2-19-13933/20

Tsiviilasi nr 2-19-13933 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13933 Tsiviilasi Supilinna Piltdiagnostika OÜ pankrotiavaldus Somnium Medical OÜ pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming ajutise halduri nimetamata jätmine Menetlusosalised esindajad ja nende võlausaldaja Supilinna Piltdiagnostika OÜ (rk 12536958; asukoht Turu 34-213, 50104 Tartu; e-post jaak.vahi@me.com), lepinguline esindaja Annika Kiisk, e-post annika@aspekt.ee; võlgnik Somnium Medical OÜ (rk 12991295; asukoht Aardla 84a, 50414 Tartu), seaduslik esindaja juhatuse liige Kaspar Sõrmus, e-post kaspar@somniummedical.eu Eelistungi toimumise aeg
2. detsember 2019 RESOLUTSIOON
3. Jätta Supilinna Piltdiagnostika OÜ avalduse alusel Somnium Medical OÜ-le ajutine haldur nimetamata ja lõpetada Supilinna Piltdiagnostika OÜ pankrotiavalduse menetlus.
4. Jätta pankrotiavalduse Piltdiagnostika OÜ kanda.
5. läbivaatamisega seotud menetluskulud Supilinna Jätta Somnium Medical OÜ menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud
6. Supilinna Piltdiagnostika OÜ (võlausaldaja) esitas
7. septembril 2019 Tartu Maakohtule avalduse (tl 2-5) Somnium Medical OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja laenuandjana ja võlgnik laenuvõtjana XX.XX.XXXX laenulepingu, mille alusel laenuandja kandis võlgniku kontole laenusumma 18 000 eurot. Laen koos intressiga tuli tagastada 1005,58 euro suuruste osamaksetena hiljemalt
8. veebruaril
9. Kuna võlgnik alates
10. aasta augustist laenu tagasimakseid ei teinud ja vaatamata laenuandja
11. jaanuari 2019 meeldetuletusele oma kohustust täitma ei asunud, ütles võlausaldaja
12. veebruaril 2019 laenulepingu üles, nõudes laenu, intressi, viivise ja leppetrahvi tasumist kogusummas 12 978,61 eurot. Võlgnik tasus
13. veebruaril 2019 võlgnevuse katteks 8044,63 eurot, kuid võlgnevus moodustas viidatud kuupäeva seisuga 13 373,81 eurot. Võlausaldaja arvestas laekumisest 1558,78 eurot (1163,58 + 395,20) viivise, 3600 eurot (1800 + 1800) leppetrahvi, 687,35 eurot intressi ja 2198,50 eurot põhinõude katteks.
14. märtsi 2019 seisuga jäi põhivõlgnevuse jäägiks 5329,18 eurot (13 373,81 – 8044,63), mille võlausaldaja palus
15. märtsi 2019 nõudekirjaga kanda viivitamatult oma arvelduskontole. Kuna võlgnik võlausaldaja nõudele ei reageerinud, saatis võlausaldaja volitatud esindaja
16. märtsil 2019, aga ka
17. juulil 2019 võlgnikule pankrotihoiatuse, kohustades selles võlgnikku oma võlgnevust tasuma.
18. juuli 2019 seisuga moodustas võlgnevus 7887,22 eurot (põhinõue 5329,18 eurot, viivis 1958,04 eurot ja kahjuhüvitis 600 eurot). Võlausaldaja kinnitab, et võlgnik ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga oma kohustusi täitnud.
19. augusti 2019 vastuses on võlgnik küll asunud seisukohale, et tal puudub võlausaldaja ees võlgnevus, kuid ei ole esitanud oma väidete õigsuse kinnitamiseks ühtegi tõendit. Võlausaldaja märgib täiendavalt, et kuna võlgnikul ei ole juba
20. aastast ühtegi töötajat, saab järeldada sisulise majandustegevuse puudumist. Kuigi võlausaldajale teadaolevalt võlgnikule registervara ei kuulu, nähtub võlgniku
21. aasta majandusaasta aruandest, et ettevõtte
22. aasta kasum oli 11 893 eurot, millest raha 5987 eurot. Seega peaks pankrotivarast jaguma ajutise halduri kulude katmiseks, mistõttu palub võlausaldaja jätta deposiidi määramata.
