1-18-8226/44

(17244001378)Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 06.01.2020 erakorraline ettekanne Kaljo Mendesele Viru Maakohtu 25.10.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Kaljo Mendes, isikukood 50104132212, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxx, töökoht puudub RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 427 lg 1, kohus MÄÄRAS: Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 06.01.2020 erakorraline ettekanne Kaljo Mendesele Viru Maakohtu 25.10.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse ärakirjad saata süüdimõistetule ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Kaljo Mendes tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.10.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta. Viru Maakohtu 11.04.2019 määrusega vabastati Kaljo Mendes temale Viru Maakohtu 25.10.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 1 03.12.

1. Katseajal oli Kaljo Mendes kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7, 9, 10 sätestatud lisakohustusi. Kriminaalhoolduse algus 29.04.2019 ja lõpp 03.12.
2. Viru Maakohtu 09.07.2019 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 01.07.2019 erakorraline ettekanne ja Kaljo Mendesele määrati katseajaks täiendavad kohustused KarS § 75 lg 2 p 4, 8 järgi. Viru Maakohtu 09.07.2019 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 01.10.2019 erakorraline ettekanne ja Kaljo Mendesele määrati katseajaks täiendav kohustus KarS § 75 lg 2 p 8 järgi. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 06.01.2020 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku Kaljo Menedesele mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 03.12.2019 sai kriminaalhooldusametnik Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnast teate, et Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikud kontrollisid 26.11.2019 kell 01.56 aadressil xxx Harju maakond toimunud juhtumi tõttu Kaljo Mendese joovet. Alkomeetri näit oli 1,15 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Kriminaalhooldusametnik helistas peale informatsiooni saamist Kaljo Mendesele, kes väitis, et ta ei tea isegi, kus xxx asub. Rääkimata sellest, et ta oleks seal joomas käinud. Seega ei tunnista kriminaalhooldusalune alkoholi tarvitamist. Esmakohtumine 29.04.2019 kriminaalhooldusalusele talle katseajaks määratud õigusi ja kohustusi ning elektroonilise valve korda. 30.04.2019 võttis Kaljo Mendes end arvele Töötukassas. Katseaja jooksul esines probleeme Kaljo Mendese hõivatusega. Kuni septembrikuuni ei olnud ta asunud tööle või õppima. Tööpakkumisi oli, kuid ükski ei sobinud talle. Kuna Kaljo Mendesel oli kohustus asuda hiljemalt 15.09.2019 tööle või õppima, siis alustas ta õpinguid Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi
3. klassis. 29.10.2019 sai kriminaalhooldusametnik vastuse päringule KohtlaJärve Täiskasvanute Gümnaasiumist. Sellest nähtus, et Kaljo Mendes osales septembrikuus õppetöös, kuid ei teinud seda oktoobris. Samal päeval esitas Kaljo Mendes kriminaalhooldusametnikule informatsiooni, et alates 28.10.2019 töötab ta xxx OÜ, kus ta tegeles tänavakivide paigaldamisega. Elektroonilist valvet kohaldati Kaljo Mendese suhtes 30.04.2019 - 28.06.
