KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuaril 2020 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-19-3009 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Va

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Marek Madisoo vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Madisoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Marek Madisoo tunnistati süüdi Viru Maakohtu 21.05.2019 kohtuotsusega

§ 274

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõistetud karistusele liideti Harju Maakohtu 14.09.2018 otsusega mõistetud karistus 4 aastat 6 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 10.08.2017 ja lõpp 10.06.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 10.01.
2. Marek Madisoo andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 1 Kinnipidamisasutusest Marek Madisoo kohta koostatud iseloomustuse kohaselt kinnipeetav vanglas kannab vanglakaristust teist korda. Isikul on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on karistatud asja omavolilise kasutamise ja asja tahtliku rikkumise ja hävitamise, vargused ja rööv grupiviisiliselt, korduva kehalise väärkohtlemise ning süütamise vanglas, asja omavolilise kasutamise grupis ning kelmus. Vägivaldsuse raskusaste muster ei ole suurenenud. Varasemate kuritegude soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, keeruline majanduslik olukord, impulsiivne käitumine, seiklushimu, soov saada teravaid elamusi ning grupi mõju. Viimase kuriteo soodustegur on oskamatus emotsioonidega toime tulla, impulsiivne ja mõtlematu käitumine. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. 21.10.2019 karistatud distsiplinaarkorras noomitusega teavituskohustuse rikkumise eest. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava ja taasühiskonnastamiseks on ta läbinud erinevaid tegevusi: 09.05.2018-24.01.2019 kliinilise psühholoogi vastuvõtud stabiilsuse saavutamiseks. Alates 18.05.2018 määratud koristajana tööle. 04.05.2018- 21.11.2018 toimus karjäärinõustamine. 2018-2019 oli aktiivne motivatsiooniprogrammis osaleja. Motivatsiooniprogrammi raames käis väljaviimisel kodus xxx 23.07.2018, 19.10.2018, 18.01.2019, 08.03.2019 ja 14.06.
3. Samuti sai erinevaid motivatsioonikinke. 01.06.2018, 05.12.2018, 27.05.2019, 30.05.2019, 08.06.2019, 14.06.2019, 01.07.2019, 15.07.2019 on vanglasisene kriminaalhooldusametnik läbi viinud vestlused sotsiaalsete oskuste arendamiseks sotsiaalprogrammides käsitletavate teemade/töölehtede baasil. Töötas aktiivselt kaasa tuleb toime ja oskab leida lahendusi emotsioonidega ja konfliktidega toimetulekuks. 10.09.2018, 31.10.2018, 30.11.2018 toimusid vestlused majanduslikust toimetulekust ja seosest haridusega. Saab aru hariduse vajadusest, kuid vanglas on õppimisest keeldunud leiab, et hetkel on oluline töötada ja maksata enda nõudeid. 31.07.2018, 5.12.2018 toimusid vestluse läbimõeldud käitumise teemal, tegu-tagajärg seosest ning kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seosest kuritegevusega. Mõistab tagajärgi, mis mõtlematusest ja nooruse rumalusest korda saadetud. 10.04.2019, 22.04.2019, 30.04.2019, 15.05.2019 vestlus alkoholi tarvitamise mõjust käitumisele ja seosest kuritegevusega. Kinnipeetav teadvustab alkoholi tarbimisest tingitud käitumisprobleeme. 26.07.2019 paigutati kinnipeetav Marek Madisoo Viru Vangla avavanglaosakonda. 26.07.2019 – 09.09.2019 töötas majandustööl koristajana. 04.09.2019 käis proovipäeval väljaspool vanglat firmas xxx AS-is. 06.09.2019 ja 09.09.2019 toimunud vestlused seoses motivatsiooniga edasi õppima asuma või läbima koolitust. Alates 09.09.2019 töötab väljaspool vanglat firmas xxx AS-is. Käis Töötukassas 27.08.2019, 17.09.2019 ja 01.11.2019 juhtumikorraldaja juures ning 09.09.2019 karjäärinõustamisel. Käis lühiajalisel väljasõidul xxx 28.09.2019 ja 05.10.2019-06.10.
