← Eesti

2-18-15195/194

Obsah (8)§ 659§ 662§ 654§ 442§ 463§ 445§ 172§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-15195 Tsiviilasi XX

) § 172 lg 1 ja 3 alusel nende endi kanda ning lapse esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. 7.

  1. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-le 1, § 143 lg-tele 1 ja 2¹ ning märkis, et lähtub suhtluskorra kindlaks määramisel lapse huvidest. Määratav kord arvestab vanemate soove ning aitab ära hoida isa ja lapse võõrdumist, samas ei muuda see lapse väljakujunenud elurütmi ülemäära ega kahjusta lapse huve. 7.
  2. Põhjendatud on lapse viibimine isa juures Londoni kodus kahel korral suve jooksul 14-päevaste ajavahemikena, mis ei tohi olla järjest. Maakohus arvestas kuupäevade määramisel Haridus- ja Teadusministri määratud koolivaheaegadega ning sellega, et enne kooli/lasteaeda oleks emal ja lapsel aega teha vajalikud ettevalmistused. Kindlasti peab lapse isa arvestama lapse senise elukorraldusega ja harjumustega, kui laps viibib temaga Inglismaal. Kui laps läheb kooli, tuleb lapsele anda vabadus soovi korral veeta enda sünnipäev Eestis koos sõpradega, sest lapse jaoks on oluline tähistada sünnipäeva mitte ainult perega vaid ka lähedaste sõpradega. 7.
  3. Isa vägivaldsus lapse vastu pole tõendatud. Maakohus veendus vahetu mulje põhjal, et isal on võimekus lapse eest hoolitseda. Ema vastupidine kahtlus on põhjendamatu. Asjaolu, et isal on depressioon, ei tähenda, et ta ei ole võimeline lapse eest hoolitsema. 7.
  4. Isa peab arvestama Eestis viibides lapse kohustustega nagu näiteks trennid ja huviringid. Samuti on nii lapsel võimalus vaheajal veeta aega nii ema kui isaga. 7.
  5. Isadepäeva ajal on isal õigus kohtuda lapsega neli päeva. Maakohus arvestas, et isa saaks veeta lapsega isadepäeva ning osaleda ka tavapäraselt lasteaias/koolis toimuval isadepäeva üritusel. 7.
  6. Kuivõrd Eestis ei tähistata ülestõusmispühi nii nagu Suurbritannias ja kuna lapse püsiv elukoht on Eestis, tuleb lähtuda Eestis kehtivatest pühadest. Juhul, kui laps viibiks ülestõusmispühade ajal Londonis, ei oleks tal võimalik täita oma lasteaiakohustust ning kooliajal tekiks lapsel pikad puudumised koolist. Isa võib veeta ülestõusmispühad lapsega Eestis neli päeva paarisarvulistel kalendriaastatel. 7.
  7. Ajal, kui laps viibib isaga Eestis, ööbib laps oma kodus ema juures, kuid suhtleb terve päeva isaga. Nii on lapsele tagatud harjumuspärane keskkond ning see tekitab lapsele vähem stressi. Juhul, kui isa soovib lapsega minna väljapoole Harjumaad, teavitab ta ema kirjalikult, kus ja millises majutusasutuses laps viibib. 7.
  8. Kui laps viibib isaga, siis on oluline, et isa peab kinni lapse rutiinist, planeeriks tema tegevusi, jälgiks lapse ajakava ja harjumusi, et tekitada lapsele vähem stressi. Samuti on laps õpetatud magama oma voodis eraldi vanematest. 11

