sanktsiooni kohaldades rahatrahviga 135 trahviühiku ulatuses, s.o summas 540 eurot, milline summa tuli tasuda otsusele kaebuse esitamise 15-päevase tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 19.11.

1. Lisaks sellele oli vaidlustatud otsuses märgitud edasikaebamise kord, mille kohaselt võis otsusele esitada kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 19.11.
2. Kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei esita käesoleva otsuse peale kaebust ja rahatrahvi ei ole tähtaegselt täies ulatuses tasutud, pööratakse otsus VTMS § 203 lõikes 2 sätestatud korras täitmisele. 25.11.2019 laekus posti teel Harju Maakohtule kaebus alljärgneva sisuga. Käesolevaga esitan kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgruppi otsuse peale kuna liiklus politsei koostas 27.09.2019 väärteoprotokolli 20190927345201 kus süüdistab mind LS 227 lg 3; LS § 242 lg 1 rikkumises, koostab protokolli ja lasi edasi sõita. 03.10.2019 helistas sama inimene ja soovis minuga kokku saada. Sain kokku ja samas sain uue süüdistuse. Ootasin juba kolmandat korda süüdistuse. Ehk kaks süüdistust ühe asja pärast. Ma ei vaidle vastu, et rikkusin seadust, aga kui politsei juba ise ei saa aru millist – pöördun Teie poole. Käesolevaga palun Teid:
3. Süüdistada mind ja karistada LS § 227 lg 3; LS § 242 lg 1 järgi.
4. Jaotada rahatrahv 6 (kuueks) kuuks. Kaebuse koostamise kuupäevaks on märgitud 19.11.
5. Kohtu seisukoht: Väärteoasjas koostatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud 27.09.2019 ning väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 28.10.
6. Väärteoprotokollile on 27.09.2019 alla kirjutanud ka menetlusalune isik. Samast väärteoprotokollist nähtuvalt on VTMS § 68 lg 2 korras väärteoprotokolli täiendatud väärteo kvalifikatsiooni ja lühikirjelduse osas ning täiendatud väärteoprotokolli on menetlusalusele isikule tutvustatud 03.10.2019, mida on menetlusalune isik ka oma allkirjadega kinnitanud. Täiendatud väärteoprotokollis on muudetud ka lahendi kohtuvälise menetleja juures kättesaadavuse kuupäeva, märkides selleks 04.11.
7. Kohtule esitatud kaebuse lisadena esitatud nii esialgne kui ka täiendatud väärteoprotokolli koopia viitavad sellele, et menetlusalune isik on nii esialgse kui ka täiendatud protokolli kätte saanud. Kuivõrd menetlusalune isik sai protokolli ärakirja kätte VTMS § 70 lg 1 sätestatud korras, siis oli menetlusalune isik teadlik kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seejuures nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalune soovib, et lahend saadetakse tema poolt avaldatud eposti aadressile. Vastavalt VTMS § 114 lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seetõttu, arvestades täiendatud väärteoprotokolli kantud andmeid, ei saanud tekkida olukorda, et menetlusalune isik ei tea millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse lisana esitatud täiendatud väärteoprotokollist nähtuvalt oli selleks kuupäevaks 04.11.2019, millisest kuupäevast algas ka kaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg. Kaebuse lisana esitatud vaidlustatud otsusest nähtuvalt oli kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 19.11.
8. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma kui ta ei ole avaldanud soovi otsust kätte saada muul viisil, s.o elektroonilise posti kaudu. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (3-1-1-83-08). Seega oli 2 menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada. Kui menetlusalune isik ei pea vajalikuks otsusele järele minna, võtab ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik soovinud lahendi kättesaamist eposti teel. Seega sõltub tähtaegadest kinnipidamine menetlusaluse isiku enese huvist tutvuda elektronposti sisuga. Kohtule esitatud kaebuses on märgitud kaebuse koostamise ajaks 19.11.2019, s.o väärteootsuses märgitud kaebuse esitamise viimane tähtaeg. Samas nähtub postiasutuse templist, et kaebuse postitamise kuupäevaks on 22.11.2019, s.o kaebuse esitamise tähtajast oli postitamise kuupäevaks möödunud kolm päeva. Vastavalt KrMS § 171 lg 3 sätetele lõpeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. Kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli vaidlustatud otsuse kohaselt 19.11.2019, mis oli teisipäev ning kaebuse postitamise kuupäevaks oli 22.11.2019, mis oli reede. Seega ei langenud kaebuse esitamise tähtaeg 19.11.2019 puhkepäevale. KrMS § 171 lg 7 kohaselt ei ole tähtaega mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidevahendi kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Käesoleval juhul on kaebus postitatud kolme päeva möödudes kaebuse esitamise lõpptähtajast, mistõttu on kaebus esitatud pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist. Kohtule esitatud kaebuses ei ole tähtaja ennistamise taotlust esitatud, kuigi kaebuse esitaja pidi aru saama, et ta postitab kaebuse ajal, mil kaebetähtaeg on mööda lastud ja seda tähtaega ei muuda ega ennista kaebusele märgitud kuupäev. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses. Juhul, kui kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt ennistanud, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ja toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise (3-1-1-55-10). Seega ei saa kohus kaebust läbi vaatama asuda, kuivõrd kaebuse esitaja on kaebetähtaja mööda lasknud ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, ei saa kohus seda tähtaega omal initsiatiivil ennistada. Kuivõrd VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia 3 kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-152-05, 3-1-1-5-07). Käesoleval juhul ei ole aga kaebetähtaja möödalaskmise põhjusi kohtule esitatud. Seega ei saa kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel olla ka selliseid mõjuvaid põhjusi, mida saaks hinnata objektiivsetena. Kuivõrd aga kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole, puudub vajadus seda ka täpsemalt analüüsida. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisest kolme päeva möödudes ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, tuleb vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia, tagastades kaebuse selle esitanud isikule. Kuna kaebus on kohtule saadetud posti teel, tagastab kohus kaebuse koos selle lisadega kaebuse esitajale samuti posti teel. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4