1-14-8332/77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8332 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. detsembri 2019 määrus Igor Božko tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Božko (isikukood 36803130064), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 18.11.2014 otsusega karistati Igor Božkot KarS § 113 järgi 8 aasta vangistusega. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamisest 11.05.
5. Karistuse kandmise aja lõpp 11.05.
7. Tartu Maakohtu 13.12.2019 määrusega jäeti I. Božko ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
8. I. Božko on mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 5 aastat 5 kuud, s.o enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.
9. Vangla iseloomustusest nähtuvalt oli isiku varasem elukoht XXX sotsiaalmajutusüksuses, kahekohalises toas. I. Božko on avaldanud vanglale soovi peale vabanemist elama asuda Living Israel organisatsiooni juurde. Vestlusest Living Israel esindaja Konstantin Vainuaga selgus, et nemad on nõus I. Božkole vabanemise korral pakkuma elukohta XXX aadressile, kus asub Rehabilitatsioonikeskus ja on võimalik olla rehabilitatsioonil sõltuvalt isikust kestvusega 6-9 kuud. Samas märkis kinnipeetav kohtuistungil, et asub elama aadressil XXX. Seejuures rääkis ta istungil ka rehabilitatsioonikeskusesse minekust, kuid elukohana nimetas isik siiski sotsiaalmajutusüksust. Seega ei ole üheselt selge ka kuhu isik ennetähtaegselt vabanedes elama asuks ning kas antud elukoha näol on tegemist ennetähtaegseks vabastamiseks nõutava kindla kontrollitud elukohaga. 2.
10. Olenemata isikul kindla elukoha olemasolust või puudumisest, leiab maakohus, et I. Božko vabastamine ei ole võimalik teistest kaalutlustest tulenevalt. Vangistust kannab isik üliraske kuriteo – tapmise eest. Käesolev kuritegu oli toime pandud juhututtavatega grupis viina ja odekolonni juues, ohvrit kinnipeetav ei tundnud. Juhututtavate ja isikutega alkoholi tarvitamine, kelle tausta kinnipeetav ei teadnud, oli sagedane tema varasemates eluviisides. Seega on alkoholi roll isiku kuritegelikus käitumises suur. Vangla iseloomustusest nähtuvalt jõi isik ainult kanget alkoholi: viina, piiritust, odekolonni. Alkoholi mõjul kaotab kergesti kontrolli enda ja oma tegevuse üle, võib alluda kergesti grupi meeleoludele ja muutuda vägivaldseks. Mõlemad vägivaldsed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja grupis. Süüdimõistetu möönab, et peab ennast paremini kontrollima, kuid kuna sõltuvust ei tunnista, siis pole ka huvi täielikult alkoholist loobuda. Kohtuistungil isik märkis, et oli alkoholisõltlane, aga hetkel ei joo. Suudab alkoholi keeldu täita. Maakohtu hinnangul viitavad isiku ütlused ja materjalidest nähtuv, et kinnipeetav ei teadvusta tegelikult enda alkoholiprobleemi tõsidust. Kinnipeetav jõi tsükliliselt võõraste isikutega üksnes kanget alkoholi, sh piiritust ja odekolonni. Selliste alkohoolsete jookide tarvitamise valmidus juba ise kõneleb sõltuvuse tõsidusest. Ei saa jätta märkimata, et isik viibib kinnipidamisasutuses, kus alkohol ei olegi kättesaadav, seega mittejoomine viimasel ajal on vangistusega paratamatult kaasnev ega kõnele üheselt isiku piisavast tahtejõust alkoholist hoidumiseks. Vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav ning arvestades isiku varasemaid tarbimisharjumusi ning kergekäelist suhtumist probleemi, on suur tõenäosus, et isik asub taas alkoholi tarvitama. 2.
11. Ka isiku vabanemisjärgsed võimalikud elukohad ei pruugi selles osas riski maandada. Sotsiaalmajutusüksus ei pruugi isiku seadusekuulekale teele naasmisel avaldada piisavat mõju, kuivõrd isiku alkoholiprobleemiga seal süvitsi ei tegeleta. Samas ei nähtu isiku ütlustest üheselt, et ta on valmis rehabilitatsioonikeskuse reeglitele maksimaalselt alluma ning sinna täies ulatuses vabanemise järgselt elama asuma. Üksnes valikuliselt teenuste vastuvõtmine ei kõnele isiku motivatsioonist ega oma talle ka piisavat mõju. Samuti ei ole isikul toetavaid lähedasi, kes suudaks teda suunata ja hoida seadusekuulekal teel. Seega olekski vajalik, et ta vabanedes asub elama sõltuvusega tegelevasse rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta on valmis tõsimeeli tegelema oma sõltuvusprobleemidega ning talle on võimaldatud igakülgne tugi ja nõustamine. Seejuures peab I. Božkos endas olema tõsikindel motivatsioon keskuse programmidest võtta enda jaoks maksimum ning vabaneda sõltuvusest ja senistest eluviisidest ning pöörata elus uus lehekülg. Selle motivatsiooni piisavas tugevuses maakohus veendunud ei olnud. 2.