(20)7.
  1. Isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud aktustest, lasteaiapidustustest, esinemisest, võistlustest, lapsevanemate koosolekutest, arenguvestlustest vms avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest. Emal tuleb olulistest sündmustest teavitada isa nii vara kui võimalik. 7.
  2. Mõlemad vanemal on õigus lapsega reisida kui laps viibib nendega. Samas peavad reisid olema vanemate vahel kooskõlastatud. Lähtudes võrdsuse printsiibist on mõlemal vanemal lapse haigestudes kohustus teist vanemat haigestumisest teavitada ning õigus reisida lapse juurde ja temaga kohtuda. 7.
  3. Mõlemal vanemal peab olema võimalik lapsega suhelda, kui laps viibib teise vanemaga. Isa võib lapsega suhelda telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu neljapäeviti ajavahemikus 18.30-20.00 (kõne kestus 20 minutit) ja pühapäeviti algusega kell 18.00 (kõne kestus 1 t). Nii on arvestatud lapse ja lapse ema tavapärast päevaplaani. Välistatud ei ole isa ja lapse täiendav suhtlemine, kui isa või laps vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik. Kõne kestus on kuni 20 minutit. Täpse aja ja päeva lepivad vanemad kokku SMS-i või muu suhtluskanali vahendusel. Kõnede korraldamisel arvestatakse Eesti aega ning lapse valmisolekut isaga suhtlemiseks. Kuivõrd laps vajab abi tehnika ülesseadumisega ning tõlkimisega, siis aitab ema last tehniliste vahendite ülesseadmisega või lapse palvel tõlkimisega, kuid ei viibi muul põhjusel kõne juures. Lapse isa ei tohi kõnesid katkestada juhul, kui ema abistab last tehniliselt kõne korraldamisel või keelelise abi osutamisel. Ema ja isa suhtuvad üksteisesse lapse juuresolekul viisakalt ja lugupidavalt, sh ei räägi teisest vanemast halvustavalt. Lapse huvides ei ole isa ja ema vahelise konflikti nägemine ja selle läbielamine. Seetõttu tuleb vanematel sellest lapse nähes ja kuuldes hoiduda. Kui laps viibib isaga on emal õigus suhelda lapsega telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu vähemalt 4 korda nädalas või lapse soovil tihemini, kuivõrd lapse harjumuspärane keskkond on ema juures ning laps on harjunud igapäevaselt emaga rääkima. Isa abistab last kõne korraldamisega, kuid ei viibi kõne ajal ise kõrval. 7.
  4. Põhjendamatu on lapse reisimine Inglismaale pereliikmete haiguse või tähtpäevade pärast. Kui tegemist on mõne olulisema sündmusega, tuleks vanematel selles osas omavahel saavutada kokkulepe, et laps saaks vajadusel siiski suhtluskorra väliselt Inglismaale reisida. 7.
  5. Ebamõistlik on isa nõue, et ühise hooldusõiguse teostamisega seotud teise vanema pöördumistele tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe kalendripäeva möödumisel päringu/pöördumise väljastamisest vanema poolt. Selline kokkulepe võib vanemate vahel tekitada lisapingeid. Vanemad peaksid suhtlema omavahel heas usus ilma kindlate tähtaegadeta. 7.
  6. Lapse dokumendid (pass, ID-kaart, Euroopa Ravikindlustuskaart vms) antakse ühe vanema poolt üle teisele koos lapsega. Lapse dokumentide uuendamine on ka lapse isa huvides, et laps saaks reisida Inglismaale, seega ei ole vajalik seda eraldi suhtluskorras kindlaks määrata.
  7. Pärast vaidlustatud määruse tegemist reguleeris maakohus isa taotlusel veel ka
  8. augusti 2019 määrusega isa ja lapse suhtluskorda ajavahemikul 11.–
  9. august
  10. Selle määruse peale esitas ema
  11. augustil 2019 määruskaebuse. Ringkonnakohus jättis
  12. septembri 2019 määrusega ema kaebuse rahuldamata ja maakohtu
  13. augusti 2019 määruse muutmata. MÄÄRUSKAEBUSED
  14. Isa esitas
  15. juunil 2019 määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu
  16. mai 2019 määruse resolutsiooni p-d 1.1 – 1.7, 1.13 ja 1.
  17. Isa palub tühistada: 12
(20) resolutsiooni p 1.1 esimene lause ja määrata selles osas uus suhtluskord, mille kohaselt laps viibib isa juures oma Londoni kodus suviti ajavahemikul
  1. juuni –
