KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8101

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus otsustas isa ja lapse kohtumise iga paaris nädala nädalavahetusel (resolutsiooni p 2.a), paaritu nädala kolmapäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni (resolutsiooni p 2.b) ja õiguse lapsega suhelda elektroonilise sidevahendiga igal paaris kuupäeval alates kella 20.00 kuni 21.00 (resolutsiooni p 2.j). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus

§ 667

lg-st 2 tulenevalt uue määruse, millega määrab lapse viibimise isa juures igal teisel nädalal reedest reedeni ning elektroonilise sidevahendiga suhtlemisel piirangut ei kehtesta. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. 5

§ 651

lg 1 koosmõjus

§-ga 659). Puudutatud isik I esitas määruskaebuse ning vaidlustab maakohtu määruse ulatuses, milles ei ole arvestatud isa avalduses toodut. Praeguses asjas ei ole isa vastuavaldust esitanud, kuid kuna tegemist on hagita menetlusega, siis ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ning saab suhtlemise korra määramisel arvestada mõlema vanema ettepanekuga (

§ 477lg 5).

12. Puudutatud isik I taotleb määruskaebuses uute tõendite vastu võtmist.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Vaatamata sellele, et menetlusosalised võivad esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb sellise taotluse lahendamisel lähtuda tõendi asjakohasusest ja lubatavusest. Asjaolude ja tõendite esitamise kohta sätestatud üldised reeglid kehtivad ka määruskaebuse menetlemisel.

§ 238

lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid, millel on asjas tähtsust. Kolleegium jätab vastu võtmata inglise keelse uuringu („The Role of Parenting Styles in Children’s Problem Behavior“), sest puudutatud isik I on selles uuringus välja toodud põhimõtteid kajastanud määruskaebuses piisavas ulatuses (määruskaebuse p 21). Teised tõendid, s.o lapse hinneteleht ja märkused ning e-kirjavahetus, on asjakohased ning need võtab kohus vastu. 13. Vanemad vaidlevad lapsega suhtlemise korra üle (PKS § 143). Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (

§ 9

lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et vaidlustatud määruses kehtestatud suhtlemise kord ei lähtu lapse huvidest, nagu näeb ette PKS §

1. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kui on jätnud arvestamata lapse soovi, mis on välja selgitatud linnaosavalitsuste lastekaitsetöötajate poolt (tl-d 142 ja pöördel, 148–149). Lastekaitsetöötajad ei ole seadnud kahtluse alla, et laps, kes on seitsmeaastane, ei ole suuteline oma arvamust avaldama või et lapse arvamusega ei tohiks lapse enda huvidest lähtudes arvestada. Laps soovib elada mõlema vanema juures, ühe nädala isaga ja teise nädala emaga.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik I veenvalt põhjendanud oma seisukohta, et maakohtu poolt määratud suhtlemise kord ei taga isa ja lapse lähedaste suhete säilimist. Maakohtu poolt määratud suhtluskord vähendab põhjendamatult isa ja lapse suhtlemise aega. Praeguses asjas omab tähtsust, et lapsel oli välja kujunenud elukorraldus, kus ta omas vahelduvat elukohta. Harju Maakohtu
3. septembri
4. a määrusega leppisid vanemad kokku suhtlemiskorras, kus laps elas ühe nädala isaga ja teise emaga (tl-d 5–7). Nimetatud kord kehtis kuni
5. septembrini
6. a. Ema arvates on uus suhtlemise kord vajalik seetõttu, et laps hakkas koolis käima. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist sellise erakordse asjaoluga, mis annaks põhjuse lapse väljakujunenud elukorraldust muuta.
7. Maakohus on leidnud, et lapsel peab olema üks kodu, millega tal on emotsionaalne side, mistõttu on nädala kaupa elukoha määramine välistatud. Maakohtu selline seisukoht on põhjendamata ning ei tulene ühestki tuvastatud asjaolust. Sellise järelduseni jõudmiseks tulnuks maakohtul välja tuua asjaolud, mis tingivad varem kehtinud lapse elukorralduse muutmise. Asjas esitatud asjaoludel ei ole kolleegium tuvastanud, et nädala kaupa jagatav suhtlemise kord tekitaks koolis käivale lapsele ebastabiilsema elukorralduse, kui koolinädala sees üks õhtu ja paaris nädala nädalavahetused. Linnaosavalitsuste arvamustest nähtuvalt on lapsel tugev 6

§ 172lg-tele 1 ja 3 tuginedes muuta.

Ka määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

§ 172

lg-st 1 tulenevalt menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 järgi riigi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

18.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 7