4. Sellel perioodil ei esinenud elektroonilise valve nõuete rikkumisi. Katseaja jooksul on tehtud Kaljo Mendesele kaks kirjalikku hoiatust ja kaks erakorralist ettekannet. Hoiatused on tehtud, sest Kaljo Mendes rikkus talle pandud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Katseaja jooksul alustati Kaljo Mendese suhtes üks kriminaalmenetlus. Kriminaalasi nr 19244000834 alustati 23.08.2019 KarS § 121 lg 1 tunnustel, sest 23.08.2019 kella 15.30 paiku aadressil xxx asuvas Jõhvi xxx lõi teatajale kaks korda peaga vastu nina, millega tekitas talle kehavigastuse ja füüsilist valu. Katseaja lõpuks oli kriminaalasi jätkuvalt menetluse 2 staadiumis. Võib öelda, et katseajal esines probleeme, kuid need ei teinud kriminaalhoolduse läbiviimist võimatuks. Kaljo Mendes on olnud avatud koostööle kriminaalhooldusametnikuga ja vaatamata tagasilöökidele püüdis oma elukorraldust parandada. Kriminaalhooldusametnik juhib tähelepanu, et oluliseks probleemiks Kaljo Mendese katseaja perioodil on olnud tema venna xxx käitumine. 10.07.2019 edastas Ida-Harju politseijaoskonna uurija xxx indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millest nähtus, et Põhja Prefektuuri patrullpolitseinikud on Tallinnas kontrollinud Kaljo Mendese joovet. Kriminaalhooldusametnik helistas selgituste saamiseks Kaljo Mendesele, kes väitis, et ta ei ole Tallinnas käinud. Hiljem käis Kaljo Mendes Tallinnas uurija juures isikusamasuse tuvastamisel. 06.12.2019 sai kriminaalhooldusametnik uurija xxx informatsiooni, et kriminaalasi on lõpetatud ja antud juhtumis oli tegemist xxx. Kaljo Mendes kuulati üle tunnistajana.
5. juulis helistati kriminaalhooldusametnikule ka Lõuna Prefektuurist ja anti teada eelneval päeval toimunud juhtumist Kaljo Mendesega. Tuginedes eeltoodud juhtumile palus kriminaalhooldusametnik kontrollida, kas tegemist oli Kaljo Mendese või tema venna xxx. Politseiametnik võrdles andmebaasis olevaid pilte ja kinnitas, et eelmise päeva juhtumis osalenud noormees sarnanes pigem xxx. Kriminaalhooldusametnikul puudub antud hetkel veendumus, et 26.11.2019 xxx toimunud juhtumi puhul oli tegemist Kaljo Mendesega, kuid samas puudub tal ka pädevus selle üle otsustamiseks. 06.12.2019 esitas kriminaalhooldusametnik päringu Põhja Prefektuuri LääneHarju politseijaoskonda, et paluda informatsiooni, mille alusel ja kuidas tuvastati antud juhtumis Kaljo Mendese isik. 03.01.2020 sai kriminaalhooldusametnik vastuse päringule, milles vastati, et ametnike ütluste kohaselt ei mäleta nad, kuidas toimus Kaljo Mendese isiku tuvastamine, kas ta esitas isikut tõendava dokumendi või toimus tuvastamine läbi politsei andmebaasi. Kaljo sõnul oli ta oma elukaaslase juurde saabunud Jõhvist kaks nädalat tagasi. Erinevate protokollide vaatluse tulemusel jäi kriminaalhooldusametnikule silma, et 03.07.2019 ja 26.11.2019 Põhja Prefektuuri ametnike poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollidel olid Kaljo Mendese allkirjad sarnased ja täiesti erinevad Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ametnike poolt koostatud protokollidel olevatest allkirjadest. Viimased sarnanevad kriminaalhoolduse toimikus olevate allkirjadega. Kaljo Mendes on esitanud Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnale avalduse, mille alusel on alustatud kriminaalasi nr 19244001228, mis erakorralise ettekande koostamise ajal on alles menetlemisel. Antud kriminaalasja raames selgitatakse, kas 26.11.2019 toimunud juhtumi raames on kasutatud vääralt Kaljo Mendese isikuandmeid. Kuna Kaljo Mendes on rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 2 järgi määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 7 kuud 5 päeva vangistust täitmisele. Vastuseks maakohtu järelepärimisele teatas kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi, et Kaljo Mendese katseaeg kestis kuni 03.12.
