Obsah (9)

§ 142§ 407§ 322§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-18074 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2019, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi Aktsiaselts Plus

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt oli hagejal võlgniku vastu nõue Väikelaen Nr 16-020249-VL, 11.03.2016, mille alusel kostja võlgnes hagejale 7655,70 eurot ja viivised 276,64 eurot. Kostja ja hageja sõlmisid 02.05.2017 kompromissilepingu/võlatunnistuse/vahekohtu kokkuleppe nr

1. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja p-s 2.4, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.
2. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Lepingu p. 6.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. Kostja on tasunud lepingu sõlmimise tasu 20 eurot ja kompromissisumma 390 eurot, s.t alates 10.06.2017 osamaksest kuni 10.04.2018 osamakseni. Kostjal on jäänud tasuda 6860,64 eurot kompromissisummast hiljemalt 10.05.2018 vastavalt graafikule. Kostja nimetatud makset ei teinud ega soovinud sõlmida ka uut graafikut. Pooled leppisid kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa kohe sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud viimast osamakset maksegraafikus tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.05.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.
3. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kinnitas kostja, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kompromissisummas 6860,64 eurot ja viivised 2296,94 eurot, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 6860,64 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks lepingu punktis 3.2 märgitud viivise määra 0,06% päevas ning arvestada viiviseid alates 20.11.
4. Hageja palub välja mõista kostjalt tsiviilasja menetluskulud - 600 eurot riigilõivu, 420 eurot viivist õigusabikulu ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. 2 2-19-18074 Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg-le 1.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid, nõudis kirjalikku vastust ja palus kostjal teatada, kas ta soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte pereliikme kaudu

§ 322lg 1 alusel 04.12.2019.

Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg-te 1 ja 3 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76, 100, 101, 108, 113 ja 128 ning

§-ga 367. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult 40 euro võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 600 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-a 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt 50 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiks 420 eurot õigusabikulu. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus ei ole õiguslikult keerukas ning ei 3 2-19-18074 nõua palju tööd. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 650 eurot, s.h riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg-le 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4