← Eesti

2-19-14489/16

Obsah (5)§ 187§ 430§ 168§ 661§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. S V (hageja) esitas 19.09.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse A V (kostja) vastu korteriomandi ühisvara ja pärandvara hulka mittekuulumise tuvastamiseks. Kohus võttis hagiavalduse 24.09.2019 menetlusse. Kohtule esitati 22.01.2020 menetlusdokument, mis sisaldas poolte sõlmitud kompromissi ja taotlust menetluse lõpetamiseks. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 2

(3)Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 4. Vastavalt

§ 661

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on välistandu määruskaebuse esitamise õiguse. 5.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus andis hagejale 20.09.2019 määrusega menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu 450 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus lõpetas tsiviilasja menetluse, mistõttu esineb

§ 190

lg 4 järgi alus mõista riigilõiv 450 eurot hagejalt riigituludesse välja.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled sõlmisid asjas kompromissi, mille alusel kohus lõpetas asja menetluse. Pooled sõlmisid kompromissi eelmenetluses ning vältisid seetõttu täiendavate menetluskulude teket. Kohtu hinnangul on kompromissi sõlmimise tõttu põhjendatud hageja vabastamine menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hageja

§ 190lg-s 4 sätestatud kohustusest tasuda riigilõiv 450 eurot riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.