KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9287 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Valentina Michelson Prokurör Tiina Viru Kaitsja Vandeadvokaat Valeriy Gimaev kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Andrei Gruznovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDREI GRUZNOV, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 37603073710, Karistuse kandmise algus 04.04.2014 ja lõpp 04.04.2025 Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.11.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ANDREI GRUZNOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Andrei Gruznovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Gruznovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Harju Maakohtu 18.10.2017 määrusega tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Andrei Gruznovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu 03.12.2015 otsuse nr 150624 (juhtumi number R 15/501) täitmine Eesti Vabariigis ning määrati, et Andrei Gruznovi poolt kuulub ärakandmisele 11 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti tema vahistamise päev s.o 04.04.
- Kohtumäärus jõustus 21.11.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Andrei Gruznovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Gruznovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui vaadata Soome riigi seadusandlust, siis selle järgi peaks teda vabastama. Elama läheb ta ema juurde, varem elas ta xxxx. Tal on 3 elukutset, teeb metallitöid, on viimistleja ja töötas pikalt firmas xxxx katuste paigaldajana. Selgitab, et pani kuriteo toime, kuna sattus sõbra mõju alla, ta laimas teda. Vabanemisel pakub sõber talle töökohta maalrina. Sõltuvusi tal ei ole, kui sündis poeg, siis ta ei tarbinud enam midagi. Ta on vanglas läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Ta lõpetab hetkel vanglas
- ja
- klassi. Lähedastega on tal väga head suhted, nad suhtlevad telefoni ja kokkusaamiste teel. Selle sõbraga, kelle pärast vanglasse sattus, ta ei suhtle. Vabaduses ei ole tal selliseid tuttavaid, kes on kriminaalkorras karistatud. Kaitsja toob välja, et Soomes määrab karistust kohus, kuid karistuse kandmist, sealhulgas ka reaalse karistuse kandmise pikkust, reguleerib vanglaseadus. Arvestades kinnipeetava isikut ehk asjaolu, et ta viibi esmakordselt vanglas, karistas Soome kohus teda vangistusega 11 aastat ning määras, et sellest karistusest peab ta ära kandma poole ehk 5,5 aastat vangistust. Kuigi kinnipeetavale on määratud karistus 11 aastat, siis reaalselt peab ta kandma 5 aastat 6 kuud vangistust. Kui Soomes on kinnipeetav kindel, et igal juhul vabaneb kohtu poolt määratud karistuse reaalsest kandmisest, siis Eesis ainult iga viies kinnipeetav vabaneb ennetähtaegselt. Arvestades seda on Andrei Gruznov ka oma süüd tunnistanud ja ta jäi heauskselt lootma, et vabaneb vangistusest 01.10.
- Nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK (27.11.2008.a) vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (edaspidi raamotsus) artikkel 8 lg 4 kohaselt muudetud karistus ei tohi väljaandjariigis määratud karistust raskendada selle olemuse ja kestuse osas. Raamotsuse artikkel 17 lg 4 kohaselt liikmesriigid võivad ette näha, et iga enneaegse või tingimisi vabastamise otsus võib arvesse võtta ka väljaandjariigi osutatud neid siseriiklikke õigusnorme, mille kohaselt on isikul õigus tingimisi vabastamisele kindlaksmääratud ajal. Ka Eesti kriminaalmenetluse seadustik § 489-9 lg 2 sätestab, et vajaduse korral taotletakse liikmesriigilt Justiitsministeeriumi kaudu lisateavet, määrates kindlaks vastamise tähtaja. Kuna Eesti ja Soome seadused reaalse vangistuse kandmise osas erinevad, siis raamotsuse artikkel 17 lg-st 4 tulenevalt tuleb arvesse võtta Soome õigusnorme, mille kohaselt on isikul õigus tingimisi vabastamisele kindlaksmääratud ajal ning vastavalt sellele vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt Andrei Gruznov on individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmid läbinud ning aru saanud, mida saab kaine eluviisi säilitamiseks kasutada. Seega vanglas läbitud programmid räägivad sellest, et tema edaspidi