4. Alates 18.11.2019 alustas õpinguid xxx autokoolis Bkategoorias. Kinnipeetav sõnul elas enne vangistust mõned kuud xxx, tuttavate juures. Oma päris elukohaks pidas vanaema elukohta xxx, kus elas elektroonilise järelevalve korral ning probleemide tekkimisel ema juures. Samas tekkisid isikul ka vanaema juures probleemid, kuna ta viis vanaema juurest asju pandimajja. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav asuda elama vanaema xx xx juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve nõuetele. Vanaema xx xx ja omanik xx xx on kirjaliku nõusoleku andnud. Samas kriminaalhooldusametniku arvamusest tuleneb, et kinnipeetav pressis välja nõusoleku lähedastelt. Kodukülastuse teostamisel kohal oli korteri omanik, xx xx tütar ja Mareki ema xx xx. Kui telefoni teel vestluste käigus kriminaalhooldusametnikuga avaldas vanaema xx xx kindlat veendumust keeldumiseks põhjendusega, et Marekile oleks kasulikum mitte ennetähtaegselt vabaneda, vaid jääda vanglasse, kus ta käib tööl, saab lõpetada autokooli ja on kontrolli all, siis kolm telefonikõnet Marekilt pani vana naise üle keha värisema ja nuttes nõusolekut andma. Nimelt helistas kriminaalhooldusametniku kohal viibimise ajal Marek Madisoo kolm korda ja surus peale oma tahtmist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul olid kõned manipuleerimise ja survestamise meistriklass, mis murdsid vana naise tahte. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa kinnipeetava vanaema küll rahulikku vanaduspõlve kunagi pidada, tütrepoeg oskab tema najal veel kaua toimetada, kõike 2 temalt välja pressida, sest peab saama, mida soovib. Vangla hinnangul nõusolek kinnipeetava elamiseks elektroonilise valve all vanaema juurde oli saadud vastumeelselt ja vananaise hirmust ning vabanemise korral võivad tekkida vanaema ja kinnipeetava vahel probleemsed suhted. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust, eriala puudub. Koolis oli käitumisega probleemid, milletõttu jäi põhihariduse omandamine pooleli. On koolis toime pannud kehalise väärkohtlemise direktori vastu. Ei näe hariduses või enda ametialases täiendamises mingeid eeliseid. Vanglas olles ei soovi õppima asuda eelistades minna pigem tööle. Marek Madisoo soovib vabanedes elektroonilise valve alla xxx ning on töökoht xxx. Vestluses tööandjaga selgus, et tõepoolest, ainult xxx ongi Marekile tööd pakkuda, mujal mitte. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib kinnipeetav vangistuse ajal küll xxx ASis töötada, kuid mõeldamatu on xx xxx tööl käia ja seda eriti veel elektroonilise valve all olles. Seega töökohta ennetähtaegselt vabanedes Marek Madisool ei ole, mingeid sissetulekuid samuti mitte. Isiku ema ja vanaema on nõus mingil määral Marekit vajadusel toetama, kuid on seda meelt, et noor inimene peab vabaduses ise elus juba hakkama saama. Enne vangistust oli sissetulekuks xxx, emapoolne toetus. 2016.a töötas 4 kuud Tallinnas xx xxx mitteametlikult. Puuduvad pikaajalised töökogemused ja kutseoskus. Saab aru töötamise vajalikkusest ja on valmis töötama, kuid ei tea, mis töökohal. Vabaduses fikseeritud osaline xxx, mille eest sai xxx. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetav oli kodust varastanud. Vanaema juures elades varastas kõik vanaema kuldesemed ja muid vähegi hinnalisi asju, oli vähe kodus, hulkus vabariigi eri paikades, pani toime uusi õigusrikkumisi. Maksmata võlgnevusi summas 10 400 eurot seisuga 28.11.