  2. august 28 järjestikkust päeva;  resolutsiooni p 1.2 tervikuna ja määrata selle osas uus suhtluskord, mille kohaselt viibib laps isa juures oma Londoni kodus vähemalt kaks nädalat jõulupühade või aastavahetuse perioodil, kusjuures selliselt, et ühel aastal veedab laps jõulupühad isaga ja aastavahetuse emaga ning järgmisel aastal vastupidi;  resolutsiooni p 1.5 ja määrata selle osas uus suhtluskord, mille kohaselt viibib laps isa juures oma Londoni kodus kaks nädalat ülestõusmispühade paiku;  resolutsiooni p 1.1 teine lause ja p 1.2 teine lause ja määrata uus suhtluskord, mille kohaselt: o lepivad vanemad konkreetsete kuupäevade osas, mil laps viibib isaga Londonis (st nii suveperioodi, jõulupühade ja aastavahetuse perioodi kui ka ülestõusmispühade perioodi osas) kokku hiljemalt 6 kuud enne lapse tulekut Londonisse. Vastav kokkulepe saavutatakse e-kirja teel; o juhul, kui vanemad kokkuleppele ei jõua, lähtuvad vanemad järgmisest:  suveperioodil paarisarvulistel aastatel viibib laps Londonis 28 järjestikkust päeva alates
  3. juunist ja paarituarvulistel alates
  4. juulist;  jõulupühade või aastavahetuse perioodil paarituarvulistel aastatel viibib laps Londonis 14 järjestikkust päeva ajavahemikul
  5. –
  6. detsember (nii, et jõulupühad jäävad sisse) ja paarisarvulistel vahemikus
  7. detsember –
  8. jaanuar (nii, et jõulude ajal on laps emaga Eestis ja aastavahetuse ajal isaga Londonis);  ülestõusmispühade perioodil, viibib laps Londonis 14 järjestikust päeva alates
  9. aprillist;  juhul, kui eelnevates punktides nimetatud perioodi sisse jääb mõni lasteaia või koolipäev, teeb isa vajalikud õppetükid lapsega koos;  resolutsiooni p-d 1.3, 1.4 ja 1.6 osaliselt ning määrata uus suhtluskord, mille kohaselt: o isal on õigus tulla Eestisse neli korda aastas ning veeta igakordselt lapsega koos seitse järjestikust päeva; o vastavate kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta
  10. jaanuariks e-maili teel; o juhul, kui vanemad ei jõua eelmises punktis märgitud tähtajaks kokkuleppele, külastab isa last Eestis: isadepäeval, maikuus ning mõnedel Haridus- ja Teadusministri kehtestatud vaheaegadel; o ajal, kui laps viibib isaga Eestis, ööbib laps isa juures majutusasutuses ja suhtleb terve päeva isaga arvestades seejuures lapse erinevate kohustuste täitmisega (nt trennid, huviringid);  resolutsiooni p-d 1.13, 1.14 ning määrata uus suhtluskord, millega kohus määrab vanematele võrdväärse ja ühetaolise õiguse lapsega telefoni või mu suhtluskanali kaudu suhtlemiseks ajal, mil laps viibib teise vanema juures: o vanem, kelle juures laps parasjagu ei viibi, suhtleb lapsega Skype’i vm suhtluskanali vahendusel (eelkõige videokõne) ilma teise vanema juuresolekuta 1 kord nädala sees neljapäeviti ajavahemikus 18.30-20.00 (kõne kestus 20 minutit) ja laupäeviti ning pühapäeviti algusega kell 18.00 (kummagi kõne kestus 1 t). Laps viibib kõne ajal vastava vanema kodus. Lisaks ei ole välistatud 13
(20)vanema ja lapse täiendav suhtlemine, kui vanem või laps vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik; o kõned toimuvad vastavalt selle riigi ajakavale, milles laps parasjagu viibib ja laps ei viibi kõnede tegemisel üldjuhul väljaspool kodu. Reisil olles tuleb kõnede tegemiseks leida sobiv koht. Vältida tuleb lärmakaid kohti või kohti, kus lapsel ebamugav vanemaga rääkida või kus laps ja vanem ei kuule teineteist korralikult või kus laps soovib eelduslikult muid tegevusi teha. Näiteks tuleks vältida kõnede tegemist restoranides, kinos, kohvikus, mänguväljakul, piknikul, rannas vms. Ema ei salvesta lapse ja isa kõnesid, kui tal puudub lapse isa vastavasisuline kirjalik nõusolek;  resolutsiooni p 1.
  1. Isa kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:  maakohus ei põhjendanud, miks ei tohi suvel isa juures viibitav periood olla järjestikku 28 päeva. Seda enam, et lapse huvides on lennata üksnes niipalju kui on vahetult vajalik Londoni kodus viibimiseks. Vaidlustatud määruse kohaselt tuleb lapsel kahe lennu asemel teha neli lendu;  arusaamatu on, miks saab kumbki vanem lapsega jõulupühad ja aastavahetuse koos olla üle aasta. Lapse parimates huvides on, et ta saab pühade ajal olla koos mõlema vanemaga ja nende sugulastega. Seega tuleks määrata, et ühel aastal on laps jõulude ajal isa juures Londonis ja aastavahetuse emaga ning järgmisel aastal vastupidi. Isaga veedetav aeg võiks olla kaks nädalat;  maakohus jättis tähelepanuta, et lapsel on õigus saada osa mõlema vanema