) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. RVastS § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Pooled vaidlevad selle üle, millal sai hageja teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust või pidi teada saama. Kostja on veenvalt põhistanud, et kostja on hagejale kui täitemenetluse osalisele vara arestimiseakti üritanud kätte toimetada 23.09.2014 hageja elukohas xxx ja jätnud teate hageja postkasti 27.09.2014 ning vara kordusenampakkumise akti on kohtutäitur üritanud hagejale kätte toimetada 04.12.2014 ning 09.12.2014 oli see jäetud hageja postkasti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Samas ei saa kohus nõustuda kostjaga, et arestimisakti ja enampakkumiseakti jätmisega hageja postkasti saaks käesoleval lugeda hagejale eelnimetatud dokumendid kättetoimetatuks ning lugeda hageja teadlikuks, et kinnistu suhtes, mida hageja kasutab isikliku kasutusõiguse alusel, toimub sundtäitmine, sest kostja ei ole tõsikindlalt tõendanud, et täitemenetlusdokumentide postkasti jätmise ajal oleks hageja elanud xxxx ja kasutanud postkasti posti kättesaamiseks (t.l. 32, 47-76). Asjaolu, et hageja on oma teabenõudes kohtutäiturile ja kaebuses Justiitsministeeriumile ning hagiavalduses märkinud oma elukohaks xxx ei luba iseenesest järeldada, et täitemenetluse dokumentide kättetoimetamise ajal elas hageja samal aadressil ja kasutas samal aadressil postkasti posti kättesaamiseks (t.l. 33-34). TsMS § 311¹ lg 1 p 1 järgi võib toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt avaldatud elektronpostiaadressil ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja kinnitab menetlusdokumendi kättesaamist. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kasutanud kohtutäituriga suheldes elektronposti aadressi, mis on märgitud Justiitsministeerumile ja kohtule esitatud dokumentides või, et hageja oleks kinnitanud kohtutäituri poolt saadetud dokumentide kättesaamist, siis ei ole võimalik lugeda hagejale kätteoimetatuks arestimisakti ja enampakkumisakti ka kostja poolt hagejale saadetud meiliaadressil (t.l. 12-15). Ammugi ei ole võimalik lugeda hageja eposti aadressile täitemenetluse lõpetamise teate edastamisega lugeda kätteoimetatuks varasemaid täitemenetluse dokumente. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et hageja pidi olema kinnistu enampakkumisest ja temal tekkinud kahjust teadlik hiljemalt 09.12.2014. Hageja väide, et temal väidetavalt tekkinud kahjust, s.o. isikliku kasutusõiguse kustutamisest sai hageja teada alles kohtutäituri vastusest hageja pretensioonile 02.10.2015 ei ole aga samuti veenev, kuid hageja pöördumisest kohtutäituri poole võib eeldada, et hageja pidi olema juba enne teadlik, et tema isiklik kasutusõigus korterile on kohtutäituri poolt kustutatud (t.l. 8384) ja seda teadmist ei mõjuta kohtutäituri vastus hagejale ega vastuseks saadetud hilisemad dokumendid. Kuna aga hageja kasuks avalikku kinnistusraamatusse seatud isiklik kasutusõigus on kustutatud kohtutäituri 10.12.2014 avalduse alusel 09.01.2015, siis pidi hageja kohtu arvates olema hiljemalt 09.01.2015, kui kustutati avalike andmete alusel kinnistusraamatust hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus, olema teadlik temal tekkinud väidetavast kahjust seoses kohtutäituri avalduse alusel isikliku kasutusõiguse kustutamisega. 4
lg järgi 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev
lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval.
lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev
Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et hageja pidi temal tekkinud väidetavast kahjust teada saama hiljemalt 09.01.2015, kui kinnistusraamatust kustutati hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus ning 09.01.2015 pidi hageja olema teadlik ka väidetavalt kahju eest vastutavast isikust, sest isiklik kasutusõigus kustutati kinnistusraamatu andmete alusel kohtutäituri 10.12.2014 avalduse alusel, siis sellest ajast, s.o. järgmisel päeval pärast 09.01.2015 hakkas kulgema hageja nõude aegumise tähtaja arvutamine kostjate vastu. Seega kolmeaastast hagi aegumise tähtaega arvutades tulnuks hagejal kahju hüvitamise nõue kostjate vastu esitada hiljemalt 09.01.2018 kell 24.00. Hageja arvates on tema kahju hüvitamise nõude esitamine aeg peatunud, seoses hageja riigi õigusabi taotluse esitamisega 09.12.2017.
lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
lg 2 p 8 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta oleks samas asjas kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõudes esitanud riigi õigusabi taotluse 09.12.2017, mis rahuldati 10.01.
lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus.
lg 2 järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus möönab, et
ja VÕS § 6 järgi on küll teatud juhtudel võimalik lugeda aegumise vastuväidetele tuginemine hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, kuid selline võimalus saab tulla kõne alla üksnes erandlikel asjaoludel. Kostjal on seadusest tulenev õigus kasutada nõude välistamiseks aegumise vastuväidet ning puudub alus väita, et kostja seda tehes õigusi kuritarvitavad. Asjaolu, et hageja ei kasutanud oma elukoha xxx postkasti, sest tal polnud postkasti võtit või hageja elas ka xxx ema juures või hageja ei saanud kätte meilile saadetud kirju, ei ole sellisteks asjaoludeks, mille tõttu ei oleks hageja saanud kohtusse pöörduda oma kahju hüvitamise nõudega seaduses sätestatud tähtaja jooksul, sest hageja pidi teadma oma isikliku kasutusõiguse 5 kustutamisest kinnistusraamatust juba 10.12.2014. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks väita, et kostja oleks oma käitumisega andnud põhjust nõude õigeaegseks esitamata jätmiseks ning seetõttu pole põhjust jätta aegumist hea usu põhimõttest kohaldamata. Kuna kostjal on õigus keelduda oma kohustuste täitmisest, sest hageja nõue kostja vastu on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada hageja väidetava nõude olemasolu ning selle kohta esitatud poolte väiteid ja tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi, menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 järgi kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Harju Maakohtu 19.04.2018 kohtumäärusega rahuldas kohus M Mi taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Harju Maakohtu 29.08.2018 kohtumäärusega käesolevas asjas on kohus rahuldanud hageja taotluse menetlusabi andmiseks ning vabastanud hageja kohustusest tasuda hagi esitamiselt riigilõiv 1 000 eurot. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 2 alusel riigituludesse välja mõista menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, s.o. 1 000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik Põhjendusi muudetud Tallinna RK 27.09.2019 lahendiga. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.