← Eesti

1-20-471/2

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-20-471 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 20. jaanuar 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Gerd Raudsepp Kriminaalasi Veiko Jüriss

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Veiko Jürisson, IK 39004095720; sünniaeg:

  1. aprill
  2. a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Veiko Jürisson

§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista seitse

(7)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Veiko Jürissoni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.–20. jaanuar 2020. a, s.o kaks

(2)päeva, ning lõplikuks karistuseks mõista kuus
(6)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud kuue

(6)kuu kahekümne kaheksa
(28)päeva pikkusest vangistusest tuleb Veiko Jürissonil koheselt ära kanda kaksteist
(12)päeva vangistust. Veiko Jürussinonile mõistetud osalise vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud karistust, s.o kuue

(6)kuu kuueteistkümne
(16)päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Veiko Jürisson ei pane kahe
(2)aasta kuue
(6)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on Veiko Jürisson käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; järel
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Veiko Jürissonile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Veiko Jürissonile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrata Veiko Jürissonile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest ühe

(1)kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakata Veiko Jürissoni katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Veiko Jürisson katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Veiko Jürissonilt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada kolmkümmend kaheksa

(438)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend kaks
(32)eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Veiko Jürissonil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa kaheteistkümne
(12)kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99920700003689. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Veiko Jürissoni süüdistatakse

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et olles varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 11. oktoobri 2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-9093

§ 424eest, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis uuesti 19.

jaanuaril 2020. a kella 02.54 ajal Ülikooli tn 14, Tartu juures mootorsõidukit Mercedes-Benz (reg. nr XXX), olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l kohta. Veiko Jürisson rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Samuti rikkus Veiko Jürisson liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Veiko Jürisson toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Veiko Jürissonile karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 7 kuu pikkusest vangistusest peab Veiko Jürisson koheselt ära kandma neliteist päeva vangistust. Karistusest arvestada maha

§ 68lg 1 järgi eelvangistuses viibitud aeg, so 19.-20.

jaanuar 2020. a. Seega kuulub koheselt Veiko Jürissoni poolt kandmisele 12 päeva vangistust. Lähtudes

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 6 kuud ja 16 päeva ei pöörata täielikult täitmisele, kui Veiko Jürisson ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

75 lg 4 alusel võtab Veiko Jürisson endale kohustuse alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Veiko Jürisson on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Veiko Jürisson on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 32,40 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Veiko Jürisson tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Veiko Jürissoni menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.