kultuurist ja traditsioonidest, mille üheks osaks on ülestõusmispüha tähistamine. Kui Eestis ülestõusmispühi ei tähistata, on oluline, et lapsel oleks nende pühade ajal võimalus külastada isa Londonis, et saada osa ülestõusmispühade tähistamisest. Samuti ei põhjendanud kohus, miks saab isa ülestõusmispühade ajal last Eestis näha üksnes paarisarvulistel aastatel, st igal teisel aastal;  maakohus ei arvestanud, et isal peab olema küllaldaselt aega reisi planeerimiseks, et lapse Londonisse viimine ja Eestisse toomine oleks võimalikult sujuv (mh vältimaks ümberistumistega lende). Seetõttu tuleb vanematel suvel, talvel ja ülestõusmispühade ajal Londonis veedetud konkreetsetes kuupäevades kokku leppida vähemalt kuus kuud ette. Kui vanemad suve osas tähtaegselt kokkulepet ei saavutata, viibib laps 28 järjestikkust päeva Londonis paarisarvulistel aastatel alates
  2. juunist ja paarituarvulistel alates
  3. juulist;  maakohus ei ole põhjendanud, miks on lapse ja isa kohtumiste pikkus Eestis neli päeva, kuigi eestkosteasutus tegi ettepaneku, et laps viibiks isa juures järjest seitse päeva. Samuti puudub põhjendus, miks on lapse külastamiseks ettenähtud perioodid jagatud selliselt, et kaks külastust järgnevad teineteisele vahetult (oktoober ja november). Lapse huvides on jaotada kohtumised aasta peale selliselt, et lapsele ja isale oleks tagatud regulaarne suhtlemine. Näiteks pikemalt suvel, talviste pühade ajal (jõulud või aastavahetus) ja ülestõusmispühadel Londonis ning Eestis isadepäeva perioodil ja muul ajal, kui lasteaias/koolis on vabad päevad;  vaidlustatud määrus on vastuoluline, kuna näeb ette, et isaga olles peab laps õhtul ema juurde naasma, samas on isal ja lapsel lubatud ööbida majutusasutuses, kui nad viibivad väljaspool Harjumaad. Maakohus ei põhjendanud, kuidas tekitab isaga majutusasutuses viibimine lapsele rohkem stressi kui igaõhtune koju viimine. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et määratud suhtluskorra alusel saab isa koos lapsega päevas koos olla vaid kolm tundi, sest ta peab tagama, et laps käiks lasteaias; 14
(20) maakohus määras ema ja isa osas oluliselt erineva õiguse suhelda lapsega telefoni jm kanali kaudu, kuid ei põhjendanud seda. Et laps ja isa saaksid rahulikult omavahel suhelda, tuleks suhtluskorda lisada, et laps ei viibi isale kõnede tegemise ajal väljaspool kodu. Ühtlasi tuleks täpsustada, et kõne vältel peab olema tagatud, et isa ja laps teineteist näevad – näiteks Skype’i vms kõne;  vanematel on ühine hooldusõigus ja isal on õigus iseseisvalt otsustada lapse päevakava üle, sh toitumist, magamist jms puudutavat.
  1. Ema esitas
  2. juunil 2019 samuti määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu
  3. mai 2019 määruse resolutsiooni p-d 1.1, 1.3, 1.8, 1.10, 1.12 ja 1.
  4. Ema palub uue määrusega muuta suhtluskorda järgmiselt:  laps viibib 2020 aasta suvel isa juures Suurbritannias (ajavahemikul
  5. juuli –
  6. august) ühel korral 14 päeva järjest. Alates suvest 2021 viibib laps isa juures Suurbritannias vahemikus
  7. juuli –
  8. august kolm nädalat järjest. Ajal, mil laps viibib isa juures Suurbritannias, on emal õigus üks kord nädalas lapsega lühiajaliselt kohtuda (nt lapsega kohvikusse minna) ja ühel nädalavahetusel. Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku kirjalikult hiljemalt iga aasta
  9. märtsiks. Paarisarvulistel aastatel viibib laps oma sünnipäeva ajal
  10. juulil emaga, paaritutel Inglismaal isa juures. Alates koolimineku ajast Eestis ehk peale lapse 7-aastaseks saamist on lapsel võimalus veeta sünnipäev oma sõpradega ema juures ka paaritutel aastatel, kui laps ise seda soovib. Sellistel juhtudel tähistab isa lapsega sünnipäeva enne või pärast
  11. juulit. Kummalgi vanemal on õigus last lapse sünnipäeval isiklikult õnnitleda. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab lapse isa ainuisikuliselt. Võimalusel viib lapse Suurbritannia kuningriiki ja toob tagasi Eesti Vabariiki ema ning isa tasub nii lapse kui ka ema lennupiletite eest. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta
  12. maiks e-maili teel;  paarituarvulistel aastatel on isal õigus tulla Eestisse Haridus- ja Teadusministri kehtestatud III vaheajal (nt 2020/2021 õppeaastal 22.–
