3-19-1401/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

1. jaanuar 2020, Tartu Haldusasi Igor Ginzburgi kaebus Viru Vangla
2. juuni
3. a käskkirja nr 6-3/358-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a määrus Igor Ginzburgi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Igor Ginzburg Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-19-1401 RESOLUTSIOON Jätta Igor Ginzburgi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. septembri
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Vangla tunnistas
9. juuni
10. a käskkirjaga nr 6-3/358-1 Igor Ginzburgi süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.
11. rikkumises ja karistas teda kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. I. Ginzburg esitas
12. juunil 2019 Viru Vanglale eelnevalt nimetatud käskkirja peale venekeelse vaide, mille Viru Vangla jättis
13. juuni
14. a kirjaga nr 6-12/207-2 käiguta ning andis kinnipeetavale tähtaja vaide eestikeelse tõlke esitamiseks. Kuna I. Ginzburg ei kõrvaldanud tähtajaks vaides esinenud puudusi, jättis Viru Vangla
15. juunil 2019 vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
16. I. Ginzburg esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada ning lugeda kohtueelne menetlus läbituks.
17. Tartu Halduskohus tagastas
18. septembri
19. a määrusega I. Ginzburgi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruses märkis halduskohus järgnevat. 3.
20. Kinnipeetav peab tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 läbima enne vangla haldusakti või toimingu peale halduskohtule kaebuse esitamist vanglas vaidemenetluse. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide 1 või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Vangla tagastas vaide seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt vaide puudusi, st ei tõlkinud vaiet eesti keelde. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (nt RKHK määrus asjas nr 3-17-2610; määrus asjas nr 3-18-32). Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-34-13). Seetõttu kontrollis halduskohus, kas kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaide läbivaatamist takistav puudus. 3.
21. Nii põhiseaduse §-dest 6 ja 52 kui ka keeleseaduse § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigis riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lg 1 järgi on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Kuigi kaebajal tõlkimiseks raha puudus, käitus vangla õiguspäraselt, kui keeldus kaebaja võõrkeelset vaiet menetlemast, kuna kaebaja oskab piisavalt eesti keelt selleks, et esitada vaie eesti keeles. Kaebaja oskab eesti keelt tasemel B1, mistõttu ta peaks suutma end väljendada eesti keeles sellisel tasemel, et vajalikul määral oma õigusi kaitsta. Halduskohus märkis, et vaide kirjutamist eesti keeles lihtsustab ka eeltäidetud näidisvorm, mida kaebaja kasutas praegusel juhul venekeelse vaide esitamiseks. Vaide esitamist põhjendas kaebaja kolme lausega, mille tõlkimist ei oleks kaebaja keeleoskuse taset arvestades olnud talt ülemäärane nõuda. Kaebaja on vanglale korduvalt eestikeelseid pöördumisi esitanud. Nende sisu on olnud täiesti arusaadav. Järelikult ei ole usutav, et kaebaja ei oleks hakkama saanud eestikeelse vaide koostamise ja esitamisega. Vangla tagastas vaide seega õiguspäraselt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
22. I. Ginzburg esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
23. septembri
24. a määruse tühistada. Kaebaja on vanglale küll varasemalt esitanud eestikeelseid pöördumisi, kuid need on koostatud kaaskinnipeetavate abiga. Vaide kirjutamise ajal oli kaebaja kinnises kambris ning ei saanud tõlkimisel abi kasutada. Vangla ja kohtu väide, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt, on väljamõeldis. Kaebaja eesti keele oskus on aastatega tunduvalt halvenenud. Enamik kaebaja kaaskinnipeetavatest räägib vene keelt, mistõttu on vale väita, et kaebaja viibib eestikeelses keskkonnas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
26. Viru Vangla tagastas kaebaja venekeelse vaide, kuna kaebaja oskab eesti keelt B1 tasemel. Vastav keeleoskuse tase on kaebajal tuvastatud
27. a märtsis (tl 13). Kaebaja seevastu väidab, et aastatega on tema keeleoskus halvenenud ning siiani vanglale esitatud eestikeelsed avaldused on ta koostanud kaaskinnipeetavate abiga. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väited tema kehva eesti keele oskuse kohta paljasõnalised. Ei ole usutav, et vähem kui pooleteise aastaga unustab isik B1 tasemel osatud eesti keele sedavõrd, et ei suuda eesti keeles kirjutada isegi mõnda üksikut lauset, millest tema esitatud vaie (tl 11-12) koosnes. Kuna vaide vorm on 2 eeltäidetud eestikeelsena ning kaebaja esitatud venekeelsed põhjendused olid äärmiselt lakoonilised, on ka B1 tasemel osatud keeleoskuse võimalikku langust arvestades tõenäoline siiski see, et kaebaja oleks saanud vaide esitada ka eestikeelsena. Vaide põhjendamine ei eelda kinnipeetavalt grammatiliselt korrektsete lausete esitamist, vaid oluline on mõtte edasi andmine, mis on võimalik ka lihtsate lausekonstruktsioonide abiga.
28. Tulenevalt eelnevalt esitatust nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et vangla hinnang kaebaja keeleoskusele ja vaide tagastamine seda tõlkesse saatmata oli põhjendatud. I. Ginzburgi määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
29. septembri
30. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3