6. Lisakohustuse, keeld tarvitada alkoholi, rikkumine toimus 26.11.2019 ehk katseajal. Kriminaalhooldusametnik lisab, et tal on kohustus reageerida kõigile kriminaalhooldusaluse poolt katseajal sooritatud rikkumistele. Erakorralise ettekande esitamise aeg ei pea sealjuures jääma katseaja perioodi sisse. Erakorralise ettekande esitamine viibis, sest kriminaalhooldusametnik püüdis täpsustada rikkumisega seotud asjaolusid. Maakohtu istung 3 Kaljo Mendes selgitas maakohtu istungil, et novembris ei viibinud ta xxx ega politsei tema joobeseisundit kontrollinud. See on tegelikult kolmas kord, kui ära kasutatakse tema identiteeti. Kahel korral oli see tema venna xxx tegu. Maakohtu määruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 7 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, kriminaalhooldusametniku taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. et Käesolev erakorraline ettekande näol on tegemist kolmanda erakorralise ettekandega. Süüdimõistetu katseaeg lõppes 03.12.
7. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub asjaolu, et kriminaalhooldusalune 26.11.2019 alkoholi sellekohasest keelust hoolimata. Kriminaalhooldusalune selgitas kohtuistungil, et identiteeti ära. tarvitas juba kolmandat korda kasutatakse tema Kohus on seisukohal, et vaatamata rikkumise faktile, et ole isiku pööramine käesoleva ajal põhjendatud. karistuse täitmisele Karistuse täitmisele pööramine on viimane äärmuslik meede. See tuleb kohaldamisele siis, kui kõik asjaolud osutavad sellele, et süüdimõistetu ei saa jätkata kriminaalhooldusega oma süsteemse pahatahtliku käitumise tõttu ja ei esine ühtki positiivset asjaolu. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Maakohtu hinnangul on osa erakorralises ettekandes esinevaid rikkumisi seotud Kaljo Mendese venna xxx (kahel korral ja sestap on maakohtul sügavad kahtlused ka alkoholi tarvitamise keelu episoodiga 26.11.
8. Pealegi osutab nimetatud asjaolule ka kriminaalhooldusametnik ise, kes allkirju võrdles. Maakohus juhib kriminaalhooldusametniku tähelepanu, et maakohtul on erakorralise ettekande läbivaatamisel vaja vaid veenduda, et rikkumise on toime pannud kriminaalhooldusalune. Kuivõrd käesoleval juhul tuvastatakse sellised asjaolud alles käimasoleva kriminaalmenetluse käigus, ei ole nimetatud veendumusele võimalik tõsikindlalt jõuda. Seega ettekande esitamine eesmärgiga saavutada isiku vanglasse saatmist on perspektiivitu. Põhjendatud kahtlused, et muu isik kasutab Kaljo Mendese identiteeti on üsna reaalsed, kuna varasemalt korduvalt on xxx esinenud Kaljo Mendese nime all, seda enam et kriminaalhooldusametnikise osutab sellele kahtlusele. 4 Peale selle on väga oluline aspekt, et erakorraline ettekanne esitati oluliselt hiljem pärast katseaja lõppu. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-3-1-03 punktis 10 märgitakse, et „[k]ehtiv seadus ei sätesta, millise tähtaja jooksul pärast ettekande aluseks olevate asjaolude teadasaamisest peab kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande esitama. Seega tuleb kohtul iga kord, eriti aga juhul, kui erakorraline ettekanne on esitatud pärast katseaja möödumist, kaaluda, kas ettekanne on esitatud mõistliku aja jooksul. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kriminaalhooldaja poolt erakorralise ettekande esitamisega põhjendamatu viivitamine võib teatud juhtudel olla vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramise taotluse rahuldamata jätmise aluseks.“ Kohis ei näe mõistlikku alust, et isiku puhul, kelle katseaeg on lõppenud juba 03.12.2020, oleks põhjendatud jätkata kohtuotsusega täitmise menetlust. Sel juhul oleks kohus pidanud kohtuistungit edasi lükata ja oodata määramatult aeg, kuni kriminaalmenetlus on lõpule viidud. Tulenevalt eelpooltoodust ei näe maakohus tungivaid asjaolusid, millele tuginedes tuleks süüdimõistetu saata vanglasse karistust kandma. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5