Obsah (9)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 187§ 407§ 444§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2020. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16571 Tsiviilasi A.S

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Hagiavaldus, menetluse käik 24.10.
2. a esitas hageja A.S (alaealine laps) seadusliku esindaja J.S (alaealise lapse ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse igakuise elatise nõudes kostja M.B (alaealise lapse isa) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt elab hageja koos emaga. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 270 eurot kuus alates 01.08.
3. a. 11.11.
4. a määrusega keeldus maakohus menetlusse võtmast A.S'i hagi M.B 'i vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudes ajavahemikus 01.08.2018 kuni 23.10.
5. a (k.a). 19.11.
6. a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud.
7. Kostja vastuväited 2 Kohus võttis hagi menetlusse 09.12.
8. a määrusega ja kohustas kostjat M.B esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 28 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 11.12.
9. a. Seega oli kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg 08.01.
10. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

Kohtuotsuse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 4.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3-2-1-21-17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (

§ 407lg 6).

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

1. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 270 eurot kuus alates 01.08.
2. a. Kuivõrd kohus keeldus tagasiulatuva elatise nõude menetlusse võtmisest ajavahemikus 01.08.2018 kuni 23.10.
3. a (k.a), siis on hageja nõudeks tagasiulatuva elatise osas 270 eurot kuus alates 24.10.
4. a kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 23.10.
5. a. 5.
6. Kohus selgitas hagejale 19.11.
7. a hagi käiguta jätmise määruses, et elatise miinimummäär on perekonnaseaduse § 101 lg 1 järgi ½ maksmise ajal kehtivast Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär
8. a oli 500 eurot, seega ½ sellest oli
9. a 250 eurot kuus lapse kohta. Eeltoodu alusel on hageja taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist perioodil 24.10.
10. a kuni 31.12.
11. a suuremas määras kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. 5.
12. Kuna hageja nõuab perioodil 24.10.
13. a kuni 31.12.
14. a suuremat elatist kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, siis kohustas kohus hagejat tõendama, et tema kulud olid perioodil 24.10.
15. a kuni 31.12.
16. a suuremad kui 250 eurot kuus. 5.
17. Hageja eeltoodud puuduseid hagiavalduses ei kõrvaldanud ning täiendavad tõendeid kohtule ei esitanud. 5.
18. Riigikohus on 26.06.
19. a otsuses tsiviilasjas number 3-2-1-78-13 leidnud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. 5.
20. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et tema kulutused olid perioodil 24.10.
21. a kuni 31.12.
22. a suuremad kui 500 eurot kuus (hagis nõutud 270 eurot kuus), siis rahuldab kohus hageja 3 hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise alates 24.10.
23. a kuni 23.10.
24. a välja perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
25. a oli 250 eurot kuus ja alates 01.01.
26. a oli 270 eurot kuus. 5.
27. Kohus rahuldab hageja hagi igakuine elatise nõudes alates 24.10.
28. a kuni hageja A.S'i täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a ning mõistab nimetatud perioodil kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 270 eurot kuus. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4