12. Ka vangistusasutus suhtub isiku motivatsiooni teatava skeptitsismiga. Nii on vangistusasutus märkinud, et käesolevalt ei saa öelda, et muutused hoiakutes on kinnistunud, sest esineb puudujääke probleemide tunnistamisega (nt eluviis, alkoholiprobleem). Motivatsiooni olemasolule loobuda kuritegelikust käitumisest viitab osalemine taasühiskonnastavates tegevustes. Samas ei saa käesolevalt väita, et on olemas sisuline motivatsioon. Kuigi on väga kiiduväärt, et isik on osalenud rehabiliteerivates tegevustes: sotsiaalprogrammides, tööhõives, omandanud eriala ning riigikeele A2 tasemel, ei nähtunud maakohtule, et isikus oleks toimunud piisavad muutused seadusekuulekuse suunas ning tal oleks tõsikindel motivatsioon varasemad eluviisid hüljata. Asja materjalidest ei nähtu kaalukad asjaolud, millel võiks põhineda isiku edasise käitumise seadusekuulekus. Kui aga isik jätkab vabaduses varasemate eluviisidega on temalt kardetavad kuriteod ülirasked. 2.
13. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav temalt kardetavate uute 2 kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Vangistuse jätkudes positiivses võtmes on kinnipeetaval võimalik läbida sotsiaalprogramme ning osaleda teistes rehabiliteerivates tegevustes, mis ehk suudavad isiku hoiakuid ja käitumist muuta seadusekuulekamaks ning süvendavad valmidust vabanemisel läbida rehabilitatsioonikeskuses asjatundlik ja toetatud rehabilitatsioon, et üks hetk iseseisvalt seaduskuulekalt toime tulla. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 13.12.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Božko, kes palub tühistada maakohtu määruse, kuna maakohtunik ei ole õigesti tõlgendanud isikliku toimiku fakte. Määruskaebuses tuuakse kokkuvõtlikult välja, et kuriteo raskust on arvestatud kohtuotsuse tegemisel. 5,5-aastase karistuse kandmise ajal on alkoholisõltuvus lõppenud ja meditsiinientsüklopeedia kohaselt ei saa alkoholisõltuvus kesta üle 4 aasta. Iseloomustuse kohaselt hakkab süüdimõistetu elama Living Israelis aadressil XXX, samuti hakkab süüdimõistetu seal osalema rehabilitatsiooniprogrammides. Süüdimõistetu toob välja, et ta on täitnud individuaalse täitmiskava. I. Božko leiab, et maakohus ei ole põhjalikult analüüsinud vabastamata jätmist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna süüdimõistetu määruskaebus alust maakohtu määruse tühistamiseks ning jääb edutuks. Maakohtu määrus ei ole põhistamata. Põhistustega mittenõustumine ei tähenda automaatselt, et maakohtu järeldused oleksid valed või määrus oleks põhistamata.
16. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt ega ka toimikuga tutvudes, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asju või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Määruskaebuses korratakse veelkordselt üle maakohtu poolt arvestatud positiivsed asjaolud, need on individuaalse täitmiskava alusel toimunud tegevused. Maakohus on neid arvestanud ning täiendav ülekordamine ei anna nendele asjaoludele täiendavat kaalu. Ka ei lükata määruskaebuses ümber maakohtul tekkinud kahtlusi seoses alkoholi probleemiga ning elukohaga seotud probleemiga. 3 Vangla iseloomustusest tulenevalt on esmapilgul tuvastatav, et süüdimõistetul puudub vabanemisel elukoht. Hilisemalt on sinna juurde kirjutatud käsikirjaliselt XXX. Ka vangla iseloomustuse sisulisest osast tuleb, et rahvastikuregistri järgi puudub isikul aadressi järgi elukoht ning kehtivaks elukohaks on märgitud Tallinna Kesklinna linnaosa. Varasemalt on elanud sotsiaalmajutusüksuses. Süüdimõistetu on avaldanud soovi elama asuda Living Israeli organisatsiooni juurde, kes on valmis pakkuma elukohta XXX, kus on võimalik olla rehabilitatsioonil 6-9 kuud. Süüdimõistetul on võimalik peale seda taotleda elukohta läbi KOVi. Arvestades määruskaebuses toodut ja maakohtu istungil väljendatud on põhjendatud maakohtu järeldus, et tegelikkuses ei ole tõsikindlalt võimalik aru saada, kuhu isik ennetähtaegsel vabanemisel elama asuks. Lisaks on tähelepanu vääriv, et isikul ei ole enda sõnul sõltuvust. Ometi on süüdimõistetu alkoholi koosmõjul toime pannud käesoleva kuriteo. Eraldi väärib rõhutamist maakohtu poolt toodud analüüs süüdimõistetu alkoholitarbimisharjumuste kohta. Küll jääb arusaamatuks ringkonnakohtule, millele tugineb süüdimõistetu väide, et alkoholisõltuvus ei kesta üle 4 aasta. Tutvudes informatsiooniga Living Israeli rehabilitatsioonivõimaluste osas nähtub, et XXX asuv Living Israel Kongregatsioon MTÜ on üks võimalik rehabilitatsioonikohti, mille eesmärgiks on alko- ja narkosõltuvushaigete rehabilitatsioon. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole süüdimõistetul probleeme narkootikumidega. Samas leiab süüdimõistetu ise, et tal ei ole probleeme alkoholiga, kuigi toimepandud kuritegu ja varasem elukäik annab alust teistsugusteks järelduseks. Seega jääb arusaamatuks, miks süüdimõistetu soovib just sellesse MTÜ-sse elama asuda, kui tal ei ole sellist probleemikäitumist, millega seal tegeleda. Seega jääb arusaamatuks süüdimõistetu sinna vabanemine. Kohtutel puudub veendumus, et I. Božko puhul oleks uute kuritegude oht piisavalt maandatud.
17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
18. detsembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 4