KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2019, Tallinn Haldus

) § 7 lg 1 p 4 alusel XX töötuna arveloleku alates 08.06.2017 seoses asjaoluga, et isik keeldus 09.06.2017 individuaalse tööotsimiskava (ITK) kinnitamisest. Eesti Töötukassa andis 09.06.2017 XX-le võimaluse võtta ITK tutvumiseks koju kaasa ja pöörduda selle allkirjastamiseks töötukassasse isiklikult tagasi 12.06.2017, kuid isik ei ole ITK allkirjastamiseks senini isiklikult vastuvõtule pöördunud. 2. XX esitas Tallinna Halduskohtule 14.07.2017 kaebuse (täiendatud 25.09.2017 ja 06.11.2017) Eesti Töötukassa 15.06.2017 otsuse nr TA17-0067967 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks tagada kaebajale ettenähtud toetused, teha kaebaja taotletud toimingud ja tunnistada õigusvastaseks Eesti Töötukassa tegevus. Kaebaja ei keeldunud töötukassas 09.06.2017 toimunud kohtumisel ITK kinnitamisest, vaid üksnes paberkandjal esitatud ITK allkirjastamisest ja selle koju kaasa võtmisest. Kaebaja väljendas 09.06.2017 kohtumisel, et ta tunneb ennast halvasti, ning taotles, et töötukassa saadaks ITK temale e-postiga, et kaebaja saaks sellega kodus tutvuda ja seejärel ITK digitaalselt allkirjastada. Töötukassa keeldus kaebajale vastu tulemast ja nõudis väljaprinditud ITK allkirjastamist kohapeal, ähvardades samas, et allkirjastamata jätmisel lõpetatakse kaebaja töötuna arvelolek. Kaebaja saatis juba 15.05.2017 töötukassale enda poolt täiendatud ja parandatud ITK, mille kinnitamisest töötukassa keeldus. Vastustaja on korduvalt eiranud kaebaja soovi allkirjastada kõiki dokumente ainult digitaalselt ning korraldada kohtumisi töötukassa nõustajaga pikema perioodi kui 30 päeva tagant e-posti ja telefoni teel. Vastustaja tegutseb kaebaja huvide vastaselt ja tõlgendab kõiki asjassepuutuvaid seadusi üksnes enda kasuks. Eesti Vabariigis kehtib digitaalse allkirjastamise õigus ning

ei näe dokumentide allkirjastamise osas ette mingeid erisusi. Enne dokumentide allkirjastamist peab isikule andma mõistliku tähtaja dokumendiga tutvumiseks ja nõustajatega konsulteerimiseks, mitte ei saa temalt nõuda puuduliku sisuga dokumendi kohest allkirjastamist. Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 16 lg 3 kohaselt asutus loob, kooskõlastab ja menetleb dokumente elektrooniliselt. Vastustaja on teinud kaebaja haigusloost ebapädevad järeldused ja nimetatud dokument on hangitud ebaseaduslikult. 3. Eesti Töötukassa palus 11.09.2017 vastuses (täiendatud 06.11.2017) jätta kaebus rahuldamata.

§ 31

lg 1 p 1 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud osalema ITK koostamisel ja seda täitma.

§ 7

lg 1 p 4 alusel lõpetab töötukassa isiku töötuna arveloleku, kui töötu keeldub ITK kinnitamisest. ITK koostatakse töötu ja töötukassa koostöös (

§ 10

lg 3) ning töötu kinnitab ITK-ga ja selle muudatustega nõustumist oma allkirjaga (

§ 10

lg 6).

§ 10

lg-s 3 viidatud koostöö seisneb eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamises (

§ 10

lg 2 p 3 ning lg 4 p-d 1 ja 2), mis eeldab töötuga intervjuu läbiviimist töötukassas kohapeal (

§ 10

lg 4).

§ 31

lg 4 sätestab erandina võimaluse töötul isiklikult vastuvõtule tulemise asemel ITK-s kokku leppida telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu. Puudub vaidlus, et kaebajaga 09.06.2017 sellist kokkulepet ei sõlmitud. Õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust nõuda, et ITK edastataks 2

§ 1

lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse

-s ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid arvestades

-i erisustega. Kaebaja on võtnud sisuliselt omaks, et keeldus temale esitatud ITK allkirjastamisest.