23. Somnium Medical OÜ vaidles
24. oktoobril 2019 esitatud vastuväidetes pankrotiavaldusele vastu (tl 49-52). Vastuväidete kohaselt ei tunnista võlgnik võlausaldaja nõuet, leides, et on vaidlusalusest laenulepingust tuleneva kohustuse – tagastada laenusumma ja tasuda intressi – täitnud. Kui võlgnikul tekkisid
25. aasta suvel raskused oma kohustuste täitmisega osanik Margus Peki tegevuse tõttu, nimelt kandis Margus Pekk võlgniku kontolt oma isiklikule kontole ligikaudu 6000 eurot, kinnitas Margus Pekk võlgnikule, et on võlausaldaja seadusliku esindaja Jaak Vahiga kui oma hea sõbraga sõlminud kokkuleppe maksepuhkuse kohta. Võlgnik oli eeltoodust tulenevalt teadmises, et ei ole laenulepingut rikkunud. Võlgnik leppis
26. aasta veebruaris võlausaldajaga kokku, et tasub võlgnetava laenusumma koos intressidega hiljemalt
27. veebruariks
28. Kokkuleppe kohta koostati esialgne projekt, mis jäi allkirjastamata, kuna võlausaldaja soovis võlga sularahas, lubades kokkuleppe allkirjastada alles pärast seda. Kui võlgnik tasus võlgnetava summa ikkagi ülekandega, keeldus võlausaldaja kokkulepet allkirjastamast ning esitas omapoolsed täiendavad viivise- ja leppetrahvinõuded. Võlgnik ei pea võlausaldaja täiendavaid rahalisi nõudeid põhjendatuks ja leiab, et võlausaldaja tegevus täiendavate nõuete esitamisel ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Leppetrahvinõuete olemasolu korral esitaks võlgnik tsiviilkohtus vaieldes taotluse trahvi vähendamiseks nullini. Samuti taotleks võlgnik viivise vähendamist. Võlgnik selgitab, et registrijärgset aadressi (tegemist oli Margus Peki elukohaga) muudeti selleks, et pärast usalduse kaotust osanik Margus Peki vastu oleks tagatud võlgnikule määratud posti õigeaegne kättesaamine juhatuse liikme poolt. Võlgniku hinnangul on käesoleval juhul tegemist pigem tsiviilõigusliku vaidlusega ebaselge nõude olemasolu ja selle suuruse üle, mille puhul on tavapärane hagi esitamine rahalise nõude väljamõistmiseks, mitte avalduse esitamine pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldajal on siis võimalik väidetavat võlga hageda ka Margus Pekilt kui vaidlusaluse laenulepingu käendajalt. Võlgnik leiab, et võlausaldaja panktoriavaldus tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et tegemist on tegutseva ja jätkusuutliku ettevõttega, mille kohustused ei ületa tema varasid. Vara ja vahendite olemasolu on kinnitanud ka võlausaldaja ise, viidates võlgniku
29. aasta majandusaasta aruandele ja alusele jätta pankrotimenetluse kulude katteks deposiit määramata. Võlgniku majanduslikule jätkusuutlikkusele on tuginenud ka osanik Margus Pekk (varasem raamatupidaja ja juhtimisteenuse osutaja), väites, et osakapitali sissemaksmiseks puudub vajadus. Võlausaldaja väide, et võlgnikul puuduvad töötajad, ei tõenda kuidagi võlgniku maksejõuetust. Võlgniku nimel täidab kõiki lepingujärgseid kohustusi, eeskätt Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud koostöölepingust tulenevaid, juhatuse liige. Inventari – multifunktsionaalsete aktiivmadratsite – rendilepingutest laekub stabiilselt vahendeid kõigi võlgniku olemasolevate kohustuste teenindamiseks.
30. Võlausaldaja vaidles
31. oktoobri 2019 seisukohas võlgniku vastuses esitatule vastu (tl 102103). 2 Seisukoha kohaselt on võlgnik esitanud küll võlausaldaja nõudele vastuväite, kuid tuginenud seejuures osanike omavahelistele lahkarvamustele, millesse võlausaldaja ei soovi ega saa sekkuda. Võlausaldaja hinnangul ei ole see ka aluseks oma kohustuste nõuetekohaselt täitmata jätmiseks. Võlgniku väited seoses võimaliku maksepuhkusega ei ole eluliselt usutavad olukorras, kus võlgnik oli kaotanud usalduse osanik Margus Peki vastu seoses võlgniku raha omastamisega, kuid uskus siiski osaniku ütlusi maksepuhkuse sõlmimise kohta. Tõele ei vasta ka võlgniku väidetu võlausaldajaga kokkuleppe sõlmimise kohta võlgnevuse tasumiseks hiljemalt
32. veebruaril
33. Võlausaldaja oli nõus võlgnikule vastu tulema, kui võlgnik tasub oma võlgnevuse hiljemalt
34. veebruaril
35. Kuna võlgnik seda ei teinud, ei saa siin teha etteheiteid võlausaldajale või tuletada olematuid kokkuleppeid võlgnevuse vähendamiseks kõrvalnõuete võrra. Seoses leppetrahvi ja viivise suurusega märgib võlausaldaja, et tegemist on kahe ettevõtte vahel sõlmitud laenulepinguga, kus lepingu sõlmimisel pidas võlgnik lepingus sisalduvaid kokkuleppeid mõistlikeks. Mis puudutab võlgniku väidet, et tegemist on tegutseva ja jätkusuutliku ettevõttega, siis võlgnik ei ole esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid oma majandusliku olukorra kohta.
