3-19-1499/12

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1499 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.11.

1. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov RESOLUTSIOON
2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi samiseks rahuldamata.
3. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus haldussjade nr 3-19-1499, 3-19-1990 ja 3-19-1732 liitmiseks rahuldamata.
4. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.11.
5. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSE OSAS
6. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses võimaldada talle advokaat. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 kohaselt on riigi õigusabi liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas koostanud halduskohtule esitatud kaebuse ning ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ta ka varasemalt halduskohtumenetluses korduvalt kaebusi ja taotlusi esitanud. Eelnevast tulenevalt on määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu hinnangul võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et menetlusosaline peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole ilmtingimata vajalik, et määruskaebuse esitajat esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik. Seega ei ole määruskaebuse esitajale ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmine lubatud.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
8. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
9. Määruskaebuse esitaja taotleb määruskaebuses haldusasjade nr 3-19-1499, 3-19-1990 ja 3-19-1732 ühe numbri all menetlemist. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuivõrd Tartu Ringkonnakohus tagastas haldusasjas nr 3-19-1732 määruskaebuse esitaja määruskaebuse 21.11.
10. a määrusega ning haldusasjas nr 3-19-1990 04.12.
11. a määrusega, ei ole haldusasjad nr 3-19-1990 ja 3-19-1732 enam ringkonnakohtu menetluses. Seega ei saa ringkonnakohus HKMS § 48 lg 1 alusel haldusasju nr 3-19-1499, 3-19-1990 ja 3-19-1732 liita. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse haldusasjade nr 3-19-1499, 3-19-1990 ja 3-19-1732 liitmiseks rahuldamata.
12. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et kui tema eesmärgiks on kohustada vanglat midagi tegema, näiteks võimaldama määruskaebuse esitajal maksikirjaga saada või vangla poest osta 500 A4 lehte, lubama ta oma eluosakonnast välja koos veepudeliga või puhastama jalutusboksides ja -aedikutes asuvad pingid enne määruskaebuse esitaja jalutamist, peab määruskaebuse esitaja halduskohtule HKMS § 37 lg 2 p 2 mõttes kohustamiskaebuse esitama. Määruskaebuse esitaja märkis määruskaebuses, et ta nõuabki vangla kohustamist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja seda aga halduskohtult nõudnud ning HKMS § 182 lg 3 ja § 203 lg 2 koosmõjust tulenevalt ei ole määruskaebuse esitajal võimalik seda määruskaebemenetluses ka nõuda. Eelnevast tulenevalt peab määruskaebuse esitaja kohustamisnõude esitamiseks esitama halduskohtule vastavasisulise kaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 2