5. Marek Madisoo on survestanud vanaema võtma mitu tuhat eurot pangalaenu, et ise saaks oma kohtutäiturite rahalistest nõudmistest osaliseltki vabaneda. Vanaema keeldus, kuid on nõus andma tütrepojale laenu vanglas autokooli läbimiseks. Nimelt laenu, mille tütrepoeg peab talle tagasi maksma. Emaga suhted väidetavalt head, kasuisaga olid probleemid, on esinenud omavahelist vägivalda, hetkel ei ole temaga kontakti loonud, kui vabaneb siis soovib suhteid parandada. Läbinud enne vangistust MDFT pereteraapia 2015, mille järgselt peresuhted paranesid niivõrd, et isik sai taas koju naasta. Samas kinnipeetav tunnistab, et peale seda hakkasid ikka suhted lähedastega halvenema. Suhted kasuisaga on teravad Mareki käitumise ja kodust varastamiste tõttu ning ema ja vanaemaga neutraalsed. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga inimesed, kellega kinnipeetav enda sõnul siiani veel ühega suhtleb. Kinnipeetava enda sõnul on toime pannud kuriteod teiste mõjutusel, tunnistab, et oli grupis pigem see keda mõjutati ja kes läks kaasa asjadega. Vanglas on toime pannud madratsi põletamise 2015 ja ametiisiku suhtes vägivalla kasutamise. Riskivale elustiilile viitab kinnipeetava kuritegelik karjäär, ning kohatine parasiteeriv eluviis. Alkoholi proovis 16-aastaselt. Viimati tarvitas alkoholi 2017 juulis. Alkoholi väidab, et joob harva, 1-2 korda kahe kuu jooksul, kanget alkoholi. Alkoholi tarvitamisest on esinenud "mäluauke." Alkoholi osteti peamiselt koos, üksinda tarbimist ei esinenud. Varasemalt sõitis alkoholijoobes autoga ja põhjustas avarii. Väidab ise, et eelmine kuritegu pandud samuti alkoholi joobes toime asja ärandamine ja tahtlik hävitamine. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust ei esine. On motiveeritud alkoholi tarvitamisest edaspidiselt hoiduma. Alkoholiseaduse alusel karistatud ühel korral väärteokorras 07.05.2015, mis kustunud. 10.04.2019, 22.04.2019, 30.04.2019 on toimunud vestlused alkoholi tarvitamise mõjust käitumisele ja seost kuritegevusega. Isik tunnistas, et tarbis viimati kanepit 2017 aasta suvel. Kanepit tarvitas vastavalt võimalusele nii tihti kui oli võimalik, tavaliselt kuu jooksul paar korda. Tarvitas kanepit esimest korda 17aastasena. Isik on tarbinud LSD, samuti viimati 2017 aasta suvi ning seda tarvitas harva. Tavaliselt tarvitas paar korda kuus, samas käesoleval hetkel väidab isik, et tarvitas mõned korrad ainult. Varasemalt ei näinud kahju mida kanep ja LSD tervisele teeb, kuid nüüd on näinud vanglas narkootikumide halbu tagajärgi. Igapäevane elu ei olnud seotud narkootikumide hankimisega, kuid varasemalt isik tunnistas, et raha kulus kanepile, mida käesoleval hetkel ei tunnista. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust ei esine. Narkootikumide tarvitamise ning kuritegude toime panemise vahel puudub otsene seos. 3 MO andmetel on kinnipeetav saanud alates 2008.a regulaarselt xxx ravi. Esineb xxx Suutmatus toime tulla emotsioonidega. Arestimajas 13.08.2017, 30.08.2017, 13.09.2017, 24.09.2017, 25.12.2017 toimus xxx. 19.12.2017, 27.01.2018 tegi vanglas xxx, millest viimane pidi olema manipuleerimise eesmärgil. Isik on negatiivse minapildiga, kohanemisprobleemidega. Diagnoositud xxx ning sai ravi. Tervise ja emotsionaalse seisundi ning kuritegude toime panemise vahel puudub otsene seos. Väliselt on kinnipeetaval tahe vabaneda, ja soov muutuda, kuid pereliikmete hinnangul ta on ka varem eesmärke püstitanud ja tahet muutusele üles näidanud, kuid nii kui kontroll tema üle lõpeb on ta vana elu peal tagasi. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele- risk ja ohtlikus olemas. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises kergemate kehavigastuste tekitamises röövimises ja süütamises. Kuritegelikele hoiakutele viitavad korduvad seadusevastased teod. Eelmise vangistuse ajal sooritas üldohtliku kuriteo, kambri süütamise. Isik on korduvalt rikkunud ühiskonnas kehtivaid norme ja rikkunud kohustusi kriminaalhooldusalusena. Kriminaalhooldusametniku arvamusest tuleneb, et varasemad kriminaalhooldustel olekud ei ole andnud mingeid positiivseid tulemusi, sest käitumiskontrolli ajal Marek Madisoo jätkas õigusrikkumiste toime panemist, registreerimiskohustust täitis halvasti, ei teinud kriminaalhooldusametnikuga piisavalt koostööd, elektroonilise valve all oleku ajal (2016.a pärast šokivangistust) rikkus korduvalt elektroonilise järelevalve nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 72%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 78%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus peab otstarbekaks Marek Madisoo tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 10.06.2022 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 2 aastat. Uue kuriteo riskide maandamiseks kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks määrata Marek Madisoole kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75lg 2 p 2