37. detsembri 2019 eelistungil jäid võlausaldaja ja võlgnik oma seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused
38. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg-s 1 sätestatust peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja tugineb võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaoludele, so võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
39. Kohus leiab, et Supilinna Piltdiagnostika OÜ pankrotiavalduse alusel tuleb Somnium Medical OÜ-le jätta ajutine haldur nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel, so võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja väitel tuleneb tema nõue võlgniku vastu XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu (tl 610) rikkumisest, so kohustuse nõuetekohasest mittetäitmisest. Samas on võlgnik esitanud võlausaldaja nõudele vastuväite, mille kohaselt on võlasuhe lõppenud täitmisega, st tagastatud on kogu laenusumma 18 000 eurot koos intressiga 3657,17 eurot. Pooled leppisid kokku, et 8044,63 euro tasumisel hiljemalt
40. veebruaril 2019 loetakse kõik laenulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täidetuks ning laenuandja loobub sissenõutavaks muutunud viivistest, leppetrahvidest ja muudest sellistest rahalistest nõuetest laenusaaja vastu. Võlgnik täitis oma kohustuse, kuid kokkulepe (tl 75-76) jäi võlausaldaja poolt allkirjastamata põhjusel, et hiljem sooviti kohustuse täitmist ülekande asemel sularahas (tl 73-74). Kuna laenuandja ja laenulepingu käendaja olid sõlminud kõrvalnõuete (viivis) tekkimise vältimiseks
41. aasta jaanuarini maksepuhkuse, siis ei ole põhjendatud ka võlgniku poolt tasutud 8044,63 eurost arvestada 1558,78 eurot viiviste katteks. Võlgniku arvates võib leppetrahvi tasumise kohustus lepingu p-de 6.1.3 ja 6.2 ning 7.3.1 ja 7.4 järgi olla vastuolus hea usu põhimõttega, lisaks on leppetrahv, aga ka viivise määr 0,1% päevas ebamõistlikult suured. Kui võlgnik ei peaks leppetrahvi ega viivise tasumise kohustust täitma või peaks seda tegema teistsugustel tingimustel (vähendatud määras), muutuks lepingu p 4.3 kohaselt nii rahaliste kohustuste täitmise järjekord kui väidetava võla suurus. Võlgniku esitatud vastuväiteid hinnates ei pea kohus ilma täiendava kontrollimiseta võimalikuks lugeda võlausaldajal nõude olemasolu kahtlusteta tõendatuks. Kohus leiab, et kuna võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu, kuid võlausaldajal nõude olemasolu ja selle suuruse kindlakstegemine eeldab kummagi poole poolt täiendavate tõendite esitamist (nt poole vande all antud seletus, tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend) ning nende põhjal asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette võimalust võlausaldajal selge nõude puudumisel nimetada ajutist haldurit ainuüksi võlgniku 3 väidetavale maksejõuetusele tuginedes, tuleb Supilinna Piltdiagnostika OÜ pankrotiavalduse alusel jätta Somnium Medical OÜ-le ajutine haldur nimetamata ja Supilinna Piltdiagnostika OÜ pankrotiavalduse menetlus lõpetada. Kohus märgib, et lisaks ebaselgele nõudele ei ole tuvastatav ka Somnium Medical OÜ alaline maksejõuetus.
42. a majandusaasta aruande järgi on tegemist toimiva väikeettevõttega, kelle varad (60 809 eurot) ületasid kohustisi (28 188 eurot) ja aruandeaasta kasum oli 11 983 eurot. 30.09.2019 seisuga bilansi järgi oli aktiva 60 074,59 eurot. Somnium Medical OÜ esindaja on selgitanud, et ettevõttel läheb paremini, laenuandjatega on pikendatud laenulepinguid ja sõlmitud on aktiivmadratsite rendileping Sotsiaalkindlustusametiga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud Supilinna Piltdiagnostika OÜ kanda.
44. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Võlgnik ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kuna võlgniku menetlustoimingud on tehtud seadusliku esindaja juhatuse liikme Kaspar Sõrmuse poolt isiklikult, ei saa võlgnikul olla tekkinud rahaliselt kindlaksmääratavaid kulusid, mistõttu jätab kohus Somnium Medical OÜ menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4