§ 7

lg 1 p 4 on imperatiivne norm, mis ei jäta töötukassale kaalutlusruumi, vaid kohustab töötu poolt ITK allkirjastamisest keeldumise korral tema töötuna arveloleku lõpetama. Paberkandjal ITK allkirjastamisest keeldumist tuleb lugeda ITK kinnitamisest keeldumiseks ja seetõttu ei oma ka tähtsust, kas kaebaja sai ITK allkirjastamiseks 12.06.2017 töötukassasse pöörduda või mitte. Samas nähtub haigusloost (periood 09.06.2017–10.07.2017), et kaebaja terviseseisund ei ole ajavahemikul 09.06.2017–12.06.2017 halvenenud selliselt, et ta ei oleks saanud 12.06.2017 töötukassasse pöörduda. Seega tuli töötukassal lõpetada kaebaja töötuna arvelolek. Kaebaja väited seoses tema enda poolt 12.05.2017 koostatud ITK-ga ei ole asjassepuutuvad, sest tema töötuna arvelolekut ei lõpetatud põhjusel, et ta oleks 12.05.2017 keeldunud ITK kinnitamisest. Sisuliselt koostas kaebaja endale ise ITK, mille saatis seejärel töötukassale allkirjastamiseks, kuid vastustajal puudus kohustus sellist ITK-d allkirjastada. ITK koostamine on siiski töötukassa ülesandeks, kes hindab, milliseid tööturuteenuseid on töötule vaja tema tööle rakendamiseks osutada. Töötu saab teha üksnes ettepanekuid, mille põhjendatuse korral lisab töötukassa need ITK-sse, kuid töötul puudub subjektiivne õigus nõuda kindlate tööturuteenuste osutamist. Kaebajal ei ole õigust käia töötukassas vastuvõtul pikema perioodi tagant kui 30 päeva.

§ 31

lg 1 p-s 2 sätestatud kohustusest ei võimalda erandit teha ka kaebaja põhjendused, et tal ei jää arvukate kohtuvaidluste kõrvalt aega töötukassasse pöördumiseks. Kaebaja ei ole olnud koostööaldis ja on mõistnud oma õigusi vääralt, järeldades, et tal on subjektiivne õigus nõuda vastustajalt käitumist just temale sobival viisil. 4. Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

§ 7

lg 1 p 4 on imperatiivne säte, mille kohaldamisel puudub vastustajal kaalutlusõigus. ITK koostamise eesmärgiks on töötule töö leidmiseks ja tööle asumiseks vajalike tegevuste kavandamine. Kuna töö otsimine on töötu üheks peamiseks kohustuseks, on sellega põhjendatud sanktsioonide rakendamine ITK kinnitamata või täitmata jätmise eest (

§ 7lg 1 p-d 4 ja 5).

Vaidlus puudub selles, et kaebaja töötuna arveloleku lõpetamisel 15.06.2017 ei olnud kaebaja temale koostatud ITK-d kinnitanud. Töötukassa koostöö töötuga ITK koostamisel seisneb eelkõige selles, et Töötukassa küsitleb töötut vahetult intervjuu käigus ning koostab selle tulemusena töötule ITK. Vestluse läbiviimise kohustus nähtub ka

muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XI koosseisu 897 SE) seletuskirjast (lk 3), mille kohaselt ei ole töötukassal alati võimalik töötuga põhjalikumalt vestelda ja seetõttu on intervjuu läbiviimiseks nähtud ette 30-päevane ajavahemik. Seadusandja selge tahe on olnud selgitada välja kõik ITK koostamiseks olulised asjaolud ja lahendada pooltevahelised erimeelsused vahetult intervjuu käigus. Töötu ei saa iseseisvalt endale ITK-d koostada ega seda omavoliliselt muuta. Intervjuu tulemusel koostatud ITK-ga nõustumist kinnitab töötu allkirjaga (

§ 10lg 6).