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 - mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 5 kuud alates seadmete paigaldamisest. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Marek Madisoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Marek Madisoo ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Marek Madisoo selgitas kohtuistungil, et tema emotsionaalne seisund on xxx, ta sooviks ravile. Samas sooviks ta minna tööle. Kohtu põhjendused 4 Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Marek Madisoo tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust isik töötas mitteametlikult vaid mõned kuud, eriala ja kutseoskused puuduvad. Sai xxx. Samuti toetas teda rahaliselt ema. Ka vanaema on toetanud teda materiaalselt. Emaga suhted on neutraalsed, kasuisaga teravad kodunt varastamise tõttu. Kinnipeetav elas enne vangistust mõned kuud xxx. Kriminaalhooldusel olles elas vanaema juures. Viis vanaema juurest asju pandimajja. Vanaema on võtnud ka laenu kinnipeetava võlgade tasumiseks. Võlakohustusi on üle kümme tuhande. Varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Kasutas raha mõtlematult mh alkoholi ja kanepi ostmiseks. Kuigi alkoholi- ja narkosõltuvust tuvastatud ei ole varasemalt on kuriteod toime pannud joobes. Kinnipeetav on kahel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik, kuna isik ei täitnud korrapäraselt kontrollnõudeid ja kohustusi ning jätkas süütegude toimepanemist. Kinnipeetaval on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetav viibib teist korda vanglas ja kuritegude raskusaste muster on jäänud samaks. Viimane kuritegu isikuvastane. Varasemalt karistatud asja omavolilise kasutamise ja asja tahtliku rikkumise ja hävitamise, varguste ja röövi grupiviisiliselt, korduva kehalise väärkohtlemise ning süütamise vanglas, asja omavolilise kasutamise grupis ning kelmuse eest. Kõik see osutab sellele, et kriminaalhooldus ja varasemad karistused sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Varasemad karistused ja käitumiskontroll ei mõjutanud käitumist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on ta kuritegusid sooritades olnud alkoholijoobes, millest nähtub, et alkoholi tarvitamine on kinnipeetava puhul märkimisväärne risk uute kuritegude toimepanemiseks. Alkoholijoobes olles kinnipeetav käitub impulsiivselt ning ei mõtle ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Isiku korduvad kriminaalkaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, seda ka peale korduvat karistamist ega käitumiskontrollile allutamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik olnud kahel korral allutatud kriminaalhooldusele, mis ei olnud edukad. Seega pole isiku varasemad kriminaalhooldused ega vangistused, avaldanud talle piisavalt positiivset mõju, kuna jätkas uute kuritegude toimepanemisega. Isiku poolt toimepandud kuriteod ja selle põhjused on jäänud samaks. Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et varasamatest karistustest ega kriminaalhooldustest ei olnud isikule olulist positiivset mõju. Seega, arvestades isiku varasemat käitumist, prognoos on pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Kinnipeetavale on koostatud individuaalset täitmiskava on koostamisel. 5 Vangistuses on isik käinud psühholoogi vastuvõtud, osales vestlustel kriminaalhooldusametnikuga sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Oli aktiivne motivatsiooniprogrammis osaleja. Programmi raames käis väljaviimisel kodus. Samuti sai erinevaid motivatsioonikinke. Samas isikul on ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus teavitamiskohustuse rikkumise eest väljasõidul kodus olles. Mis näitab, et kehtestatud reeglitest kinnipidamisega võib esineda ka raskusi. Käis Töötukassas karjäärinõustamisel. Vangistuses oli hõivatud tööga majandustöödel. Alates 09.09.2019 töötab väljaspool vanglat firmas xxx AS-is. 26.07.2019 paigutati kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonda. 18.11.2019 alustas õpinguid xxx autokoolis. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Kohus märgib, et isiku hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see lühike aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Seda enam, vangistuse jooksul esines distsipliini rikkumist ning käitumiskontrolli ajal pole välistatud nõuete eiramine. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei saa vahendada, samas ei leia kohus, et praegusel hetkel oleks isiku poolt läbitud tegevused vanglas piisavad uue kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Järelevalve nõrgenemisel ei käitu isik piisavalt vastutustundlikul ja võib ette tulla normide rikkumisi. Seda asjaolu kinnitab ka Viru Vangla 06.01.2020 kiri, millest nähtub, et Marek Madisoo suhtes on alustatud

§ 329

tunnustel kriminaalmenetlust, selle kohta, et 04.01.2020 kell 18.30 isik süüdimõistetu ei ilmunud Viru Vangla avavanglaosakonda tagasi lühiajaliselt väljasõidult väljapoole vanglat. Seni pole isik ühtki karistust lõpuni ära kandnud, kõik varasemad karistused on liidetud järgnevate karistustega. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Isikul on töökoht, kuid see asub teises maakonnas ja küsitav kuidas ta saab elektroonilise järelevalve all olles teises piirkonnas tööd tegema. Isikul on vabaduses olemas elukoht. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Kinnipeetav hakkaks seal elama koos oma vanaemaga, kellega elas koos ka enne olles kriminaalhooldusel. Kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Samas on küsitav vanaema võime mõjutada süüdimõistetu käitumist. Sellele osutab kriminaalhooldusametnik, kes teostas elukoha kontrolli ja vestles vanaemaga, Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, lähedase toetus ja ta on motiveeritud edaspidi elama seadusekuulekalt. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja karistust, ei ole kohtu hinnangul Marek Madisooi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on korduvalt olnud kriminaalhooldusel ning jätkas kuritegude toimepanemist ja tegi seda ka vangistuses, oleks kriminaalhooldus piisav mõjutamiseks, kui karistusest on ära kantud selle veidi üle poole. Seda 6 enam, et isiku varasem kriminaalhooldus ei olnud piisav, et isik loobuks süütegude toimepanemisest. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seisukohta mõjutab isiku suhtes uue krim menetluse alustamine. Isiku suhtes ei ole kohtul sellist veendumust, et isik ei peaks edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetav oli varasemalt kahel korral allutatud käitumiskontrollile ja kandnud reaalset vangistust, isik jätkas õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. On oluline märkida, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Varasemad kuriteod on toime pandud grupis ja isik võib olla teiste poolt mõjutatav ning jätkata grupis süütegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seda enam, et kinnipeetav on kuriteod sooritanud grupis teiste mõjul. Suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud, samuti isiku võimalused vabaduses, näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.06.2022, s.o enam kui 2 aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on elukoht, lähedase toetus, motivatsioon elada edaspidi seaduskuulekalt positiivse asjaoluna, samas peab vajalikuks märkida, et need asjaolud pole piisavad, et vältida uute kuritegude toimepanemist. Kindel elukoht ja lähedase toetus ei ole nii märkimisväärse tähendusega, et tooks kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Isik elas ka enne kuriteo sooritamist koos vanaemaga, kuid viimane ei suuda kinnipeetava käitumist juhendada ja teda mõjutada. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). 7 Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, motivatsioon elada seaduskuulekalt) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine, korduvad kuriteod ja varasem käitumiskontrolli nõuete mittetäitmine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema karistatust, tema sõltuvusainete tarvitamise riski, tema vägivaldse käitumise riski, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Tegemist ei olnud esmakordse kuriteoga, vaid isik on jätkanud kuritegude sooritamist nii käitumiskontrolli ajal kui ka vanglakaristust kandes. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Marek Madisoo temale 21.05.2019 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt Inna Kirsipuu kohtunik 8