Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 3

1-19-10095 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 20. jaanuaril 2020.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-19-10095 (19230200424) Koht

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav Raimo Riiga/Riga, isikukood: 37712180299, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidusega, hetkel ei tööta, elukoht: xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 06.07.2019.a kell 04:59 kuni 06.07.2019.a kell 16:20, tõkendit kohaldatud ei ole; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p 1; § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;

§-dest 68 lg 1; § 74 lg 1, 3; § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p.p 2, 21 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Raimo Riiga/Riga

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 5 (viie) kuu pikkuse vangistusega. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Raimo Riiga/Riga karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 06.07.209.a kell 04:59 kuni 06.07.2019.a kell 16:20 s.o 1 (üks) päev vangistust, seega ärakandmata karistuseks Raimo Riiga/Rigal on 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et Raimo Riiga/Rigale mõistetud ärakandmata karistus 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust tuleb jätta täielikult tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele tingimusel, et Raimo Riiga/Riga ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

4. Kohustada Raimo Riiga/Rigat käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:  elama alalises elukohas aadressil: xxx; 1  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. Juhindudes

§ 75

lg 2 p.p 2 ja 21 kohustada Raimo Riiga/Rigat temale määratud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja alkoholi.

1. Määrata Raimo Riiga/Riga katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. Raimo Riga katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 20.01.2020.a.
3. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 käesolevas kriminaalasja materjalide juures olev 1 CD plaat, kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.
4. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Raimo Riigalt/Rigalt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.(kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot;  kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabiteenuse eest kogusummas 162.- (ükssada kuuskümmend kaks) eurot;  joobeseisundi tuvastamisega seotud ekspertiisikulud kogusummas 183.(ükssada kaheksakümmend kolm) eurot;
5. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb Raimo Riiga/Rigal tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel Raimo Riiga/Rigale e-posti teel aadressile: xxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Raimo Riiga/Riga on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 06.07.2019.a täpselt tuvastamata kellaajast, kuid kuni kella 04.59-ni ajal Tallinnas, xxx juurest kuni xxx maanteelt xxx tee ja xxx tee vahelise alani, mootorsõidukit xxx, registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,98 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik lugem 0,89 mg/l ning tema uriinist leiti amfetamiini, metamfetamiini, diasepaami, nordasepami ja alprasolaami) ning kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis vastu liiklusmärgi- ja fooriposti põhjustades sellega liiklusmärgi- ja fooriposti lõhkumise. Sellise käitumisega rikkus Raimo Riiga/Riga liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid. Kuigi Raimo Riiga/Riga rikkus oma käitumisega ka liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis

§ 3

lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu on liiklusseaduse § 223 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus lõpetatud. Seega pani Raimo Riiga/Riga toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

09. detsembril 2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Grete Vahtra, süüdistatav Raimo Riiga/Riga ja tema kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et prokurör nõuab kohtus Raimo Riiga/Riga süüdi tunnistamist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja viimase karistamist märgitud kuriteo toime panemise eest 5 kuu pikkuse vangistusega. Juhindudes

§ 68

lg 1 arvestatakse Raimo Riiga/Riga karistusaja hulka viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg ja nimelt 06.07.2019.a s.o 1 päev vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Raimo Riiga /Rigale 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Samuti taotletakse

§ 74

lg 1, 3 sätete kohaldamist s.t jätta Raimo Riiga/Rigale mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Raimo Riiga/Riga ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib temale katseajal

§ -dest 75 lg 1 p.p 1-6 ja § 75 lg 2 p.p 2, 21 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ja nimelt kohustada Raimo Riiga/Rigat: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes

§ 75

lg 2 p 2, 21 taotleb prokurör kohtult kohustada Raimo Riiga/Rigat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja alkoholi. 3 Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot, menetluskuluna joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud ekspertiisikulud kogusummas 183.- eurot ning kaitsjatasu temale kohtueelsel uurimisel õigusabiteenuse osutamise eest kogusummas 162.- eurot. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 kokku on lepitud selles, et Raimo Riiga/Riga tasub menetluskulud 12 kuu jooksul ositi. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Raimo Riiga/Riga on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 20.01.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Raimo Riiga/Riga märkis, et kohtusse kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi, tunnistades end temale

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Seeder jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri avamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ja veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Raimo Riiga/Riga tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades karistuse mõistmisel

§ - dest 68 lg 1; § 74 lg 1 ja lg 3; § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p.p 2, 21 sätestatut. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot ning menetluskuluna ekspertiisitasud kogusummas 183.- eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 162.- eurot– riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Raimo Riiga/Rigal menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 käesoleva kriminaalasja materjalide juures olev 1 CD plaat – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 4