käitub õiguskuulekalt, kuna saab need teadmised vabaduses ka rakendada. Elutingimused, töö, lähedaste toetus räägivad ka käesoleval juhul ennetähtaegse vabastamise kasuks. Seega on 2 kinnipeetav teinud aktiivset tööd vanglas selleks, et ka Eesti karistusseadustiku kohaselt oleks temal suur tõenäosus ennetähtaegselt vabaneda. Mis puudutab korduvat karistatust, siis Riigikohus on asjas nr 3-1-1-12-17 asunud seisukohale, et Karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus üksnes karistusregistri seaduse § 5 lg-s 2 loetletud juhtudel. Seega olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei olnud ka nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav, mistõttu tuleb arvestada ainult 2 kehtiva karistusega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Andrei Gruznov ära kandnud üle 5 aasta 8 kuu vangistust, mis on üle poole tema mõistetud 11 aastasest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval Eesti Vabariigis 1 kehtiv kriminaalkaristus, millele lisandub käesolev kuritegu, mis on toime pandud Soomes ja Soome Vabariigi poolt ka karistatud. Vangistuses viibib ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eesti Vabariigis toimepandud kuritegu oli vargus, käesolev kuritegu on raske narkokuritegu, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Seega on kuritegude tagajärjed muutunud ulatuslikumaks ja raskemaks ning viimase kuriteoga on saadud suuremat tulu. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud kinnipeetava poolt sõltuvusainete tarvitamine ja eesmärgiks materiaalse kasu saamine. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi ´´Eluviisitreening´´ ja alustanud õpinguid riigikeele A1 tasemel, kuid ta on ka määratud tööle koristajana, millest ta on korduvalt keeldunud. See viitab teatud subkultuuriliste hoiakute olemasolule ning võimalusele, et isik ei soovi oma kuritegelikust käitumisest ja omaksvõetud elustiilist täielikult loobuda. Lisaks on tal käesoleval ajal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest nähtub, et ta ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. 3 Kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada vabanemist toetavaks. Tal on kindel alaline elukoht õele kuuluvas korteris, kus ta hakkaks elama koos emaga. Töökoha garanteerib talle OÜ Xxxx xxxx. Töökoht tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks, mis ühtlasi aitaks tal tasuda võlgnevusi, mida tal on üle 5900 euro ning mida ta enda sõnul soovib tasuda. Samas nähtub iseloomustusest, et enne vangistust töötas ta katuste paigaldajana. Sellest järeldub, et olenemata kindla töökoha ja sissetuleku olemasolust, ei tulnud ta majanduslikult toime ja pani suure materiaalse kasu saamise eesmärgil toime raske narkokuriteo. Kriminaalsel teel raha teenimine viitab sellele, et isiku majandusliku toimetuleku oskus vaid legaalse sissetulekuga oli kehv. Eeltoodust järeldub, et isiku vabanemisjärgsed elutingimused elu- ja töökoha osas ei erine oluliselt sellest, millised need oli enne vanglasse sattumist ega ole seetõttu ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Kuivõrd kinnipeetav on kuritegusid toime pannud ka grupis, saab järeldada, et tema tutvusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kelle poolt, tema enda sõnul, võib ta olla mingil määral mõjutatav. Isikul on olnud ka probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isiku sõltuvus remissioonis, kuid ise ta sõltuvust täielikult eitab. Samas on viimane kuritegu seotud narkootilise aine käitlemisega ja seda on soodustanud isiku poolt narkootikumide tarvitamine. Kõike eelnevat arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Tal on kanda jäänud veel küllaltki pikk karistusaeg. Samuti puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid muutmaks isiku suhtumist kuritegelikku käitumisse ning seeläbi hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust ning need ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andrei Gruznovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
- detsembri 2019 määrus muutmata. 06.12.2019 kohtumäärus 1-17-9287 jõustus
- veebruaril 2020 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4