  13. veebruar 2021) ja veeta lapsega neli päeva. Paarisarvulistel aastatel (ehk neil, mil isa võib ka aprillikuus ülestõusmispühade ajal lapsega Eestis kohtuda) neli päeva veebruari või märtsikuus väljaspool Haridus- ja Teadusministri kehtestatud III koolivaheaega. Isal on õigus tulla Eestisse Haridus- ja Teadusministri kehtestatud I vaheajal (nt 2019/2020 õppeaastal 21.–
  14. oktoober 2019) ja veeta lapsega neli päeva. Isa peab arvestama lapse erinevate kohustuste täitmisega (nt trennid, huviringid);  isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud aktustest, lasteaiapidustustest, esinemisest, võistlustest, lapsevanemate koosolekutest, arenguvestlustest vms avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest. Kui teine vanem ei saa ise otsesest allikast informatsiooni lapsega seotud ürituse kohta, edastab teine vanem nimetatud üritusest informatsiooni peale temale sündmuse ajast teada saamisest esimesel võimalusel;  juhul, kui laps viibib isaga käesoleva suhtluskorra ajal Suurbritannias ning isa soovib minna lapsega reisile ja/või väljasõidule väljaspool Suurbritanniat, mille kestus on pikem kui üks nädal, teavitab isa sellest lapse ema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Kõnealuses teavituses toob isa välja lapse väljaspool Suurbritanniat viibimise eeldusliku aja (kestus), koha ning tagasisaabumise Suurbritanniasse. Ema omakorda kohustub heas usus abistama lapse isa lapsele vajalike kooskõlastuste taotlemisel lasteaiast/koolist ja nõusolekute (luba reisimiseks olenevalt sihtriigist) andmisel. Juhul, kui isa ja lapse reisi ja/või väljasõidu kestus on vähem kui 15
(20)üks nädal, teavitab isa sellest lapse ema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui seitse kalendripäeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Muuhulgas annab lapse reisimisel isaga Suurbritanniassse ema lapse isale üle lapse Suurbritannia kuningriigi reisipassi ning isa on lapse tagastamisel kohustatud tagastama emale ka lapse Suurbritannia kuningriigi reisipassi;  ajal, kui laps viibib ema juures käesoleva suhtluskorra alusel, on lapse emal õigus lapsega reisida väljaspool Eestit. Juhul, kui ema ja lapse reisi ja/või väljasõidu kestus on rohkem kui üks nädal, teavitab ema sellest lapse isa kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui seitse kalendripäeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist;  kui laps haigestub ema juures, on ema kohustatud isa teavitama lapse haigestumisest, kui see mõjutab käesolevat suhtluskorda ning vanemad on kohustatud tegema omavahel koostööd lapse tervise huvides;  kui laps viibib emaga, võib isa lapsega suhelda telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu üks kord nädalas (kõne kestus on kuni 1 tund). Lisaks eeltoodule ei ole välistatud isa ja lapse täiendav suhtlemine, kui laps vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik. Täpsed ajad ja päevad lepivad kokku lapse isa ja ema SMS-i või muu suhtluskanali vahendusel. Juhul kui kokkulepitud vestluste ajakavas tekivad muudatused ning lapsel ei ole isaga võimalik kokkulepitud ajal vestelda, lepivad vanemad kokku uue vestluse aja. Kõnede korraldamisel arvestatakse Eesti aega ning lapse valmisolekut isaga suhtlemiseks. Lapse ema aitab last tehniliste vahendite ülesseadmisega või lapse palvel tõlkimisega, kuid ei viibi muul põhjusel kõne juures. Lapse isa ei tohi kõnesid katkestada juhul, kui ema abistab last tehniliselt kõne korraldamisel või keelelise abi osutamisel. Ema ja isa suhtuvad üksteisesse lapse juuresolekul viisakalt ja lugupidavalt, sh ei räägi teisest vanemast halvustavalt. Ema kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:  maakohus ei kaalunud, kas isa ja lapse kohustuslike kõnede määramine sidevahendite abil kaks korda nädalas on lapse huvides. Maakohus jättis tähelepanuta, et kõnedega on kahjustatud lapse huvid, sest laps nägi pealt isa vaenu ema vastu, kui isa keeldus emaga suhtlemisest ja halvustas, mõnitas, solvas ja sõimas ema lapse juuresolekul. Isa manipuleerib lapsega, sest katkestab kõne, kui laps küsib emalt abi inglise keelse sõna leidmiseks või tehnilise abivahendiga toimetulekuks. Lisaks ei põhjendanud maakohus, miks on vaja lapse elu reguleerida nii, et ta peab kaks korda nädalas kindlatel kellaaegedel isaga suhtlema mõne suhtluskanali kaudu kokku vähemalt 1 tund 20 minutit. Lapselt on võetud võimaluse minna trenni, huviringi, lasteaia, kooli üritusele jne neljapäeva ja pühapäeva õhtul, muuta kõnede aegu, lühendada või pikendada kõnede aegu jne;  isa on kohtumenetluse ajal tunnistanud, et tal on depressioon, kuid maakohus ei analüüsinud, kas isa suudab pikaajaliselt (14 päeva) lapse eest hoolitseda tulenevalt oma tervislikust seisundist. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et peale iga isaga kohtumist Eestis esinesid lapsel postraumaatilise stressi sümptomid ning need sümptomid on läinud iga kord hullemaks. Seega kahjustavad isaga kohtumised otseselt lapse tervist;  maakohus ei arvestanud suvel Londonisse korduva reisimise mõju väiksele lapsele, tema tervisele ja senisele elukorraldusele;  maakohus ei põhjendanud, kuidas on lapse huvides isaga kohtumine kõigil koolivaheaegadel nii, et ükski koolivaheaeg ei saa ema lapsega tervet koolivaheaega koos veeta. Seetõttu ei saa ema lapsega koolivaheaegadel kuskile reisile minna; 16
(20) maakohus ei põhjendanud, kuidas on lapse huvides see, et emale on pandu kohustus teavitada igast lapsele olulisest sündmusest isa nii varakult kui võimalik. Isa saab otse lasteaiast kogu aeg informatsiooni lapse tegevuste kohta ning emale sellise kohustuse panemine ei arvesta tegelikku olukorda ega senist elukorraldust. Lapse ema on nõus andma isale informatsiooni, mida ei saada lasteaed või muud asutused otse;  kohus ei küsinud isa elukohajärgse omavalitsusasutuse seisukohta;  maakohus ei arvestanud, et Eestis püsivalt elades ja sugulastega suheldes võib emal ja lapsel tekkida spontaanne vajadus liikuda korraks üle riigi piiri näiteks Lätti või ka Soome. Emal ja lapsel ei ole Eesti kodakondsust, vaid emal on Saksa kodakondsus ning lapsel Saksa ja Ühendkuningriikide kodakondsus. Maakohus ei põhjendanud, millistel alustel on pidanud vajalikuks piirata teise riigi kodanike, kuid Eesti residentide (ema ja lapse) liikumisvabadust vaid Eesti territooriumiga. Emal ja lapsel on tähtajaline elamisluba Eestis, mis lõpeb lapsel augustis 2021 ja emal juunis 2020 ning neil võib tekkida olukordi, kus nad peavad juba administratiivsetel põhjustel lendama oma kodakondsuse järgsesse riiki Saksamaale. Maakohus jättis arvestamata, et isa andis eelnevalt nõusoleku emale reisida lapsega erinevates riikides;  maakohus ei põhjendanud, miks on isale vaja üle anda kõik lapse dokumendid, kui reisimiseks piisab vaid ühest isikut tõendavast tunnistusest;  maakohus ei põhjendanud, miks on isal lapse haigestumise korral õigus lapsega kohtuda;  maakohus jättis kehtima esialgse õiguskaitse määrus, mis tekitab poolte vahel uue vaidluse, kuna pole aru saada, millist määrust täita. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  1. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, neid ei rahuldanud ja edastas kaebused lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. augustil
  4. Isa esitas
  5. novembril 2019 ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus täiendavalt reguleerida suhtlus korda kohtumenetluse ajaks. Ühtlasi palus isa muuta ringkonnakohtu
  6. aprilli 2019 määruse resolutsiooni p 2.1 selliselt, et laps ja isa suhtleksid neljapäeviti ja pühapäeviti Skype’i videokõne vahendusel. Ringkonnakohus rahuldas taotluse osaliselt
  7. ja
  8. novembri 2019 määrustega ning reguleeris isa ja lapse vahelist suhtluskorda ajavahemikul
  9. –
  10. november 2019 Eestis ja ajavahemikul
  11. –
  12. detsember 2019 Suurbritannias. Isa esitas
  13. novembril 2019 taotluse ringkonnakohtu
  14. novembri 2019 täiendamiseks. Lapse esindaja, eeskosteasutus ja ema vaidlesid taotlusele vastu. määruse
  15. Lisaks esitasid mõlemad vanemad ja eeskosteasutus määruskaebemenetluses täiendavaid seisukohti, tõendeid ja taotlusi. Pärast kirjaliku menetluse määramist ema enne
  16. novembrit uusi seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  17. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659

kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel suhtluskorra määramise osas osaliselt tühistada ning uue määrusega suhtluskorda muuta ja täpsustada. Lisaks tuleb määrust täiendada otsustusega esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise kohta. Määrus jääb muutmata menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt ning vanemad ja eeskosteasutus kannavad ise oma menetluskulud ka ringkonnakohtus, aga lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. 15. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni veel lahendamata menetluslikud taotlused. 17

(20)15.1. Määruskaebemenetluses on esitatud täiendavaid tõendeid, mis kohus võtab

§ 662lg 3 alusel tsiviilasja toimikusse.

Siiski arvestab ringkonnakohus

  1. ja
  2. novembril 2019 esitatud dokumentidega üksnes isa
  3. novembri 2019 taotluse lahendamisel, sest asja sisulise läbivaatamisega seonduvad taotlused tuli esitada hiljemalt
  4. novembril
  5. 15.
  6. Isa
  7. novembri 2019 taotlus ringkonnakohtu
  8. novembri 2019 määruse täiendamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Isa tõi asjakohaselt esile, et vanemate suhtlusprobleemid ja ema vastuste viibimine (sh küsimusele, kas lapse elukoht on muutunud) võivad takistada lapsega suhtlemist, kui lapse üleandmise aeg ja koht ei ole selged. Samuti on õigustatud isa soov saada enne reisi lapse reisidokumendi koopia. Ülejäänud osas ei ole isa taotletud täiendavate sanktsioonide rakendamine vajalik. Kohus eeldab jätkuvalt, et vanemad teostavad oma õigusi ja täidavad kohtulahendeid heatahtlikult ning lapse heaolu nimel jätavad omavahelised vastuolud kõrvale. Sama vanemate kohustus on sätestatud ka PKS § 143 lg 2 esimeses lauses. Esialgse õiguskaitse abinõu täpsustamise osas on määrus viivitamata täidetav.
  9. Ema kaebuse kohaselt tuleks suhtluskorda lapse huve arvestades piirata. Isa leiab seevastu, et suhtluskord ei taga mõistlikku ja piisavat võimalust lapsega suhelda, mistõttu soovib lapsega ulatuslikumat suhtlemise võimalust. Mõlemad vanemad on palunud suhtluskorda täpsustada.
  10. Ringkonnakohus märgib esmalt, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Seejuures juhindub kohus ka seda küsimust lahendades PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute huve. Seega määrab kohus suhtluskorra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui alama astme kohus on väljunud kaalumispiiridest, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud suhtluskorda tuleb teatavas osas täpsustada ja muuta. Maakohus ei arvestatud kõiki esiletoodud asjaolusid ja asjaomaste isikute, sh vanemate õigustatud huve. Samuti sisaldab määratud suhtluskord tingimusi, mis pole piisavalt selged ega täidetavad. Ülejäänud osas, mille muutmiseks ringkonnakohus järgnevas alust ei näe, jääb maakohtu määrus muutmata ja ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega.
  11. Ringkonnakohus nõustub vanemate seisukohtadega, et lapsele on liiga koormav suvel mitu korda Tallinna ja Londoni vahel lennata. Seega ei ole õige, et laps viibiks suvel Londonis kahel 14-päevasel ajavahemikul. Kuivõrd laps ei ole emata pikemaid perioode koos isaga olnud, tuleb
  12. aasta jätta üleminekuaastaks, kus laps on suvel Londonis isa juures järjest 14 päeva. Alates
  13. aastast tuleb võimaldada lapsel ja isal suvel Londonis koos olla järjest 28 päeva. Põhjendatud ei ole ema seisukoht, et laps peab igal juhul olema
  14. juulil Eestis, et sõpradega sünnipäeva tähistada. Keset suve, kui paljud lapsed lasteaiast puuduvad ja koolid on kinni ning lasteaia- või koolikaaslastega side nõrgem, ei pruugi olla võimalik sõpru õigel päeval sünnipäevale kutsuda. Seega jääb vanematele võrdne võimalus sünnipäeval lapsega koos olla. Suvised kuupäevad, mil laps isa juures veedab, tuleb vanematel kokku leppida
  15. jaanuariks. Sel juhul saavad mõlemad vanemad aegsasti hakata suveks plaane tegema. Kuivõrd reisikulud jäävad isa kanda, on tal võimalik ka soodsamaid lennupileteid vaadata. Selleks, et emal oleks võimalus laps õigel ajal isale üle anda ja vastu võtta, tuleb isal vähemalt kolm päeva enne reisi teatada, millal ta täpselt lapsele järgi tuleb või lapse tagastab. Kuna vanemate senine omavaheline suhtlus on raskendatud, siis on põhjendatud isa kaebus ka osas, et kohus peab suhtluskorra täidetavuseks nägema ette konkreetsed ajad isa ja lapse suhtlemiseks olukorras, kui vanemad ei jõua kokkuleppele. Nende aegade määramisel saab 18

