Tsiviilasi nr 2-19-12331 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 30. detsember 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 16.08.2019 Tartu Maakohtusse hagi Merle Tederi (kostja) vastu 6005,85 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX kompromissleping/võlatunnistuse nr XXX (leping) XX.XX.XXXX väikelaenulepingust nr XXX, XX.XX.XXXX järelmaksu müügilepingust nr XXX ja XX.XX.XXXX väikelaenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnes hagejale põhinõudena 3239,12 eurot ja viivisnõudena 1817,77 eurot. Lepinguga loobus hageja 169,12 euro suurusest viivisenõudest. Samuti võimaldas hageja tasuda kostjal kompromissisumma 4887,77 eurot (3239,12 + 1648,65) osamaksetena. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut, jättes maksegraafikus märgitud summad tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses tasumata, mistõttu luges hageja kompromissisumma lepingu p 3.1 alusel sissenõutavaks muutunuks 15.02.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu p 3.2 kohaselt on viivisemääraks 0,06% päevas ja lepingu p 5.1 kohaselt on lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. Hageja volitatud esindaja on toimetanud kostjale kolm võlateatist kogusummas 35 eurot. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhinõude 3239,12 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, võla sissenõudmise kulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2177,73 eurot (1648,65 + 1063,08) ning viivise 0,06% päevas põhinõudelt 3239,12 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Kostja vastuse osas märgib hageja, et kokkulepitud viivisemäär 0,06% päevas (24% aastas) ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu ei ole hageja nõus viiviste vähendamisega 0,02%-ni päevas (8%-ni aastas). Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja võtab endale kohustusi juurde, kasutades igapäevavajaduste rahuldamiseks kiirlaenude abi, mis raskendab tema majandusliku toimetuleku suutlikkust veelgi enam. Hageja lisas hagile XX.XX.XXXX kompromissleping/võlatunnistuse nr XXX, 19.12.2017 ja 16.10.2018 võlanõuded ning 25.02.2019 hagihoiatuse (tl 6-10). Kostja vastus Vastuse kohaselt palub kostja vähendada viivist või kohandada seda seadusjärgse määrani. Kostja märgib, et tal ei ole võimalik sellist summat tasuda. Kostja on käesoleval ajal XXX ja saab emapalka miinimummääras. Saadav raha kulub laste peale. Kostja ise on oma elukaaslase ülalpidamisel. Kostja lisas vastusele oma pangakonto väljavõtte (tl 26-31). Kohtu põhjendused 1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Vaidlust ei ole selles, et pooled on XX.XX.XXXX sõlminud kompromissleping/võlatunnistuse nr XXX (tl 6-7)võimalike vaidluste vältimiseks XX.XX.XXXX väikelaenulepingust nr XXX, XX.XX.XXXX järelmaksu müügilepingust nr XXX ja XX.XX.XXXX väikelaenulepingust nr XXX tulenevate nõuete osas vastastikuste järeleandmiste teel, loobudes oma algsetest nõuetest ning omandades lepingu alusel uued õigused ja kohustused võlgnevuse 4887,77 eurot tasumiseks. 2

) § 578 mõttes.

§ 578

lg 1 järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.

§ 578

lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 3.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Hageja on esitanud kohtule XX.XX.XXXX sõlmitud kompromissleping/võlatunnistuse nr XXX rikkumisest tulenevad nõuded. 4.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi

1. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
2. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt

§ 103

lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. 6.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Lepingu kohaselt on võlgnetavaks kompromissisummaks 4887,77 eurot, millest 3239,12 eurot on põhinõue ja 1648,65 eurot sissenõutavaks muutunud viivis XX.XX.XXXX seisuga. Kuna kostja ei ole kompromissisumma katteks tasunud ühtegi makset, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3239,12 eurot põhinõude katteks.

1. Hageja nõuab kostjalt lepingu sõlmimise tasu väljamõistmist. Lepingu p 5.1 alusel kohustus kostja tasuma hagejale koos kompromissisumma esimese osamaksega 20 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuivõrd nimetatud summa on hagejale tasumata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot

§ 1132

lg 2 p 3 alusel, mis näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Lepingujärgse võlgnevuse sissenõudmisel nõuab hageja eelduslikult 19.12.2017 võlanõude (tl 8) eest 25 eurot, 16.10.2018 võlanõude (tl 9) eest 5 eurot ja 25.02.2019 hagihoiatuse (tl 10) eest 5 eurot, kokku 35 eurot. Kuna esimene tasuline meeldetuletuskiri on kostjale saadetud 19.12.2017, aga hagist nähtuvalt luges hageja kompromissisumma lepingu p 3.1 alusel sissenõutavaks muutunuks 15.02.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates, on

§ 1132

lg 2 p-s 3 ja lg-s 6 sätestatut arvestades põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude katteks 10 eurot (5 + 5).

1. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 2177,73 eurot. Nimetatud summast 1648,65 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis kompromissileping/võlatunnistuse sõlmimise seisuga XX.XX.XXXX ja 1063,08 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 16.02.2018 kuni 16.08.
2. Viivise 1063,08 eurot arvutamisel on hageja lähtunud 3

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule.

§ 162

lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuigi lepinguline viivisemäär 0,06% päevas kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult, ja sissenõutavaks muutunud viivis ei ületa põhinõuet, leiab kohus, et antud juhul esineb alus viivisemäära vähendamiseks. Kohus selgitab, et erandjuhtudel on võimalik vähendada ka seadusjärgset viivist, kui viivis on objektiivselt võetuna suur summa. Arvestades põhinõude suurust 3239,12 eurot on hagi esitamise seisuga juba sissenõutavaks muutunud viivis 2177,73 eurot kohtu hinnangul tarbijast kostja suhtes objektiivselt võetuna suur summa, moodustades 67% põhinõudest. Kostja on vastuses hagile selgitanud, et tal ei ole võimalik sellist summat tasuda, kuna on käesoleval ajal XXX ja tema sissetulekuks on miinimummääras makstav emapalk, mis kulub laste peale, mistõttu on kostja ise oma elukaaslase ülalpidamisel. Oma majandusliku seisundi hindamiseks on kostja esitanud pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.05.2019 kuni 28.10.2019 kohta (tl 26-31). Väljavõttest nähtuvalt on perioodi kreeditkäive 1705,69 eurot, seega 284,28 eurot kuus. Nimetatud sissetulekust teeb kostja tagasimakseid Bondora AS-le ja IPF Digital Estonia OÜ-le. Rahvastikuregistri andmetel (tl 15) on kostjal XX.XX.XXXX sündinud poeg K.T, lisaks on kostjal XX.XX.XXXX sündinud tütar H.E.T. Veendumaks, kas kostjale kuulub registreeritud kinnis- või vallasvara, mille arvelt oma kohustusi täita, kontrollis kohus kostja majanduslikku seisundit avalikest registritest. Kostjal ei ole kinnisvara. Tema kohta puuduvad andmed äriregistris. Kostjale kuulub sõiduauto Ford Mondeo. Kostja suhtes on algatatud kaheksa täitemenetlust. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus XX.XX.XXXX seisuga sissenõutavaks muutunud viivist ½ võrra ning lepingujärgset viivisemäära samuti ½ võrra ehk 0,03%-ni päevas. Seega on 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1088,87 eurot 2177,73 euro asemel. Nimetatud viivisemäär on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, olles mõistlikuks suuruseks

§ 162lg 1 mõttes.

Kohtu hinnangul viivise vähendamine oluliselt ei mõjuta viivise nõudja majanduslikku seisundit ega kahjusta tema õigustatud huvi kohustuse täitmise vastu, kuid võib aidata kaasa kohustatud isiku toimetulekusuutlikkusele.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 17.08.
2. Hageja nõude õiguslik alus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
3. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kuna vähendatud viivisemäära saab kohaldada ka viivise suhtes, mis muutub sissenõutavaks pärast hagiavalduse esitamist ja kohtuotsuse tegemist, kohaldab kohus viivisemäära 0,03% päevas ka alates 17.08.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni sissenõutavaks muutuva viivise suhtes. Samas peab kohus kostja taotlust arvestades põhjendatuks piirata lisanduva viivise suurust põhinõude suurusega, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,03% 4

§ 113

tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, kuid hageja ei ole põhistanud hagis põhinõudest suurema kahju tekkimist.

1. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 3239,12 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, võla sissenõudmiskulud 10 eurot, 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1088,87 eurot ja lisanduva viivise 0,03% päevas põhinõudelt 3239,12 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 2150,25 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~73% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja 27% ulatuses hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kostja on vastanud hagile isiklikult, ei ole tal rahaliselt kindlaks määratavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus menetluskulude puudumise tõttu kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 660 eurot, millest 450 eurot on riigilõiv ja 210 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes (vähekeerukas ja –mahukas masshagi, mille kohus lahendas kirjalikus menetluses ja milles kostja esitas üksnes viivise vähendamise taotluse). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 481,80 eurot (73% 660 eurost).
4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 481,80 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5