Kaebajal puudub õigus nõuda dokumentide allkirjastamist üksnes digitaalselt. Elektroonilise asjaajamise rakendamisel tuleb arvestada ka vastava valdkonna eriseadusest (st praegusel juhul

-st) tulenevaid erisusi.

on üles ehitatud vahetule ja isiklikule kontaktile töötukassa ja töötu vahel. Kui nt tööotsija võib saada töövahendusteenust ka telefoni teel, siis töötul on isiklikult kohale tulemise kohustus. Kuna töötule osutatakse rohkem teenuseid ja makstakse tööturutoetusi, siis säilitamaks isiku õiguste ja kohustuste tasakaalu, ei nõuta tööotsijalt nii suurt aktiivsust kui töötult (vt

eelnõu (Riigikogu X koosseisu 611 SE) seletuskiri, lk 18-19). Kuivõrd töötu külastab regulaarselt töötukassa nõustajat, on põhjendatud eeldada, et töötu allkirjastab töötukassa dokumente vahetult. Vastustaja võimaldas 15.05.2017 kaebajal ITK-d 3

ei ole eriseadus, mis reguleeriks absoluutselt kõike asjasse puutuvat, sh dokumentide allkirjastamist. Apellant ei ole keeldunud ITK allkirjastamisest.

1. Eesti Töötukassa vaidleb 02.02.2018 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellant ei ole toonud välja uusi asjaolusid ega esitanud uusi seisukohti, mis annaksid alust halduskohtu otsust muuta. Apellandi viidatud Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88 ei ole asjassepuutuv ega reguleeri vastustaja tegevust. Töötukassa andis apellandile 09.06.2017 võimaluse võtta ITK koju kaasa ja naasta selle allkirjastamiseks töötukassasse 12.06.2017, kuid apellant seda võimalust ei kasutanud ning seeläbi sisuliselt keeldus ITK kinnitamisest. Vastustaja selgitas apellandile, et ITK kinnitamata jätmisel lõpetatakse tema töötuna arvelolek. Apellandi väited ebaseadusliku jälitustegevuse ja terviseandmete varastamise kohta on alusetud ning ei oma asja lahendamisel tähtsust. XX terviseandmete saamiseks pöördus töötukassa päringuga apellandi perearsti poole, kes vastustaja nõutud andmed ka edastas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. XX apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
3. Kuna asjas on vaidlustatud Eesti Töötukassa 15.06.2017 otsus, millega

§ 7

lg 1 p 4 alusel lõpetati XX töötuna arvelolek alates 08.06.2017, siis sõltub asja lahendamine esmajoones sellest, kas apellant keeldus 09.06.2017 ITK kinnitamisest ning kas vastustaja on sellest tulenevalt tema töötuna arveloleku lõpetanud õiguspäraselt või mitte. Apellant leiab, et ta ei ole ITK kinnitamisest keeldunud, vaid ei nõustunud sellele üksnes töötukassas kohapeal 4

§ 31

lg 1 p 1 sätestab töötu ühe põhikohustusena ITK koostamises osalemise ja ITK täitmise kohustuse.

§ 10

lg 1 järgi on ITK koostamise eesmärk kavandada töötule töö leidmiseks ja tööle asumiseks vajalikke tegevusi.

§ 10lg 3 näeb ette, et ITK koostatakse töötu ja töötukassa koostöös.

ITK-ga ja selle muudatustega nõustumist kinnitab töötu oma allkirjaga (

§ 10

lg 6).

§ 7

lg 1 p 4 kohaselt teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta muu hulgas juhul, kui töötu keeldub ITK kinnitamisest (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2015 otsus nr 3-14-50963, p 8).

muudatuste (Riigikogu XI koosseisu 879 SE) eelnõu seletuskirja (lk 2) kohaselt tuleb

§ 7

lg 1 p-s 4 nimetatud ITK kinnitamisest keeldumist samastada ITK allkirjastamata jätmisega. 10. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et XX keeldus töötukassas 09.06.2017 toimunud kohtumisel temale paberkandjal esitatud ITK allkirjastamisest, vaid nõudis ITK temale epostiga saatmist, et tal oleks võimalik sellele hiljem kodus digitaalselt alla kirjutada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et