(20)lähtuda isa kaebuse taotlusest, millele konkreetseid vastuväiteid ei esitatud, mis arvestavad piisavalt lapse huvidega ja on kooskõlas suhtluskorraga sünnipäeva ajaks.
  1. Põhjendamatu on ema seisukoht, et ajal, mil laps on isa juures Londonis, peab emal olema võimalus lapsega kohtuda ning et isa peab kandma ema lennukulud Tallinna ja Londoni vahel. Isal ja lapsel peab vähemalt üks kord aastas olema võimalus pikemalt omavahel olla, et säiliks nende lähedane suhe. Ema esiletoodud asjaoludest ei saa järeldada, et isa ei saa lapsega hakkama. Isegi kui isal tekkisid paanikahood imikut hoides, ei saa sellest järeldada, et ta ei oska suurema lapsega suhelda ja tema eest hoolitseda. Ema ei põhistanud, et isa vihapursked on tingitud lapsega suhtlemisest, pigem nähtub kohtule esitatud tõenditest, et vanemate vahelised suhted on pingelised ja omavaheline suhtlus toob kaasa konflikte. Maakohus on õigesti määranud, et isa tuleb lapsele ema juurde järgi ja toob ta ka ema juurde tagasi, sest isa on nõus kandma kõik reisimisega kaasnevad kulud. Kui vanemate vahel suhted paranevad, võivad nad omavahel kokku leppida, et laps reisib Londonisse koos emaga.
  2. Ringkonnakohus nõustub isa seisukohaga, et lapsel peab igal aastal olema võimalus aasta lõpus mõlema vanemaga koos olla. Seega tuleb suhtluskorda reguleerida nii, et laps viibib isa juures paarisarvulistel aastatel seitse päeva järjest ajavahemikul
  3. detsember –
  4. jaanuar ja paarituarvulistel aastatel samuti seitse päeva järjest ajavahemikul
  5. –
  6. detsember. Nii on tagatud mõlemale vanemale võimalus iga aasta lapsega pühade ajal koos olla. Lapse üleandmine toimub sama moodi, nagu on märgitud eespool p 19 kolmandas lõigus.
  7. Ringkonnakohus nõustub ema seisukohaga, et lapsega kooselaval vanemal peaks olema võimalus mingil koolivaheajal lapsega koos olla. Samuti arvestab ringkonnakohus isa soovi olla lapsega koos isadepäeval ja ülestõusmispühadel. Seega tuleb suhtluskorda reguleerida nii, et isal on igal aastal Eestis õigus lapsega koos olla isadepäeva ajal novembris, Haridus- ja Teadusministri kehtestatud III koolivaheajal veebruaris ning ülestõusmispühade ajal. Nii jääb emale võimalus lapsega koosolemiseks ja vaba aja sisustamiseks I koolivaheajal oktoobris ja IV vaheajal aprillis. Samuti veedab laps suurema osa suvest koos emaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ülestõusmispühade ajal ei ole lapsel kooli ajal võimalik viibida Londonis. Eestis on ülestõusmispühade ajal kolm puhkepäeva ja seetõttu ei ole otstarbekas Londonisse lennata. Isa saab perekonna traditsioone tutvustada ka Eestis. Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks reguleerida suhtluskorda lasteaia ja kooli ajal erinevalt. Kuivõrd isa kohtub lapsega Eestis vaid kolmel korral, peaks isa ja laps iga kord saama omavahel koos olla seitse päeva järjest. Põhjendatud ei ole ema seisukoht, et isa Eestis viibimise ajal peaks laps ööbima kodus. Nagu eespool p 19 teises lõigus märgitud, ei toonud ema esile asjaolusid, mis välistaksid lapse nädalase kodust eemalviibimise koos isaga. Isadepäev ja ülestõusmispüha on liikuvad pühad ja ka koolivaheaeg ei hakka kindlal kuupäeval. Seega peavad vanemad konkreetsed kuupäevad kokku leppima iga kord vähemalt kuus kuud enne isa Eestisse tulekut ning lapse üleandmise kellaaja ja koha vähemalt kolm päeva ette. Sarnaselt eespool p 18 viimases lõigus märgituga tuleb ka sel juhul määrata tingimused, kuidas konkreetne suhtlusaeg selgub vanemate erimeelsuste korral. Kuna isa peab reisi planeerima, siis on põhjendatud jätta talle otsustusõigus nädalase suhtlusaja täpsemaks määratlemiseks.
  8. Ainetu on ema seisukoht info jagamise kohta lapsele olulistest sündmustest. Kui emale saab teatavaks lapsele oluline sündmus ja laps soovib, et isa sellest osa võtaks, ei ole raske isa sellest teavitada. Vaidlustatud määrusest ei tulene, et ema peab teatama igasugustest sündmustest. Määrus annab vaid isale võimaluse ka väljaspool suhtluskorda võtta osa lapsega seotud üritustest. Samuti pole põhjendatud täiendavate ettekirjutuste tegemine isale ajaks, kui laps viibib tema juures. Alust ei ole eeldada, et isa ei järgi lapsega suhtlemise ajal lapse huve.
  9. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus ja seetõttu on asjakohane, et lapsega reisile minnes antakse sellest teisele vanemale teada. Lätti ega Soome poodi minnes ei ole vaja last 19
(20)kaasa võtta, kui teine vanem sellega ei nõustu. Kui välisreis kestab ka ainult kaks päeva, tuleb sellest teist vanemat teavitada ja vanemalt reisiks nõusolek saada. Lisaks tuleb mõlemal vanemal teist vanemat teavitada, kui laps haigestub. Samas ei ole eemalviibival vanemal vaja lapse juurde minna, sest lapse ravi saab otsustada vanem, kelle juures laps viibib.
  1. Põhjendatud on isa etteheide, et vanemate suhtlemine lapsega telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu on reguleeritud erinevalt. Ringkonnakohus leiab, et ükskõik kumb vanem lapsest eemal viibib, peab ta saama lapsega nädalas kaks korda suhelda. Lapse soovil tuleb võimaldada eemalviibival vanemal lapsega tihedamalt suhelda. Lapsega koos olev vanem peab abistama last tehniliste vahendite ülesseadmisega, kuid ei viibi kõne juures. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on vanemate suhted praegu sedavõrd halvad, et nad ei suuda omavahel alati rahulikult rääkida. See mõjutab lapse suhtlust eemalviibiva vanemaga. Samas peab isa lapsega suheldes jälgima, et ta jääks rahulikuks ja räägiks lapsega võimalikult lihtsalt, kui laps keelebarjääri tõttu temast aru ei saa. Vastastikku toetamise kohustus on vanematel ka lapsele vajalike kooskõlastuste, nõusolekute ja lubade taotlemisel.
  2. Ringkonnakohus täpsustab määruse resolutsiooni sõnastuses viiteid aastanumbritele ja märgib, et reisikulude kandmise kohustus on isal seoses suhtluskorras reguleeritud reisidega. Lasteaiaga seonduvaid üritusi on põhjendatud käsitleda ka edaspidi koolis toimuvatena. Kuna suhtluskorras on eraldi määratud, et kõik avaldused peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis pole vaja seda üksikute tingimuste juures korrata. Tulenevalt maakohtu resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus

§ 654lg-st 2² juhindudes kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

26.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

§ 463

lg 2, § 477 lg 1 ja § 477¹ lg 2 teise lause järgi tuleb sellest juhinduda ka hagita asja menetlust lõpetava määruse koostamisel. Maakohus ei võtnud vaidlustatud määruses seisukohta esialgse õiguskaitse abinõude kohta. Selle puuduse saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada. Esialgse õiguskaitse abinõud tuleb tühistada, sest pärast suhtluskorra kohta tehtud määruse jõustumist ei ole esialgse õiguskaitse korras ajutise suhtluskorra määramiseks enam vajadust. Esialgse õiguskaitse korras ette nähtud lapse viibimine isa juures jõulude ajal on suhtluskorras reguleeritud samal viisil nagu 12. novembri 2019 määruses. Ainsa erandina tuleb jätta kehtima eespool p-s 15.2 kirjeldatud täpsustus määruse täitmise korrana

§ 445

lg 1 tähenduses, mida tuleb rakendada juhul, kui käesolev määrus jõustub enne

  1. või
  2. detsembrit
  4. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. 28.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 20

(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.