KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-9088 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Tiina Viru Kaitsja Vandeadvokaat Ilya Zuev kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Andrei Pintšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDREI PINTŠUK, isikukood viibimiskoht Viru Vangla 38108132235, Karistuse kandmise algus 16.10.2009 ja lõpp 16.10.2024 Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.11.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ANDREI PINTŠUK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Andrei Pintšukile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Pintšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 29.08.2011 otsusega tunnistati Andrei Pintšuk süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 113 - § 25 lg 1,2, § 114 p 1,2, § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle 1 liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Andrei Pintšukile mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.10.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Andrei Pintšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamise sooviga. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Pintšuki ennetähtaegset vabastamist kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamise sooviga. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on praegu kõige parem aeg vabaneda, sest vabaduses on kõik võimalused selleks, et elada seadusekuulekalt. Tal on abikaasa ja lapsed: 18-aastane, 19-aastane ja alaealine tütar. Selle aja jooksul, mil ta on vanglas olnud, tema pere toetab teda, nad helistavad igapäevaselt ja pere ootab teda koju. Neil on 4-toaline korter, kus elab abikaasa koos lastega ja kuhu ka tema läheb elama. Abikaasa töötab FIE-na, tal on sissetulek. Vanem laps töötab treenerina, keskmine laps õpib ülikoolis ja noorem laps käib
- klassis. Perel oli väga raske olnud see 10 aastat ja sellepärast nad ootavad teda koju. Vanglas oldud aeg ei läinud raisku, kuna ta sai hariduse, lõpetades keskkooli ja omandades keevitaja eriala. Kinnipeetav õppis riigi keelt ja sooritas eksami B2 tasemel. Ta töötab vanglas juba pikemat aega ja vabanemisfondis on 1100 eurot. Tal on töökoht, kus saab töötada keevitajana. Praegu käib tema suhtes ka pankrotimenetlus ja ta maksab iga kuu 150 eurot pankrotihaldurile. Kui ta täidab kõiki pankrotihalduri nõuded, siis vabaneb võlgadest. Ta on vanglas läbinud kõik programmid, vaatas üle oma endise käitumise ja hakkas elama teistmoodi. Varem ta ei saanud lahti oma probleemidest ja mõnuainetest, kuid nüüd pöördub vajadusel psühholoogi juurde. Ta töötab programmis „12 sammu“, osaleb anonüümsete narkomaanidega rühmas ja ka ise juhatab sellist gruppi. Ta on täiesti muutnud oma mõtlemist, tunnistab oma vigu ja on õppinud elama teistmoodi. Tal on elus uued prioriteedid, ta tahab elada ausat ja karsket elu, hoolitsedes oma pere eest. Ta on õppinud vastutama ja seda kinnitab tema elustiil vanglas – ta töötab, ei toeta subkultuuri, ei suhtle kriminaalide ega narkomaanidega ja tuli järeldusele, et kui ausalt elada, siis peab tegema tööd. 2009 tahtis ta oma elu muuta ja kolis xxxx, kus sattus gruppi, kes tegeles narkootikumidega ja oma madala enesehinnangu tõttu hakkas ka tema tarvitama ja tegelema narkootikumidega. Kuna ta ei osanud „ei“ öelda, sattus olukorda, kus tekkis kaklus ja inimene sai surma. Leiab, et tal ei ole vaja narkootikume enam tarvitada ning et seda ei juhtuks, siis kavatseb käia anonüümsete narkomaanide grupis. Ta hakkas vabatahtlikult käima anonüümsete narkomaanide grupis, kui oli võimalus vabaneda elektroonilise valve alla. Sellest ajast alates ei ole tema osas ühtegi raportit. Kaitsja leiab, et on täidetud materiaalsed ja formaalsed eeldused isiku vabastamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 59% ja selle alusel Viru Vangla tegi järelduse, et teda ei tohi vabastada ning sama arvab ka prokuratuur. Teades kohtupraktikat, tuleb arvestada seda, kuidas isik käitub vanglas. Kinnipeetava poolt on esitatud motivatsioonikiri ja abikaasa poolt kiri, lisaks sellele on esitatud kiri sotsiaalprogramm „Sütik“ poolt, et Andrei Pintšukil on väga suur motivatsioon vabaneda enne tähtaegselt. Kinnipeetav on läbinud erinevad sotsiaalprogrammid ja ta osaleb tugigrupis ning tema iseloomustusest nähtub, et ta oskab öelda „ei“ ja leida situatsioonidele 2 lahendusi. Programmides oli ta aktiivne ja oskas üles näidata oma küpsust. Iseloomustuses on viide sellele, et kinnipeetav võis olla vägivaldne konflikti tagajärjel, mis oli jalgpallimängu ajal. Kaitsja esitas kohtule tõendi, et sellele ei järgnenud distsiplinaarkaristust ega algatatud kriminaalmenetlust. Kinnipeetaval on perekond, ta suhtleb nendega telefoni teel, tal on elu- ja töökoht, lisaks ka vabanemisfond, mis viitab sellele, et edaspidi soovib isik elada seadusekuulekalt. Kinnipeetav rääkis istungil põhjalikult, mis sotsiaalprogrammid on ta läbinud ja mis järeldused on teinud, mistõttu kaitsja leiab, et Andrei Pintšuki motivatsioon on väga suur ja ta tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav on väga suurt tööd teinud vabanemiseks ja seetõttu palub kaitsja kohtul anda talle võimalus olla koos oma perekonnaga. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Pintšuk ära kandnud üle 10 aasta ja 1 kuu vangistust, mis on üle poole tema mõistetud 15 aastasest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 6 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt on kinnipeetav pannud toime peamiselt varavastaseid kuritegusid, sealhulgas vargusi, aga ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise. Käesolevalt on teda karistatud muuhulgas suures kogus narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja mõrva toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud grupi mõju, narkosõltuvus ja majanduslikud probleemid. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on käesoleval ajal õiguskuulekas. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on pidevalt olnud hõivatud tööga, ka käesoleval ajal töötab ta EVT käitises, läbinud sotsiaalprogrammid ``Eluviisitreening`` ja ``Sotsiaalsete oskuste treening``, läbinud OÜ Corrigo ja MTÜ Teekond taasühiskonnastavad tegevused, omandanud riigikeele A1, A2, B1 ja B2 tasemed, keevitaja eriala, vestelnud seaduskuulekast käitumisest ning alates 17.09.2018 osaleb ta anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Vabanemisel on tal olemas elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris ning elukaaslane on nõus kinnipeetavat nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Vahetult enne vangistust oli kinnipeetav töötu ning tema sissetulekuks oli kuritegelikul teel saadud raha. Isik on ise tunnistanud, et pani toime vargusi ning saadud raha kulutas narkootikumide peale. OÜ xxxx garanteerib kinnipeetavale vabanemisel töökoha autoremondilukksepana. Kindel töökoht tagab isikule igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks ja seeläbi uue kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks. Enda sõnul on tal tulevikuks reaalsed 3 eesmärgid, ta tahab olla koos perega ja kasvatada oma alaealist last. Kohus ei saa jätta märkimata, et laps oli tal juba enne viimaste kuritegude toimepanemist, kuid see ei olnud piisavalt suureks motivatsiooniks kuritegude toimepanemisest hoiduda. Seega ei pea kohus lapse olemasolu ka käesoleval ajal uue kuriteo toimepanemise riski vähendamise kaalukaks teguriks. Suhted perega on head ja toetavad, mis on tugisüsteemi olemasolu kohapealt väga hea. Samas nähtub, et kinnipeetav on isikuvastased kuriteod toime pannud grupis ja teise inimese kihutamisel, mis viitab sellele, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid ning ta on teiste poolt mõjutatav. Lisaks juhib kohus ka siin tähelepanu asjaolule, et toetav perekond abikaasa ja lapse näol oli tal olemas ka enne kuritegude toimepanemist, kuid siis domineeris kinnipeetava käitumise kujundamisel suhtlusringkond, mis mõjutas teda kuritegusid toime panema. Isik ise tunnistab, et xxxx elades oli raske, sest ümberringi oli palju kuritegevusega seotud tuttavaid, kelle mõjutusel ta kuriteod toime pani. Siiski asub ta vabanemisel elama xxxx ehk samasse keskkonda. Kohtu hinnangul ei erine seetõttu vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist. Ta pöörduks tagasi samasse keskkonda, kus pani kuriteod toime, mistõttu ei ole need ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetaval on narkosõltuvus, mida ta ka ise tunnistab. Enda sõnul ei soovi ta enam sõltuvusaineid tarvitada, ta teadvustab nüüdseks tarvitamise tagajärgi ja endal tekkivaid probleeme ning läbitud sotsiaalprogrammid ja tugigrupid on aidanud tal mõista, et tema narkootikumide tarvitamine on suures osas kuritegude toimepanemise põhjuseks. Kuigi Eesti psühhotroopiliste ainete tarvitamise ühing xxxx on andnud kirjaliku kinnituse selle kohta, et isikule tagatakse vabanemisel tugiisikuteenus programmi ``Sütik`` raames, puudub kohtul piisav veendumus selles, et kinnipeetav suudaks vabaduses narkootikumide tarvitamisest täielikult loobuda. Siiani on isik suutnud vangistuses sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda, kuid vaid seetõttu, et vanglas ei ole tarvitamine võimalik. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Andrei Pintšuki vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kuritegude toimepanemise asjaoludest, tema varasemast elukäigust ja hoiakutest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Tal on kanda jäänud veel küllaltki pikk karistusaeg. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andrei Pintšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 02.12.2019 kohtumäärus jõustus 04.02.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar Referent 4