-i regulatsioonist ja eesmärgist lähtuvalt toimub töötu ja töötukassa suhtlemine üldreeglina vahetult töötukassas kohapeal, kui puuduvad sellest erinevad kokkulepped. Pelgalt asjaolust, et dokumente on tänapäeval võimalik allkirjastada ka digitaalselt ja digitaalne asjaajamine on üldjuhul võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega (nt HMS § 5 lg 6), ei saa järeldada, et selline võimalus peab isiku soovil olema ühtemoodi ja eranditeta tagatud kõigis haldusmenetlustes, vaid igas menetluses tuleb arvestada konkreetse menetluse eripäradega. HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul ei ole vastustaja seejuures põhimõtteliselt välistanud võimalust allkirjastada ITK digitaalselt, vaid olukorras, kus apellant oli temale elektrooniliselt saadetud ITK-d juba varasemalt asunud iseseisvalt ja ilma töötukassaga konsulteerimata muutma ja täiendama, puudub alus väita, et töötukassa oleks ITK korduvast elektroonilisest edastamisest keeldunud meelevaldselt, vaid tal oli apellandi senist käitumist arvestades mõistlik põhjus nõuda XXlt ITK kinnitamist paberkandjal. Töötukassa õigust nõuda apellandilt ITK allkirjastamist paberkandjal ei välista ka Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määruse nr 88 § 16 lg

1. Määruse § 1 lg-st 3 tulenevalt kohaldub selle § 16 lg 3 küll kõigile avalikke ülesandeid täitvatele asutustele ja isikutele (sh töötukassale), kuid määrus reguleerib siiski esmajoones asutuste asjaajamist ning selle sätetest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda, et asutus edastaks temale kõik dokumendid üksnes elektrooniliselt ja võimaldaks kõigi temaga seotud dokumentide digitaalset allkirjastamist.
2. Apellandile 09.06.2017 allkirjastamiseks esitatud ITK (tl 21) maht on ca pool A4 lehekülge, millega töötukassas kohapeal tutvumist ei saa pidada isiku jaoks ebamõistlikult keeruliseks või koormavaks. Samuti kattub 09.06.2017 allkirjastamiseks esitatud ITK sisu põhiosas apellandi enda poolt 12.05.2017 koostatud ITK-ga (tl 10), millest on üksnes välja jäetud ebaoluline ja asjasse puutumatu informatsioon. Seega ei saanud ITK-ga tutvumine nõuda apellandilt kuigivõrd aega ja tal ei saanud esineda ka sisulist vajadust konsulteerida enne selle allakirjutamist väidetavate nõustajatega. Vastustaja on õigesti rõhutanud, et kuigi ITK koostatakse töötu ja töötukassa koostöös, koostab ITK siiski töötukassa, mitte töötu ise. Viidatud koostöö sisuks on eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine (

§ 10

lg 2 p 3 ning lg 4 p-d 1 ja 2), kuid seda, milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja töötule osutada, hindab

§ 10lg 4 p 4 järgi töötukassa (vt ka lahend nr 3-14-50963, p 9).

Apellant on saanud esitada töötukassale oma ettepanekud, kuid töötukassal ei olnud kohustust aktsepteerida apellandi enda koostatud või tema poolt täiendatud ITK-d ning samuti ei olnud apellandil õigust keelduda töötukassa koostatud ITK kinnitamisest, isegi kui selles ei olnud 5

§ 7lg 1 p 4 alusel õigustatud tema töötuna arveloleku lõpetama.

1. Töötukassa poolt apellandi perearsti poole pöördumist ei saa pidada ebaseaduslikuks jälitustegevuseks. Õigusaktidest ei tulene töötukassale keeldu sellist päringut esitada ning kuna tervisekaardist nähtuvad kokkuvõtted 09.06.2017–07.07.2017 toimunud vastuvõttudest ehk nimetatud tõend on saadud alles pärast Eesti Töötukassa 15.06.2017 otsuse tegemist, ei saanud see mõjutada ka vaidlustaud otsuse õiguspärasust. Apellandi nõue tuvastada töötukassa tegevuse õigusvastasus tema isikuandmete töötlemise osas tuleks jätta rahuldamata juba ainuüksi HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse puudumise tõttu, sest tuvastamiskaebuse esitamine ei ole apellandi õiguste kaitseks vajalik ja vaidluse asjaoludest tulenevalt oleks võimalik hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Eelkõige ei nähtu, et töötukassa oleks XX terviseandmeid avaldanud kolmandatele isikutele või kasutanud neid muul eesmärgil peale vastustajale seadusega pandud ülesande täitmise.
2. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.12.2017 otsus muutmata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et XX on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot, kuid pole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Eesti Töötukassa ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6