Kohus Kohtukoosseis KOHTUMÄÄRUS Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15259

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 2¹ (koosmõjus

§-ga 659) alusel rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada määruse põhjendusi.

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldajad vaidlustavad maakohtu määrust osaliselt, s.o korteritesse sissepääsude määramise osas (resolutsiooni p-d 1.3 ja 1.11). Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

1. Ringkonnakohtus vaidlevad kaasomanikud selle üle, kas kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb määrata korteri 1 sissepääs ainult XXX tänava poolsest sissepääsust (plaanil 1 sinise viirutusega) ja korteri 2 sissepääs ainult kinnistu hoovipoolsest sissepääsust (plaanil 1 punase viirutusega; vt
2. oktoobri
3. a avalduse lisa 1; tl 5).
4. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud määruskaebuse väide maakohtu poolt oluliste menetlusõiguse normide rikkumiste kohta, mis on viinud asja ebaõige lahendini. Maakohus on välja selgitanud kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning on tõlgendanud ja kohaldanud õigesti kaasomandi kasutuskorra määramise kohta käivaid sätteid (AÕS § 72 lg 5). Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi tõendite hindamise osas, sest maakohus ei ole kõiki tõendeid analüüsinud ega põhjendanud, miks avaldajate poolt esitatud tõendid nende väiteid ei kinnita. 9.
5. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega, mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt ka Riigikohtu
6. veebruari
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12). Tulenevalt

§ 477

lgst 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus ei ole eeltoodud põhimõtete vastu eksinud. 9.

1. Maakohus ei ole hinnanud
2. oktoobri
3. a kaasomandi mõttelise osa müügilepingut (tl-d 46-47). Kolleegium lisab põhjendused, miks nimetatud tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust. Esiteks ei ole praegused menetlusosalised selle lepingu pooleks. Teiseks ei saa nõustuda avaldajate poolt müügilepingu p-le 9 antud tõlgendusega. Müügilepingu p 9 järgi on müügilepingu pooled kokku leppinud majavalduse kasutuskorras järgmiselt: ostja kasutusse läheb majavalduse katusekorrus, 5

§ 232lg 1).

Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult võtnud asja lahendamisel arvesse praeguse olukorra, kus korteri 1 sissepääs on üksnes hoovipoolsest välisuksest, teine sissepääs korteri 1 sees on kinni ehitatud ning tänavapoolse välisukse trepp on lammutatud (vt

1. novembri
2. a vaatlusprotokoll; fotod 3, 4, 32, 34). Tunnistaja AA ütluste kohaselt on alates puudututud isiku kaasomandi osa omandamisest olnud elamusse sissepääs hoovipoolse välisukse kaudu, kuna tänavapoolne välisuks on olnud kogu aeg kinni ehitatud. Eeltoodud tunnistaja ütluste usaldusväärsust ei ole maakohus kahtluse alla seadnud ning selleks pole kolleegiumi hinnangul ka põhjust. Tunnistaja ütlused haakuvad teiste asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. XXX elamu ehitamise projekti ja elamu plaani kohaselt on elamul kaks sissepääsu ning korteri 1 ruumidesse saab siseneda kahelt poolt (tl-d 42 ja pöördel; 8586 pöördel). Maakohus on hinnanud tunnistaja MM ütlusi, kus ta kirjeldas
3. aastal aset leidnud vestlust, koos teiste tõenditega ja leidnud, et kasutuskorra määramisel ei saa piirata ajalooliselt projektiga ette nähtud ja välja kujunenud korterite sissepääsu sisehoovi poolt. 9.
4. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et puudutatud isik oleks alates kaasomanikuks saamisest, s.o
5. august 2000, tänavapoolset välisust kasutanud. Puudutatud isik ei ole oma kirjaliku seletusega kinnitanud väidet, et korteri 1 juurdepääs hoovipoolsesse esikusse oli üksnes seetõttu, et saaks kasutada kuivkäimlat. Selline avaldajate tõlgendus puudutatud isiku
6. veebruari
7. a seisukoha p-st 3.1.1 on meelevaldne. Nimetatud seisukohas on puudutatud isik selgitanud, et alates
8. aastast ei ole tänavapoolset välisust kasutatud ning arvestades korteri 1 planeeringut, on tänavapoolne välisuks otse korteri magamistuppa. Selle välisukse kasutamine eeldaks korteri 1 planeeringu muutmist (tl-d 21-24). Samuti ei saa avaldajate esitatud väidete ja ühe foto pinnalt tuvastada puudutatud isiku pahatahtlikku käitumist – prügi ladustamine esikusse (tl 41). 9.
9. Avaldajad väidavad, et oma korterisse pääsemiseks peavad nad avama ja sulgema kokku neli ust. Eeltoodud asjaolu ei ole selline oluline asjaolu, mis tingiks hoovipoolse välisukse avaldajate ainukasutusse jätmise. Asjast ei nähtu, et uste arv sõltuks puudutatud isiku poolt välisukse kasutamisest. Planeeringu järgi ei ole tegemist kahepereelamuga. Elamu on projekteeritud individuaalelamuks (vt elamu eksplikatsioon; tl-d 85-86 pöördel). 9.
10. Täiendavalt on avaldajad esitanud põhjendusi, miks peaks hoovipoolse välisukse kasutamine jääma nende ainukasutusse (määruskaebuse p-d 4.3 ja 4.4) – hoovipoolne trepikoda on halvas seisukorras ja ohtlik ning puudutatud isiku tõttu ei ole saanud teha elamule kindlustust ega võtta pangast elamu remontimiseks laenu. Eeltoodud asjaolud ei mõjuta praeguses asjas hoovipoolse välisukse kasutamise määramist olukorras, kus puudutatud isikul puudub oma korterisse teine sissepääs. 9.
11. Avaldajad on viidanud ka vajadusele kaitsta nende perekonna- ja eraelu ning kodu puutumatust. Kolleegiumi hinnangul ei riiva puudutatud isiku poolt hoovipoolse välisukse kasutamine avaldajate põhiseadusega kaitstud õigusi. Maakohus on kaalunud kõigi kaasomanike huve ning leidnud põhjendatult, et kaasomandis oleva kinnisasja omanikud ei saa eeldada, et saavad kaasomandis olevat asja kasutada enda ainuomandina. Avaldajate korter asub teisel korrusel, mis tagab neile täieliku kodu puutumatuse ka juhul, kui puudutatud isik kasutab hoovipoolset välisust (vt tl 173). 6

§ 171

lg 1 järgi määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10.

1. Puudutatud isiku
2. jaanuari
3. a menetluskulude nimekirja kohaselt on määruskaebuse menetlusega seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 1014 eurot (käibemaksuga), sh kulus esindajal toimingutele 6 tundi ja 30 min tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) (tl-d 197-198). Kolleegiumi hinnangul saab ajakulu 6 tundi ja 30 min lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ning määruskaebuse sisu ja mahtu arvestades võis vandeadvokaadil sellega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ja seisukoha koostamisele selline aeg kuluda. Puudutatud isik taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Puudutatud isiku esindaja tunnihinda 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei saa praeguse vaidluse puhul lugeda põhjendatud tasumääraks. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud lugeda tasumääraks 120 eurot (käibemaksuga). Seega on puudutatud isikule hüvitatavate menetluskulude suurus 780 eurot. Vastavalt puudutatud isiku taotlusele tuleb avaldajatel

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 10.2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 7